Sa oled siin

Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)

Sellelt lehelt leiad infot ja juhiseid uue koroonaviiruse puhangu kohta, mis sai alguse Wuhani linnast, Hiinas, 31. detsembril 2019.

Kuna COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus), siis kasutatakse edaspidi selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2.

Terviseamet töötab koos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), rahvusvaheliste partnerite ja valitsustega, et jälgida viiruse levikut ja tagada Eesti valmisolek inimeste tervise kaitseks ja nakkuse leviku tõkestamiseks.  

HETKESEIS

Me teame praegu, et viirusesse nakatumise oht on inimestel, kes elavad või reisivad selle viiruse levikupiirkonnas. Praegu levib viirus Hiinas, kust on ka tulnud teated peaaegu kõigist nakkusjuhtudest.

Seni nakatunud on hiljuti reisinud Hiinas või on riskipiirkonnast pärit - näiteks pereliikmed, töökaaslased, tervishoiutöötajad, kes on hoolitsenud COVID-19 nakkusega patsientide eest või on olnud kokkupuude nende reisijatega, kellel on kinnitatud COVID-19 nakkus.

Kui sa ei ole tulnud Hiinast või sul ei ole olnud isiklikku lähedast kontakti koroonaviirusesse nakatunud (nähtavate haigussümptomitega) isikuga, siis ei ole sinul põhjust muretseda koroonaviiruse pärast!

Kuna informatsioon viiruse osas on puudulik ja võib muutuda, siis asjakohaste soovituste saamiseks jälgi terviseameti kodulehte.

Koroonaviiruse haigus COVID-19

Mida me teame?

MIDA ME TEAME?

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut.

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.

Koroonaviiruste põhjustatud nakkust saab ennetada järgides head kätehügieeni (vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) .

Eesti valmisolek

EESTI VALMISOLEK

Eestis ei ole veel kinnitatud ühtegi uue koroonaviiruse juhtu (COVID-19). Terviseameti labor Tallinnas on valmis saabuvaid proove kinnitama.

Üldiselt on risk Hiinas reisil olles nakatuda keskmine kuni kõrge ja Aasias madal. Kuid reisimisel Hiinasse, Hubei provintsi ja eriti Wuhani piirkonda, tõuseb nakatumise risk kõrgeks.

On võimalik, et ka Eestis tuvastatakse turismi ja rahvusvahelise reisimise tõttu üksikjuhte, kuid väga oluline on siinkohal võimalike juhtude kiire tuvastamine selleks, et rakendada tõhusaid kontrollmeetmeid, et haigus edasi ei leviks.

Eesti haiglad on hästi varustatud koroonaviiruse nakkuse uurimiseks ja raviks isolatsiooni tingimustes.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita kehtestada piiranguid reisimisele ja rahvusvahelisele kaubandusele.

Küsimused ja vastused

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Koroonaviiruseid peetakse zoonoosideks ehk need on võimelised levima loomade ja inimeste vahel. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad viiruse tüved, mis ongi võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. Selle tulemusel saavad alguse koroonaviiruste puhangud nagu juhtus näiteks MERS-CoV ja SARS-ga. Tänaseks on tuvastatud seitset tüüpi koroonaviirust, mis on võimelised inimestele levima ja sümptomeid tekitama.

Miks on Aasias esinevad haigusjuhud murettekitavad?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. Uute, seni tundmatute, viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud haigust ravida.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Missugused on viiruse ülekande viisid ja kui kergesti see levib?

Hiina ametlikud allikad on kinnitanud, et on täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik sh on haigestunud ka mõned tervishoiutöötajad. Hetkel Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusel (ECDC) puuduvad piisavad epidemioloogilised andmed nende väidete kinnitamiseks. Küll aga ei saa välistada, et lähipäevadel tõuseb Hiinas haigusjuhtude ja sellest tingitult ka surmajuhtude arv. Edasist ülemaailmset levikut hinnatakse samuti tõenäoliseks. Hetkeseisuga on Eestisse nakkuse sissetoomise risk väga madal.

Mille poolest erineb piiratud inimeselt inimesele ülekandumine püsivast inimeselt inimesele ülekandumisest?

