Haigustekitaja
Äkkeksanteemi põhjustavad inimese herpesviirused 6 ja 7.
Nakkusallikas
Äkkeksanteemi nakkuseallikaks on haige inimene või asümptomaatiline viirusekandja – nii laps kui täiskasvanu (lapsevanem, lapsehoidja, õde-vend jm) – kelle süljenäärmetes viirused paljunevad.
Herpesviirustele 6 ja 7 on omane säilida eluaeg latentses olekus neerudes, maksas, lümfisõlmedes, süljenäärmetes ja monotsüütides.
Levimine
Herpesviirused 6 ja 7 levivad haige või viirusekandja süljega. Herpesviirus 6 võib üle kanduda ka elunditransplantaatidega doonorilt retsipiendile.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on 5 kuni 15 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning elunditransplantaadiga ülekandmisel 2 kuni 4 nädalat.
Haigusnähud
Äkkeksanteem algab äkki kõrge palavikuga ja kestab kolm kuni viis päeva. Täpilis-sõlmeline lööve tekib algul kerel ja seejärel levib üle keha. Harva võivad kõrge palavikuga lapsel tekkida palavikukrambid.
Erandina võib esineda nakatunud inimesel kõrge palavikuga kulgev lööbeta haigusvorm ning äkkhepatiit või meningoentsefaliit. Täiskasvanutel võib esineda mononukleoosi-sarnane haigusvorm.
Äkkeksanteemi tuleb eristada leetritest ja punetistest. Äkkeksanteemi diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Diagnoosi kinnitab IgG-viiruseantikehade taseme tõus paarisseerumides, positiivne PCR-testi tulemus või viiruse isoleerimine.
Ravi
Sümptomaatiline.