Haigustekitaja
Inimpatogeensed liigid on Vibrio alginolyticus, V. cholerae, V. cincinnatiensis, V. damsela, V. fluvialis, V. furnissii, V. harveyi, V. hollisae, V. metschnikovii, V. mimicus, V. parahaemolyticus ja V. vulnificus.
Läänemeremaades on sagedasemateks haigustekitajateks olnud V. parahaemolyticus, V. vulnificus ja mittetoksiline V. cholerae. Nii on avastanud Läänemerevees Vibrio alginolyticus, V. damsela, V. fluvialis, V. parahaemolyticus, V. vulnificus ja V. cholerae (non 01/non 139).
Vibrioonid kasvavad temperatuuril +14 kuni +40 °C ja pH 6,5–9,0 ning 0,029–4,1% vee soolasuse juures. Nende paljunemine on pärsitud ≤ +10 °C temperatuuril. Mereandide kuumtöötlemisel tuleb arvestada seda, et vibrioonid säilitavad eluvõime +60 °C juures 15 minutit ja +80 °C juures mõni minut.
Normaalse happesusega maomahl kaitseb inimest nakatumise eest ja selle happesuse vähenemine soodustab vibriooni-nakkuse tekkimist.
Nakkusallikas
Mitte-koolera vibrioonid on levinud peamiselt madala soolasusega meredes, harvem mageveekogudes, kus nende elutegevus kulgeb koos zooplanktoniga.
Inimesele on nakkusallikaks vibrioonidega saastunud ja kuumtöötlemata/toored koorikloomad (eeskätt austrid), vähid, kalad ning vibrioonidega saastunud merevesi.
Levimine
Haigustekitajad levivad inimesele vibrioonidega saastunud toitudega, eeskätt toorete koorikloomade, vähkide või kalade söömisel või nahavigastuste/haiguste korral kokkupuutel vibrioonidega saastunud mereveega.
Haigustekitajad on nakatunud inimese roojas, haavaeritises või veres. Vibrioosi puhangud esinevad toidumürgitustena tavaliselt pärast kuumtöötlemata/ toorete koorikloomade, vähkide või muude mereandide söömist. Kõige sagedamini võib puhanguid põhjustada Vibrio parahaemolyticus.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on Vibrio parahaemolyticus nakkuse korral 12–24 (4–96) tundi ja Vibrio vulnificus nakkuse korral 12–72 tundi.
Haigusnähud
Toiduga organismi sattumisel põhjustavad inimpatogeensed vibrioonid toidumürgitusele sarnanevaid nähtusid – ägedat kõhulahtisust, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, palavikku, peavalu, mis kestavad keskmiselt kolm-neli päeva. Immuunpuudulikkusega inimestel esineb raske haiguskulg.
Vibrio vulnificus võib põhjustada haavanakkust või septitseemiat, mis kulgevad raskes haigusvormis ja võivad olla eluohtlikud (vajavad intensiivravi, jäseme amputatsiooni); suremus võib olla 15%–30%.
Ennetamine
Vibrioosi ennetusmeetmed on:
- mitte süüa kuumtöötlemata/tooreid koorikloomi või teisi mereande,
- kuumutada mereande 15 minutit vähemalt +70 °C juures,
- mitte kasutada merevett toidu valmistamisel või puu-/juurviljade pesemisel,
- kanda kaitsekindaid toorete mereandide käitlemisel,
- vältida valmistoitude kokkupuutumist toorete mereandidega,
- pesta käsi vee ja seebiga pärast toorete mereandide käitlemist,
- nahavigastuste/haavade/haiguste esinemisel vältida suplemist/kokkupuudet mereveega.