Haigustekitaja
Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus (MPXV), mis kuulub Orthopoxvirus’te perekonda. Viirusel on kaks klaadi – Kesk-Aafrika (I) klaad ja Lääne-Aafrika (II) klaad.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud loom või inimene.
Levimine
Viirus kandub edasi lähikontakti kaudu nakatunud looma või inimesega.
Viiruse levimine loomalt inimesele võib toimuda otsesel kontaktil nakatunud looma vere või kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatuda võib ka ebapiisavalt töödeldud ahviliha tarbimise järel.
Viiruse levimine inimeselt inimesele võib toimuda otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustega, haige eritistega saastunud esemete/pindadega (sh voodilinad, käterätikud, riided ja seksmänguasjad) ja piisknakkusena (hingamisteede eritistega). Nakatumine eeldab üldjuhul pikemaajalist ja tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda ka üsasiseselt või sünnitusel.
Peiteperiood
Peiteperiood kestab tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib olla kuni 21 päeva.
Haigusnähud
Haigus avaldub sageli külmetuselaadsete sümptomitega, millele järgneb nahalööbe teke. Esmased sümptomid võivad olla palavik, peavalu, lihasvalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve võib tekkida 1–4 päeva pärast esmaste sümptomite teket. Lööve haarab enamasti nägu, peopesi, jalataldu, suguelundeid, vähem kehatüve. Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, kuivavad ja lõpuks kukuvad maha.
Haiguse kliiniline kulg on sageli kerge. Enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel ja immuunpuudulikkusega isikutel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute ning immuunpuudulikkusega inimeste hulgas.
Ennetamine
Haiguse vastu vaktsineeritakse rõugete vaktsiiniga, mis annab nakkuse vastu kaitse nii enne kui ka pärast kokkupuudet haigusega. Kokkupuute-eelne vaktsineerimine on näidustatud inimestele, kelle elustiil (seksuaalkäitumine, reisimine, tööülesanded jne) võib põhjustada olukordi. kus nad satuvad lähikontakti kinnitatud või tõenäolise haigusjuhuga selle nakkusohtlikul perioodil.
Haiguse ennetamiseks soovitatakse vaktsiin manustada paari päeva jooksul pärast lähikontakti haigega. Kui vaktsiin manustatakse hiljem, võib vaktsineerimine vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi haigust ära hoida.
Haiguse ennetamiseks on oluline:
vältida endeemilistes piirkondades kokkupuudet metsloomadega või kasutada metsloomadega kokkupuutumise korral isikukaitsevahendeid; tarbida ainult termiliselt töödeldud liha;
vältida kontakti haige ja/või nakkuskahtlase isikuga;
haige isoleerida ja alustada ravi;
kasutada patsientide eest hoolitsemisel isikukaitsevahendeid;
pidada kinni hügieenireeglitest;
puhastada saastunud pinnad/esemed.
Ravi
Enamik nakatunutest vajavad vaid sümptomaatilist ravi. Raske haiguskuluga patsiendid võivad vajada viirusevastast ravi ja hospitaliseerimist.