Kiirabivõrgu uuendamine

Terviseamet, Tervisekassa ja Sotsiaalministeerium valmistavad ette 2028. aastal rakenduvat kiirabivõrgu uuendamist. Muudatuste eesmärk on paigutada kiirabi paremini sinna, kus inimesed elavad, et abi jõuaks inimeseni kiiremini ning oleks üle Eesti ühtlasemalt kättesaadav.

Kavandatavas mudelis kasvab päevane kiirabivõimekus praeguselt 108 üksuselt 122 üksuseni, lisanduvad uued kiirabibaasid ja piirkondlik arstlik tugi. Muudatus põhineb koos Eesti Kiirabi Liiduga välja töötatud arengusuundadel ning viiakse ellu järk-järgult ja koostöös kiirabivaldkonna esindajatega.

Korduma kippuvad küsimused

Eesti tänase kiirabivõrgu põhistruktuur kujundati üle kümne aasta tagasi. Viimane kiirabi teeninduspiirkondade, brigaadide paiknemise ja arvu ulatuslikum ümberkorraldamine toimus 2012.–2014. aastal. Alates 2014. aastast oli Eestis kümme teeninduspiirkonda, 61 kiirabibaasi ja 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi. Riigikontroll on välja toonud, et toonase võrgulahenduse kujundamisel lähtuti eelkõige elanike arvust ja asustustihedusest ning et inimeste paiknemine on pärast seda oluliselt muutunud. Samuti on muutunud kiirabikutsete koormus, haiglate ja hooldekodude võrk ning piirkondlik vajadus kiirabi järele.

Kiirabivõrgu uuendamise eesmärk on korraldada kiirabi paiknemine ümber nii, et abi jõuaks inimeseni kiiremini ja oleks üle Eesti ühtlasemalt kättesaadav. Brigaadide paiknemisel hakatakse senisest täpsemalt arvestama: 

  • kus inimesed elavad;
  • kus toimub rohkem kiirabi väljakutseid;
  • kui pikad on vahemaad;
  • kui kiiresti jõuab kiirabi praegu abivajajani; 
  • milline on olemasolevate brigaadide koormus; 
  • millised on piirkonna geograafilised ja muud eripärad. 

Uue võrgu keskne põhimõte on, et kiirabi peab paiknema seal, kus inimesed elavad ja kus abi kõige sagedamini vajatakse.

Kavandatav mudel põhineb Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Kiirabi Liidu koostöös välja töötatud kiirabi arengusuundadel.

Küll aga ei kasutata uuendatud võrgu kujundamisel ühte näitajat, mille põhjal otsustatakse, kus peab kiirabibrigaad asuma. Peamised andmelised alused on Tervisekassa 2023. aasta kiirabikaartide analüüs, rahvastiku paiknemine ja muutus ning 2025. aasta brigaadide hõivatuse ja kutsekoormuse andmed. Neid täiendavad piirkondlikud arutelud kiirabiteenuse osutajate ja haiglatega ning praktiline teadmine piirkondade eripäradest.

Uus kiirabivõrk on kavandatud rakenduma 2028. aastal. Praegused kiirabiteenuse rahastamise lepingud kehtivad 2027. aasta lõpuni.

Uute lepingute sõlmimiseks kavandab Tervisekassa avalikku konkurssi. Konkursi ja üleminekuperioodi eesmärk on anda teenuseosutajatele piisavalt aega uue töökorralduse ettevalmistamiseks.

Ei. Kavandatava muudatuse eesmärk ei ole kiirabiressurssi vähendada, vaid paigutada see paremini vastavalt inimeste abivajadusele.

Praegu on kiirabivõrgus koos erivõimekustega 112 üksust. 2028. aasta kavandatavas mudelis oleks päevasel ajal 122 ja öisel ajal 114 kiirabiüksust. Seega suureneks nii päevane kui ka öine koguvõimekus.

Päevasel ajal on kavandatud:

  • 86 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi; 
  • 20 kaheliikmelist kiirabibrigaadi; 
  • 16 erivõimekusega üksust.

Kokku oleks päevasel ajal kiirabivõrgus 122 üksust. Võrreldes praeguse 112 üksusega suureneks päevane võimekus 10 üksuse võrra.

Öisel ajal on kavandatud:

  • 86 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi;
  • 12 kaheliikmelist kiirabibrigaadi;
  • 16 erivõimekusega üksust.

Kokku oleks öisel ajal kiirabivõrgus 114 üksust. Seega ei vähene ka öine koguvõimekus.

Kiirabikutsete koormus ei jagune ööpäeva jooksul võrdselt. 2025. aastal toimus 64% kiirabitööst päevasel ja 36% öisel ajal.

