Haigustekitaja
Nakkust põhjustab bakter Bartonella quintana, kes säilib täi roojas. Haigustekitajad säilivad täi roojas kuni üks aasta.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene. Haigustekitajate ülekandjaks tervele inimesele on kehatäi, kes on ka B. quintana vaheperemeheks.
On andmeid, et lisaks kehatäidele võivad haigustekitajaid üle kanda ka kassikirbud ja puugid. Haigustekitajad võivad püsida nakatunud inimese veres nädalaid ja kuid.
Levimine
Haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele kehatäidega, näiteks lähedase füüsilise kontakti või kehatäidega nakatunud ühise riietuse või voodipesu jagamise kaudu.
Inimene nakatub kehatäi roojas olevate haigustekitajatega. Täi eritab haigustekitajaid sisaldavat rooja inimese nahale, kust need tungivad nahavigastuste ja -lõhede kaudu organismi.
Pärast haige inimese vere imemist hakkab täi eritama haigustekitajaid roojaga 5–12 päeva möödumisel.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks on 7 kuni 30 päeva.
Haigusnähud
Haiguse algus on tavaliselt järsk. Esinevad külmavärinad ja kehatemperatuuri tõustugeva peavaluga, halva enesetundega, konjunktiviidiga ja luu- ja lihaste valuga (peamiselt säärtes, kaelas ja seljas). Palavik algab järsku või tõuseb aeglaselt ning kestab mitu päeva, tõustes korduvalt viiepäevase (4–8 päevase) perioodilisusega. Põrn on suurenenud ja nahale võib tekkida täppverevalumiline lööve.
Kuna haigustekitajad püsivad kaua veres, võivad haigusnähud taas tekkida korduvalt kuude ja aastate jooksul (vaatamata antibiootikumravile). Tüsistusena võib tekkida osteomüeliit, endokardiit või angioomtõbi.
Ennetamine
Peamine ennetusmeetod on täide hävitamine nii kehal kui riietel.