Anogenitaalne herpesviirusnakkus

Anogenitaalne herpesviirusnakkus ehk genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Haigustekitaja jääb üldjuhul organismi püsima ning võib teatud ajavahemike järel aktiveeruda.

Haigustekitaja 

Genitaalherpest põhjustab peamiselt herpesviiruste sugukonna liige HSV-2 (Herpes simplex virus tüüp 2). Mõnikord võib genitaalherpest põhjustada ka HSV-1, mis põhjustab infektsioone eelkõige huultel.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on nakatunud inimene, kes on potentsiaalseks nakkusallikaks terve elu.

Levimine

Nakkus levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Nakatamisrisk on suurem siis, kui genitaalherpes on kliiniliselt avaldunud. Ei saa välistada nakatamist ilma haigusele omase kliinilise leiuta.

Aktiivses faasis (nähtavate villidega) genitaalherpes võib vaginaalse sünnituse käigus lapsele üle kanduda. Nähtavad genitaalherpese villid suguelunditel on vaginaalse sünnituse vastunäidustus ning emale tehakse keisrilõige. Esmane nakatumine raseduse ajal on lootele ohtlik.

Peiteperiood

Peiteperioodi pikkus ehk aeg nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni võib olla 2–12 päeva. Võib juhtuda ka seda, et haigusele iseloomulikke sümptomeid ei esine ning inimene ei ole teadlik, et ta on nakkuse kandja ning levitaja.

Haigusnähud 

Genitaalherpese esimene ehk primaarne haigushoog võib olla raske kuluga ja kesta kuni kolm nädalat. Enne haigusele omaste villide teket võib esineda külmavärinaid, pea- ja lihasvalu, palavikku, lümfisõlmede suurenemist ning üldist halba enesetunnet. Pärast esmase haigushoo taandumist võivad haigusnähud korduda, kuid üldjuhul kergemas vormis. Haiguse taasaktiviseerumist võivad põhjustada stress, ülekoormus jm. 

Genitaalherpese sagedasemad sümptomid on sügelus ja ärritustunne genitaalide piirkonnas. Piirkonda tekivad punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad villid, mis haavanduvad. Naistel on sagedasemateks haiguskolleteks suured häbememokad, tupp, emakakael ja kusiti ümber asuv ala, meestel peenisepea. Haiguskolde piirkond on turses, punetav ja valulik.

Ennetamine

Haigus ei ole vaktsiinvälditav.

Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega. Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste haigestumisriski see, kui nad on vastastikuselt monogaamses suhtes. Kindlasti tuleks vältida suguühtesse astumist siis, kui haigus on aktiivses faasis.

Ravi

Sümptomeid aitavad leevendada viirusevastased preparaadid. Ravi on efektiivne ning seda tuleks alustada võimalikult ruttu pärast sümptomite ilmnemist. Ravi on kindlasti vajalik esmase haigushoo ajal.

Valu leevendamiseks võib kasutada valuvaigistavaid preparaate.