Seetõttu on kavandatav päevane võrk suurem. Öise ja päevase ressursi erinevus tuleb kaheliikmeliste lisabrigaadide arvust. Kõik 63 kolmeliikmelist põhibrigaadi on kavandatud jätkama ööpäev läbi.

Ei. Nii kahe- kui ka kolmeliikmelised brigaadid jäävad kiirabivõrku alles. 

Enamik lisanduvaid ja vastavalt päevasele koormusele kasutatavaid brigaade on kavandatud kaheliikmelisena. 

Ei. Kaheliikmeline brigaad on meditsiiniline kiirabibrigaad, mida juhib õde või arst.

Kaheliikmeline brigaad ei ole transpordibrigaad. Patsiendi seisundi hindamine, raviotsuste tegemine ja haiglasse viimise vajaduse otsustamine jäävad meditsiinilise ettevalmistusega brigaadijuhi ülesandeks.

Eestis säilib meditsiiniline kiirabi ning kiirabiteenus jääb tervishoiuteenuseks.

Iisaku piirkonnas töötab kaheliikmeline kiirabibrigaad ööpäev läbi juba praegu. Vähendatud koosseisuga brigaade kasutati Eestis ka COVID-19 kriisi ajal, sealhulgas Tallinnas.

Jätkavad kolmeliikmelised ning lisanduvad kaheliikmelised brigaadid on jätkuvalt meditsiinilised kiirabibrigaadid, mida juhib õde või arst, ning keerukamate juhtumite korral lisandub piirkondlik arstlik tugi. Mandri-Eestis saab arstlik toetus liikuda sündmuskohale autoga, saartel ja raskemini ligipääsetavates piirkondades tuleb vajadusel arvestada ka kopteriga toetamise võimalust.

Senised võrdlusandmed seda ei näita. Haiglasse viimise otsus sõltub patsiendi tervisest, mitte brigaadi suurusest. Reaalsete andmete põhjal viivad kaheliikmelised brigaadid haiglasse ligikaudu 36% patsientidest, kolmeliikmelistel on see näitaja 43%. Kiirabi eesmärk on alati anda lõplik abi kohapeal ja vältida asjatut EMO-sse sõitmist.

Ka praeguses kiirabis tuleb ette olukordi, kus üks brigaad ei suuda patsienti iseseisvalt kiirabiautosse transportida. Sellisel juhul saab kaasata täiendava kiirabibrigaadi ning erandlikes ja põhjendatud olukordades Päästeameti abi. 

Töötajate füüsilise ja vaimse koormuse ning patsiendiohutusega seotud küsimusi tuleb uue mudeli ettevalmistamisel põhjalikult hinnata. 

Eesmärk ei ole panna kahele inimesele muutmata kujul kolme inimese ülesandeid. Kaheliikmeliste brigaadide rakendamine eeldab: 

  • sobivaid töövahendeid; 
  • ajakohastatud tegevus- ja ravijuhiseid; 
  • regulaarset meeskonnatreeningut; 
  • selget korda täiendava brigaadi kaasamiseks; 
  • hästi korraldatud arstlikku ja telemeditsiinilist tuge. 

Kolmeliikmelised brigaadid jäävad süsteemi alles ning nende kaudu on ka edaspidi võimalik omandada praktilist kogemust ja valmistuda brigaadijuhi rolliks. 

Kogemust on võimalik omandada ka õde-õde koosseisus töötavas brigaadis. Pikemas vaates on eesmärk muuta õde-brigaadijuhtide ettevalmistus süsteemsemaks ja siduda see senisest tugevamalt tervishoiukõrgkoolides pakutava väljaõppega. 

Brigaadijuhtide koolitusmudel ja karjääritee töötatakse täpsemalt välja koostöös kiirabivaldkonna ja koolitusasutustega.

Kolmeliikmelised brigaadid säilivad muu hulgas olukordadeks, kus on vaja suuremat meeskonda, näiteks elustamise ja raske trauma korral.

Keerukamate juhtumite puhul saavad tavabrigaade toetada:

  • teine kiirabibrigaad;
  • arstliku toetuse brigaad; 
  • reanimobiil; 
  • telemeditsiiniline konsultatsioon;
  • muud erivõimekusega üksused.

Eesmärk on korraldada võrk nii, et kiirabibrigaad ei jääks keerulise juhtumi korral ilma vajaliku lisatoeta. 

Suurõnnetuste ja keerukate sündmuste lahendamist toetavad lisaks tavabrigaadidele välijuhid, reanimobiilid, arstliku toetuse brigaadid ning muud erivõimekusega üksused. 

