Haigustekitaja
Paratüüfuste haigusetekitajateks on Salmonella enterica all-liigi enterica serotüübid Paratyphi A, B ja C ehk Salmonella paratyphi A, B ja C. Need bakterid on gramnegatiivsed, liikuvad ja mittespooridega. Nad on võimelised ellu jääma väliskeskkonnas ning koloniseerima inimese seedetrakti, kus nad võivad põhjustada haigusi.
Nakkusallikas
Nakkuseallikaks on nakatunud inimene. Harvematel juhtudel võib nakkusallikaks olla ka nakatunud loom.
Levimine
Paratüüfuse levik toimub peamiselt fekaal-oraalsel teel. Saastunud vesi ja toit on peamised levikumehhanismid, eriti piirkondades, kus puudub juurdepääs puhtale joogiveele ja korralikule kanalisatsioonile. Halvasti küpsetatud või toores toit, mis on kokku puutunud saastunud vee või väljaheitega, on tavaline nakkusallikas. Samuti võib nakkuse levik toimuda otsese kokkupuute kaudu haigustekitaja kandjate või saastunud pindadega.
Peiteperiood
Paratüüfuste peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 10 päeva.
Haigusnähud
Haiguse varajased sümptomid on palavik, peavalu, üldine nõrkust ja väsimust. Haiguse progresseerudes võivad ilmneda seedetrakti sümptomid nagu kõhuvalu, kõhukinnisus või kõhulahtisus. Võib esineda ka nahalöövet ning põrna või maksa suurenemist. Ülekaalus on kerged ja keskmise raskusega haigusevormid. Paratüüfuse haigusenähtude taasilmumist esineb 3 kuni 4%-l haigetest.
Ennetamine ja tõrje
Paratüüfuse ennetamine keskendub peamiselt heade hügieenitavade ja toiduhügieeni järgimisele.
- Kätepesu – regulaarne kätepesu seebiga, eriti enne söömist ja pärast tualetis käimist.
- Toiduhügieen – toit tuleks põhjalikult küpsetada ja vältida toor- või halvasti küpsetatud toitu.
- Veekvaliteet – joomiseks ja toiduvalmistamiseks tuleb kasutada ainult puhast ja turvalist vett.
Ravi
Paratüüfuse ravi on antibakteriaalne.