Kampülobakterenteriit

Kampülobakterenteriit on zoonoos ehk nii inimestel kui ka loomadel esinev nakkushaigus.

Haigustekitaja

Kampülobakterenteriit on äge bakteriaalne soolenakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Campylobacter. On olemas umbes 20 serotüüpi, sagedamini on haiguse tekitajaks Campylobacter jejuni.

Nakkusallikas

Inimestele on peamiseks nakkusallikaks haiged loomad või nende poolt saastatud toit. Kampülobakterid esinevad, tapaloomade (peamiselt veiste, kuid ka broilerite) seedetraktis, kuid nakatuda võib ka vee kaudu, koertelt ning kassidelt. Nii kodu- kui ka metsloomad võivad kogu oma elu olla bakterikandjad.

Levimine

Kampülobakterid levivad fekaal-oraalsel teel või olme teel saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust.

Peiteperiood

Haiguse peiteperiood on 1 kuni 10 päeva, tavaliselt 2 kuni 5 päeva.

Haigusnähud

Kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus ja/või oksendamine – ilmuvad 1–10, tavaliselt 2–5 päeva pärast nakatumist. Hiljem võivad tekkida ka liigesevaevused. Tavaline haiguse kestvus on 3–6 päeva. Haigus võib kulgeda ka minimaalsete haigusnähtudega või asümptomaatiliselt. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad.

Kampülobakterenteriiti diagnoositakse mikrobioloogiliselt Campylobacter’i väljakülvamisel väljaheitest.

Ennetamine ja tõrje

Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid nii toidu tootja kui ka tarbija poolt. Eelkõige toidu kuumtöötlemine näiteks küpsetamise või pastoriseerimine.

Ravi

Üldjuhul piisab toetavast ravist, et vältida vedelikupuuduse tekkimist. Raskematel juhtudel võib haige vajada ka antibakteriaalset ravi.