Haigustekitaja
Kõhutüüfuse tekitaja on bakter Salmonella typhi.
Nakkusallikas
Nakkusallikas on inimene. Suurim tekitajate eritumine väljaheitega esineb esimese kuni viienda haigusnädala jooksul, maksimaalne – kolmandal nädalal.
Levimine
Kõhutüüfus levib vee või toiduga ning inimeselt inimesele saastunud käte või pindade kaudu. Haigus levib tavaliselt kehvade hügieenitingimuste ja ebakvaliteetse veevarustusega maades.
Peiteperiood
Haiguse peiteperiood on 3 kuni 60 päeva, tavaliselt 7 kuni 14 päeva.
Haigusnähud
Kõhutüüfusega kaasnevad veniva kuluga palavik, mis ei alga eriti ägedalt, vaid tõuseb mitme päeva jooksul, spastilised kõhuvalud, katsumisel valus kõht, osadel haigetel võib esineda kõhulahtisust. Iseloomulikud on nõrkus, isutus, peavalu, külmavärinad, kurgu- ja lihasvalud ning köha. Mõnel juhul võib kõhule ja rinnale ilmuda vähene lööve ning esineda kesknärvisüsteemi vaevusi.
Kõhutüüfus võib lõppeda surmaga, eriti ohtlik on haigus lastele.
Kõhutüüfuse võimalikud tüsistused on maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Väga tähtis on avastada need 5% haigetest, kes jäävad kroonilisteks nakkusekandjateks, sest nad võivad teisi inimesi nakatada aastaid.
Kõhutüüfus diagnoositakse mikrobioloogiliselt Salmonella Typhi väljakülvamisel väljaheidest või verest.
Ennetamine ja tõrje
Kõhutüüfusesse haigestumist võib ennetada vaktsineerimisega. Kõhutüüfuse vastane immuniseerimine on soovituslik täiskasvanutel ja üle 2-aastastel lastel reisimisel endeemilisse piirkonda. Vaktsiini tuleb manustada vähemalt 2 nädalat enne kõhutüüfuse leviku piirkonda reisimist.
Haiguse ennetamisel on oluline ka hügieenireeglite jälgimine. See hõlmab käte pesemist vee ja seebiga, eelistatult tuleks tarbida pudelivett, vältida jääkuubikute tarbimist ning süüa läbikuumutatud toitu. Toored puu- ja köögiviljad tuleks üle pesta.
Ravi
Kõhutüüfuse ravi on antibakteriaalne.