Mükoplasma-pneumoonia
Mükoplasma-pnumoonia esineb üksikjuhtudena, endeemiliselt või puhangutena suletud või poolsuletud kollektiivides (perekonnas, lasteasutustes, koolides, sõjaväeosades jm). Sagedamini levib mükoplasma-nakkus kooliõpilaste ja noorte täiskasvanute seas.
Mükoplasma-pneumoonia tekitajaks on Mycoplasma pneumoniae.
Nakkuseallikaks on haige inimene.
Haigusetekitajad levivad
1) haigelt tervele inimesele piisknakkuse teel ja
2) kokkupuutel haige röga või sellega saastunud pindadega.
Haige lähikontaktsed nakatuvad sageli. Mükoplasma-nakkuse riskirühma kuuluvad kollektiivides (lasteasutustes, koolides, püsilaagrites, sõjaväeüksustes jm) viibivad isikud, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja immuunpuudulikkusega inimesed.
Peiteperioodi pikkuseks on 6 kuni 32 päeva.
Mükoplasma-nakkus kahjustab ülemisi ja alumisi hingamisteid ning kopse. Sagedamini esinevad haigusevormid on farüngiit, trahhebronhiit ja pneumoonia. Haigus algab alaägedate haigusenähtudega – pea- ja kurguvaluga, halva enesetundega, köhaga ja vahel valudega rindkeres. 3-30% juhtudest kujuneb pneumoonia. Haigus on visa kuluga, kestes vahel kuu ja kauem ning pneumoonia võib korduda. Kujuneva immuunsuse kestvuseks on kuni üks aasta.
Mükoplasma-nakkuse ennetamiseks on soovitatav
1) vältida rahvarikkaid kohti,
2) köhimisel vältida rögapiiskade levikut,
3) pesta käsi.
Vaktsiin puudub.