Alates 1. jaanuarist 2028 korraldatakse kiirabiteenus senise kümne teeninduspiirkonna asemel neljas regioonis: Põhja-, Ida-, Lääne- ja Lõuna-Eestis. Terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimersi sõnul aitab uus korraldus kiirabiautosid ja -meeskondi paindlikumalt kasutada ning nende tööd paremini koordineerida. „Eesmärk on, et kiirabi jõuaks inimesteni kiiremini, eriti piirkondades, kus abi tuleb praegu kõige kauem oodata,“ ütles Reimers.
„Praeguse kiirabivõrgu põhistruktuur kujundati enam kui kümme aastat tagasi ning see on ajale jalgu jäänud. Muutunud on kiirabikutsete koormus, haiglate ja hooldekodude paiknemine ning piirkondlik vajadus kiirabi järele. Uuendustega kaasajastame me kiirabivõrgu tänase Eesti järgi, abi tuleb inimesele lähemale ja ühtlustub üle kogu Eesti,“ põhjendas kiirabivõrgu uuendamise vajadust Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin. Ta lisas, et riigile on oluline, et elutähtis teenus oleks kättesaadav nii linnades kui ka väiksemates maapiirkondades.
Täna on piirkondi, kus kõige kõrgema prioriteediga kutsetest kümnendiku puhul võib abi kohalejõudmine võtta rohkem kui 30 minuti. Selle olukorra lahendamiseks suurendatakse päevaste kiirabiüksuste arvu üle Eesti 122 üksuseni.
Põhja regioonis, kus elab ligi pool Eesti rahvastikust, tehti 2025. aastal 44 protsenti kõigist kiirabikutsetest. Seal suureneb kiirabiressurss kõige rohkem. Tavapäraste brigaadide arv kasvab päevasel ajal praeguselt 31-lt 37-le ning öösel 32-ni. Kaks uut kiirabibaasi kavandatakse Tallinna lähiümbrusesse: üks Hiiule või Pääskülla ning teine Tabasallu või Murastesse. Uued baasid aitavad vähendada Tallinna kiirabibrigaadide ülekoormust ning lihtsustavad Tallinna ja Harjumaa brigaadide ristkasutust.
Teised uued kiirabibaasid tulevad Riisipere, Narva-Jõesuu, Sindi, Audru või Tõstamaa ning Rõuge või Mõniste piirkonda. Paarisvariantide puhul täpsustab lõpliku asukoha konkursi võitnud teenuseosutaja, lähtudes sobivast taristust ja ühendustest teenindatava piirkonnaga. Uued baasid aitavad vähendada Tallinna kiirabibrigaadide ülekoormust ning lihtsustavad Tallinna ja Harjumaa brigaadide ristkasutust.
Kiirabi põhijõuks jäävad 86 kolmeliikmelist arsti- ja õebrigaadi, keda toetab uus kiire eesliin: päeval 20 ja öösel 12 kaheliikmelist brigaadi. Senised kolmeliikmelised reanimobiilid jätkavad tööd muutusteta. Kuna eluohtlikus seisundis loeb iga minut, on kaheliikmelise brigaadi eesmärk jõuda esimesena kohale ja alustada elupäästvat abi, kuni vajadusel saabuvad lisajõud.
Arstlik pädevus jääb kiirabisüsteemi, kuid muutub selle rakendamise korraldus. „Alles jäävad kõik senised reanimobiilid ja neli arstibrigaadi ning suureneb arstlike toetusbrigaadide arv. Lisaks tagatakse õebrigaadidele ööpäevaringne võimalus arstiga kaugkonsultatsiooni pidada,“ ütles Reimers. Tema sõnul on eesmärk, et arstid saaksid keskenduda eelkõige patsientidele, kelle seisund põhjendatult nõuab arsti abi ning õebrigaadid saaksid rohkem juhtumeid iseseisvalt lahendada.
Tervisekassa kuulutab nelja regiooni teenuseosutajate leidmiseks kiirabikonkursi välja 14 päeva jooksul pärast Terviseameti otsust. Muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2028.
Kuni 2027. aasta lõpuni jätkub kiirabiteenus praeguste lepingute alusel.
Uuendus lähtub kiirabi arengusuundadest, mis koostati koostöös Eesti Kiirabi Liiduga ning kiirabiteenuse osutajatega. Uuenduse elluviimist juhib kiirabi juhtrühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa esindajad.

Kiirabi ressursi muutus regiooniti
Kiirabivõrgu uuendamise lisamaterjalidega saab tutvuda SIIN.