Mitte kõik tsetsekärbse liigid (Glossina) pole võimelised unetõbi haigustekitajaid üle kandma. Paljudes piirkondades, kus tsetsekärbsed elavad, unetõbi siiski ei esine. Haiguse levik võib ulatuda üksikutest küladest tervetesse piirkondadesse ning selle esinemissagedus võib külati erineda.
Sõltuvalt haigusetekitajast eristatakse kahte haiguse tüüpi:
- Lääne-Aafrika unetõbi, mis esineb Lääne-ja Kesk-Aafrika riikides ning on sagedamini levinud
- Ida-Aafrika unetõbi, mis levib Ida- ja Lõuna-Aafrika maades ning moodustab kuni 10% kõikidest haigusjuhtudest
Kõrgem haigestumisrisk on maapiirkondades elavatel ning põllumajanduse, kalanduse, loomakasvatuse ja jahipidamisega tegutsevatel inimestel. Diagnoosimine võib olla keeruline ning ilma ravita võib haigus lõppeda surmaga.
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on parasitaarne algloom Trypanosoma brucei. Lääne-Aafrika unetõve korral põhjustab haigust Trypanosoma brucei gambiense, Ida-Aafrika unetõve korral aga Trypanosoma brucei rhodesiense.
Nakkusallikas
Trypanosoma brucei gambiense nakkusallikaks on haige inimene ja Trypanosoma brucei rhodesiense nakkusallikaks on koduveised, võsasokud ja antiloobid.
Levimine
Haigustekitajaid kanduvad loomalt inimesele või haigelt tervele inimesele tsetsekärbeste (Glossina) vahendusel. Tsetsekärbes ründab inimesi päevavalges ja hammustab ka läbi riiete. Haigus ei kandu otseselt inimeselt inimesele, v.a doonorivere kaudu.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus T.b. gambiense nakkuse korral on mõnest kuust kuni mitme aastani ja T.b. rhodesiense nakkuse peiteperiood kestab 1–3 nädalat kuni mõned kuud.
Haigusnähud
Tsetsekärbse hammustuskohal tekib valulik sõlmeke, tõuseb palavik, tekib tugev peavalu ja unetus ning nahalööve, lümfisõlmed suurenevad ja on valulikud.
Haiguse hilises staadiumis tungivad haigustekitajad kesknärvisüsteemi, mille kahjustuse tagajärjel tekivad koordinatsiooni-, taju- ja psüühikahäired, unerütmi häired ja unisus, tahtmatud liigutused ja südamekahjustus.
Trypanosoma brucei rhodesiense trüpanosomiaasi korral avalduvad kliinilised nähud kiiremalt ja ägedalt ning neile lisanduvad mitmete organite puudulikkused. Ravimata juhtudel lõppevad mõlemad trüpanosomiaasi tüübid surmaga.
Ennetamine
Nakatumise ennetamiseks on oluline tsetsekärbse hammustuste vältimine.
Täiendav info
Iga-aastased andmed inimese Aafrika trüpanosomiaasi kohta avaldatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) veebilehel.