Suurematel teeninduspiirkondadel ja teenuseosutajatel on eeldatavalt paremad võimalused kriisireservide, erivõimekuste, koolituste ja kvaliteedijuhtimise korraldamiseks. Samuti peab teenuseosutajal jätkuvalt olema valmidus ressurssi tõsta.

Arsti roll kiirabis ei kao, vaid arstlik tugi korraldatakse senisest süsteemsemalt ja piirkondlikumalt.

Tallinnas ja Tartus jätkavad tööd reanimobiilibrigaadid. Lisaks on igasse kiirabiregiooni kavandatud arstliku toetuse brigaadid ja/või transpordivõimekusega arstibrigaadid, kes saavad toetada õebrigaade sündmuskohal või telemeditsiini kaudu.

Kavandatavas mudelis kuuluvad erivõimekuste hulka:

  • reanimobiilid; 
  • arstliku toetuse brigaadid; 
  • välijuhid; 
  • esmase abi brigaadid; 
  • telemeditsiiniline tugi. 

Jätkub kaasaegse telemeditsiini ja e-kiirabi lahenduste arendamine. Need aitavad tavabrigaade raskes seisundis patsientide, suurema koormuse ja keerulisemate sündmuste korral.

Õdede töötasu hinnastamisel lähtutakse tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus kokku lepitud töötasudest. Eraldi riikliku lisatasufondi loomist ei ole praeguses lahenduses ette nähtud. 

Tervisekassa analüüsib kiirabiteenuste hindu igal aastal, lähtudes muu hulgas teenuseosutajate esitatud tegelikest kuluandmetest. 

Kiirabitehnikud ei kao 2028. aastal üleöö. 

Kavandatav arendus näeb ette järkjärgulist üleminekut erakorralise meditsiini tehniku ehk EMT pädevusmudelile. Praegustele kiirabitehnikutele nähakse ette üleminekuperiood ja võimalus tõsta oma pädevus EMT tasemele. 

Täpne üleminek, koolituslahendused ja ajakava lepitakse kokku tulevaste piirkondlike teenuseosutajate ning kiirabivaldkonna esindajatega. 

Esialgses mudelis on uute baaside võimalike asukohtadena nimetatud: 

  1. Tabasalu või Muraste piirkond; 
  2. Hiiu või Pääsküla; 
  3. Riisipere; 
  4. Narva-Jõesuu; 
  5. Sindi; 
  6. Audru või Tõstamaa; 
  7. Rõuge või Mõniste piirkond.

Narva piirkonna näide illustreerib, kuidas kiirabi saab inimestele lähemale liikuda. 

Praegu töötab Narva piirkonnas neli kiirabibrigaadi. Koos Narva-Jõesuusse kavandatava brigaadiga oleks piirkonnas päevasel ajal kokku viis brigaadi. Seega suureneks piirkonna päevane kiirabiressurss ning paraneks võimalus katta Narva ja selle ümbrust tervikuna. 

Peamised arengusuunad ja kavandatava mudelid on välja töötatud, kuid üksikasjad vajavad veel koostöös valdkonnaga täpsustamist. 

Lõplikult tuleb kokku leppida muu hulgas: 

  • kaheliikmeliste brigaadide täpne töökorraldus; 
  • koolitused ning tegevus- ja ravijuhised; 
  • töötajate töövahendid; 
  • brigaadijuhtide väljaõpe ja järelkasv; 
  • EMT pädevusmudelile üleminek; 
  • täiendava abi kaasamise põhimõtted; 
  • kriisi- ja suurõnnetuste töökorraldus. 

Kiirabivõrgu uuendamine viiakse ellu järk-järgult. Eesmärk on jõuda koostöös kiirabivaldkonnaga lahenduseni, mis parandab abi kättesaadavust, säilitab meditsiinilise kiirabi tugevused ning tagab teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse.

Selleks, et tippvõimekus ja kiirabiressurss oleks üle riigi ühtlasemalt kättesaadav ja paremini juhitud. Samale nelja regiooni põhimõttele on edukalt üles ehitatud ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töökorraldus.

Uued lepingud on paindlikud ja võimaldavad kiirabivõrku vajadusel kohandada. Süsteemi toimimist hinnatakse põhjalikult kuue ja 12 kuu möödudes, analüüsides reaalset kohalejõudmise aega ja brigaadide hõivatust. Nende tulemuste põhjal saab riik operatiivselt muuta üksuste arvu või paiknemist, et tagada igas piirkonnas abi kiire kättesaadavus.

Viimati uuendatud 18.11.2026

search block image