„Peatäide pärast ei ole põhjust häbeneda. Täid võivad saada kõik, olenemata vanusest, hügieeniharjumustest või sotsiaalsest taustast. Oluline on neid kiiresti avastada ja ravida. Samuti teavitada inimesi, kellega haigestunu on lähedalt kokku puutunud,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas.
Pedikuloos esineb kõige sagedamini 3–11-aastastel lastel. Täid levivad peamiselt otsesel pea-pea kontaktil, kuid nakatuda võib ka ühiste esemete, näiteks kammi, mütsi või rätiku kaudu. Peatäid ei hüppa, ei lenda ega uju, aga suudavad mööda juuksekarvu kiiresti liikuda. Neid leidub sagedamini kõrvade taga ja kuklapiirkonna juuksepiiril.
Haiguse kõige tavalisem tunnus on sügelev peanahk, kuid sügelus ei pruugi kohe tekkida. Seetõttu on soovitatav lapse pead kontrollida ka siis, kui lapsel veel kaebusi ei ole. Peatäide avastamisele aitab kaasa juuste regulaarne ja hoolikas kammimine spetsiaalse täikammiga. Kui lapsel avastatakse täid, on haiguse leviku ennetamiseks mõistlik sellest teavitada ka kooli või lasteaeda, et teised lapsevanemad saaksid oma laste juukseid kontrollida.
Kui ühel pereliikmel avastatakse täid, tasub kontrollida ka teiste pereliikmete juukseid. Pereliikmed, kellel täid avastatakse, peaksid alustama ravi samal päeval. Pedikuloosi ravitakse kodus apteegis müüdava täivastase vahendiga, järgides selle kasutusjuhendit. Juukseid on soovitatav uuesti kontrollida 8–10 päeva pärast esmast ravi, et hinnata ravi efektiivsust ja vajadusel korrata ravi.
Nakatunuga kokku puutunud riideesemed ja voodipesu tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. Masinpesuks sobimatud esemed võib panna vähemalt kaheks nädalaks suletud kilekotti, töödelda kõrgel temperatuuril või ära visata.
Laps võib kooli või lasteaeda minna pärast seda, kui ravi on tehtud vastavalt kasutatava vahendi juhistele ja rakendatud ka teisi tõrjemeetmeid. Oluline on ka pärast ravi pead regulaarselt kontrollida ning vajadusel teha kordusravi.
Rohkem infot peatäitõve ning selle ravi kohta leiab Terviseameti veebilehelt.