Piiratud inimeselt inimesele ülekandumise korral on viiruse leviku eelduseks lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Püsiva inimeselt inimesele ülekande korral levib haigus inimeste vahel väga kergesti ning on sealjuures võimeline väljuma lähedases kontaktis olnud inimgruppidest, näiteks perekonnast või töökollektiividest.

Miks on oluline märgata tervishoiutöötajate nakatumist?

Tervishoiutöötajad on pidevas kontaktis haigetega, mis suurendab nende riski ka ise haigestuda. Seetõttu on tervishoiutöötajate hulgas nakatumine üks esimesi märke, et viirusele on iseloomulik inimeselt inimesele levik.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine.

Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasilevikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida Hiina Rahvavabariiki reisimisel?

Võimalusel tuleks vältida Hiina Rahvavabariiki reisimist.

Hiinasse reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui  eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud Hiinas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel?

Pärast Hiinast ja eelkõige Wuhan, Hubeist saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda.

Kas Hiinast võib postipakke tellida?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Miks on soovitused muutunud?  

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. Tervisemat tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele jne.

Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks.

Kuidas end kaitsta?

Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) .

Järgi hingamisteede hügieeni

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. 

Väldi silmade, nina ja suu katsumist

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud Hiinas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on reisinud Hiinas ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud Hiinas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud loomseid produkte

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima ja tooteid. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

Reisisoovitused neile, kes saabuvad Eestisse

REISISOOVITUSED NEILE, KES SAABUVAD EESTISSE

Üldiselt on risk Hiinas reisil olles nakatuda keskmine kuni kõrge ja Aasias madal. Kuid reisimisel Hiinas, Hubei provintsis ja eriti Wuhani piirkonnas on nakatumise risk kõrge.

On võimalik, et ka Eestis tuvastatakse turismi ja rahvusvahelise reisimise tõttu üksikjuhte, kuid väga oluline on nende juhtude kiire tuvastamine, et vältida nakkuse edasist levikut.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas (Hiinas) ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, tee järgmist:

  1. Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220 või kontakteeru kiirabiga numbril 112. Teavita arsti ja kiirabi oma hiljutisest Hiinas viibimisest ja Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda.
  2. Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega.
  3. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti.
  4. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt.
  5. Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.
  • Kui sa oled viibinud viiruse levikupiirkonnas (Hiinas) ja sul ei ole sümptomeid, tee järgmist:
  1. Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga.
  2. Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilaste kohta.
  3. Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.

Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi.

Seni kuni haigussümptomid ei ole avaldunud (inkubatsiooniperioodil), on nakkuse edasi kandumise risk madal. Samuti ei saa inkubatsiooniperioodil sind COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. Alles haigussümptomite ilmnemisel saab arst otsustada, lähtudes reisianamneesist ja sümptomaatikast, kas laboratoorne testimine on vajalik.

 

Reisisoovitused neile, kes suunduvad nakkuse levikupiirkonda

REISISOOVITUSED NEILE, KES SUUNDUVAD NAKKUSE LEVIKUPIIRKONDA

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita kehtestada erimeetmeid turistidele või mingeid piiranguid reisimisele.

Üldiselt on risk Hiinas reisil olles nakatuda keskmine kuni kõrge ja Aasias madal. Kuid reisimisel Hiinas, Hubei provintsis ja eriti Wuhani piirkonnas on nakatumise risk kõrge.

Terviseamet ei soovita praegu reisimist Hiinasse, kuna sealne situatsioon on ebaselge. Tuleb arvestada, et koormus Hiina tervisesüsteemile on suur ja siseolukorrast lähtudes võib reisimine muutuda raskemaks. See soovitus ei laiene teistele Aasia (ega Euroopa või Ameerika) riikidele.

Kui reisite Hiina, siis jälgige järgmisi soovitusi:

  1. Jälgige alati käte hügieeninõudeid
  2. Vältige:
  • Lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid.
  • Turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega.
  • Lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, koduloomade ja taluloomadega) ja nende väljaheidetega.
  • Toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ja tooteid. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju.
     

Välisministeerium jagab oma lehel ka üldist informatsiooni Hiinas reisimise turvalisuse kohta.

 

Uudised

Kust küsida infot?

KUST KÜSIDA INFORMATSIOONI?