Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Joogivee ohutus

Elanikonna kindlustamine on ohutu ja tervisliku joogiveega varustamine üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele. 

Terviseameti 2018. aasta andmetel kasutab ligikaudu 87,63% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest puur- ja salvkaevudest. Riikliku järelevalve all on 1324 veevärki.

Kõik tarbijad saavad oma joogivee kvaliteediga tutvuda avalikus andmebaasis.

 

JOOGIVEE KVALITEEDINÄITAJAD

Vee kvaliteet sõltub suuresti veetekkepiirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest, mistõttu vee koostis on erinevates põhjaveekihtides ja piirkondades erinev. Vee kvaliteeti võivad halvendada amortiseerunud torustikud ja mahutid, vee vähene liikumine torudes, sagedased veekatkestused, avariid, reostused jpm.
Sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on määratud joogivee uuringute kord ning näitajad, mille sisalduse alusel hinnatakse joogivee kvaliteeti.

Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma:

  • mikrobioloogilised
  • keemilised
  • indikaatorid

Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. 
Keemiliste näitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen, benseen, boor, elavhõbe, fluoriid, nitraat, pestitsiidid jt.

Keemiliste näitajate osas on probleemiks kohati esinev liigne (üle 1,5 mg/l) fluori sisaldus. Mõnedes veevärkides ületab normi ka boor (enamasti on need samad veevärgid, kus esineb ka fluoriidide ületamisi).

SELGITUS - fluoriidid

Fluor on meie põhjavee looduslik koostisosa, osades piirkondades on seda aga rohkem kui teistest (nt. Lääne- ja Pärnumaa). Joogivee fluoriidisisaldusel on oluline mõju inimese tervisele, esmajoones hammaskonna seisundile. Väikestes annustes toimivad fluoriidid kaariest ennetavalt, muutes hambaemaili vastupidavamaks hapetele. Samas on fluoriididel ka mitmeid kahjulikke toimeid, nagu hambafluoroosi, aga ka luustiku fluoroosi näol.

Loe veel: Joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tulenev hambafluoroosi risk Eesti elanikel ja soovitused riski vähendamiseks (Tartu ülikool Tervishoiu instituut 2008) (PDF)

 

INDIKAATORNÄITAJAD

Vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase – näiteks raud, sulfaat, mangaan, kloriid või muud orgaanilised ained, mis otsest ohtu tervisele ei kujuta.

Põhja-Eestile on probleemiks ka joogivee radioloogilised näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium-Vendi põhjavee kiht. Senised läbiviidud riskihinnangud on näidanud, et joogivees esineva looduslikku päritolu radioloogiliste näitajate tõttu haigestumise tõenäosus on ebatõenäoline.  

lndikaatornäitajate kohta saab täpsemalt lugeda SIIT (PDF)

Radionukliidid joogivees
Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on Eestis aastate jooksul läbi viidud mitmeid põhjalikke uurimistöid. Eesti põhjavee radioaktiivsuse seires ja uuringutes on juhtivat roll olnud OÜ Eesti Geoloogiakeskusel. Loe edasi » (PDF)

Vaata artiklit: "Kambrium-vendi põhjavesi annab vaid murdosa looduslikust kiirgusdoosist»
 

JOOGIVEEKÄITLEJA KOHTA KAEBUSE ESITAMINE


Kaebust saab esitada vabas vormis, kuid kindlasti märkida kaebusesse kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed, kaebuse esitamise kuupäev ning kaebuse põhjus. Kaebus tuleb edastada aadressil [email protected]