Haigustekitaja
Haigustekitajaks on flaviviiruste perekonda kuuluv Alkhumra viirus, mis avastati 1994. aastal. Viirus on sarnane Kyasanuri metsahaiguse viirusega.
Nakkusallikas
Viirusekandjateks on lambad, kitsed ja kaamelid, kellega kokkupuutel on nakatumise oht.
Levimine
Alkhumra hemoraagilise palavikku viirus levib inimestele puukide kaudu, Ornithodoros savignyi ja Hyalomma dromedari liikide kaudu, mis toituvad kariloomadest ja koduloomadest.
Inimesed võivad nakatuda:
- puugihammustuse kaudu,
- nakatunud puukide purustamisel,
- nakatunud looma vere sattumisel nahahaava (näiteks loomade tapmise ajal).
Kuigi tõestatud andmed puuduvad, on võimalik, et sarnaselt teiste puukidega ülekantavate viirustega, võib AHFV kanduda inimestele üle ka pastöriseerimata või keetmata lamba-, kitse- või kaamelipiima või nendest valmistatud toodete, näiteks juustu, tarbimise teel.
Tõendeid viiruse inimeselt inimesele levimise kohta seni ei ole.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on 2–8 päeva.
Haigusnähud
Haigusnähud sarnanevad gripitaoliste nakkuste haigusnähtudele: esineb palavik, peavalu, lihase- ja liigesevalu, oksendamine, isutus. Raskematel juhtudel võivad esineda ajuturse, segadus, kaela jäikus, kooma, verejooksud, mitme elundi puudulikkus, madal trombotsüütide arv, madal valgete vereliblede arv ning maksaensüümide aktiivsuse tõus. 55%-l haigetest tekivad verejooksud või verevalumid. Haigus võib lõppeda surmaga 25%-l juhtudest. Haigus võib kulgeda ka haigusnähtudeta või kerges vormis.
Haiguse laboratoorsel diagnoosimisel võivad seroloogilised testid anda ristreaktsioone teiste flaviviirustega.
Ennetamine
Nakatumise ennetamiseks tuleb:
- vältida puugihammustusi,
- vältida kokkupuudet loomaverega,
- hoiduda pastöriseerimata või keetmata lamba-, kitse- või kaamelipiima ning sellest valmistatud toodete tarbimisest.