Haigustekitaja
Puukborrelioosi tekitajaks on spiroheetide rühm Borrelia burgdorferi sensu lato.
Nakkusallikas
Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, linnud ja muud loomad.
Levimine
Borrelioosi tekitajate ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka borrelia bakterit. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti üle ööpäeva kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.
Peiteperiood
Esmaste sümptomite tekke võib 3 kuuni.
Haigusnähud
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve nn. erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60–80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Neuroborrelioos on puukborrelioosi haiguse avaldumise vorm, mille juures esineb närvisüsteemi infektsioon, mille korral esinevad tavaliselt kraniaal-, spinaal- või perifeersete närvide kahjustus koos meningiidiga, harvem entsefaliit ning kõige harvem kroonilised perifeerse või kesknärvisüsteemi kahjustused.
Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt. Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.
Ennetamine
Kuna puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub siis saab haigestumist ennetada vaid puugihammustusi vältides.
Puugihammustuse vältimiseks
- kandke heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad. Püksisääred toppige sokkide või kummikute sisse;
- kasutage putukatõrjevahendeid;
- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollige kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud
- Katsuge puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.
- Kui ise puuki kätte ei saa, siis pöörduge abi saamiseks arsti poole.
- Ärge haarake puugist väga kõvasti kinni, hoiduge tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.
- Võtke puugist kinni võimalikult pea lähedalt, võimalusel kasutage peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikutage ettevaatlikult.
- Peske hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.
- Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, siis otsige abi arstilt.
- Kindlasti rääkige arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest!
Ravi
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste bakterivastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus. Võimalus on ka kiirtestimiseks.