Ebola viirus avastati 1976. a troopilistes vihmametsades Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ebola-nimelise küla jõe kaldal, mille järgi sai viirus oma nime. Alates 1976. aastast on Ebola puhangud esinenud Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Gabonis, Elevandiluurannikul, Ugandas, Lõuna- Aafrikas, Guineas, Sierra Leones ja Libeerias. Ebola puhangute korral on haigete suremus 25–90%, suremus sõltub Ebola viiruse liigist.
Haigustekitaja
Ebola viirused kuuluvad Floviridae sugukonda. Ebola viirused kuuluvad eriti ohtlike viiruste 4. ohurühma.
Ebola viirustel on kuus liiki: Zaire, Bundibugyo, Sudaani, Tai metsa (Taï Forest ebolavirus), Restoni ja Bombali. Nendest neli esimest tekitavad inimestel haigust. Suuri puhanguid on Aafrikas põhjustanud ainult Bundibugyo, Zairi ja Sudaani-ebolaviirused.
Viirus säilib 4–30 °C juures mitu päeva ning ei hävi külmas keskkonnas.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on ebola viirusega nakatunud haiged ja surnud inimesed ning Aafrika riskipiirkondades haiged ja surnud loomad (nahkhiired, ahvid, antiloobid ja okassead).
Levimine
Aafrikas võivad inimesed nakatuda gorillade, šimpanside, reesusahvide, puuvilja-nahkhiirte, antiloopide ja okassigade verega ning muude kehavedelikega kokkupuutel või nende liha ja elundite söömisel.
Nakatumine võib toimuda kokkupuutel haige inimesega, sest viirused levivad haigelt inimeselt tervele mitmel viisil.
- Haige inimese vere ja muude kehavedelike, näiteks sülje, uriini, väljaheidete, sperma, rinnapiimaga kokkupuutel. Kaitsmata seksuaalvahekorra teel võib viirus levida spermaga veel kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist.
- Haigustekitaja satub organismi limaskestade, konjunktiivi või nahavigastuse kaudu (mikrotraumad).
- Haige vere või eritistega saastunud pindade ja esemetega kokkupuutel.
- Koolnu kehaga/elunditega kokkupuutel.
Reeglina muutuvad nakatunud inimesed teistele nakkusohtlikuks alles siis, kui nakatunul hakkavad ilmnema sümptomid. Haigeid ravivate ja hooldavate tervishoiutöötajate ning laboritöötajate nakatumise oht on suur.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks on 2–21 päeva, keskmiselt 8–10 päeva.
Haigusnähud
Haigus algab kõrge palavikuga (38,5 °C), lihasvalu, oksendamise, kõhulahtisuse, pea- ja kõhuvaluga. 5–6. haiguspäeval lisanduvad neelamishäired, konjunktiviit, ning 50%-l juhtudest esineb hemorraagilist sündroomi (ninaverejooks, igemete veritsemine, veriokse, veriroe, veritähnus või maakulopapulaarne lööve kerel).
Ebola puhangute korral on haigete suremus 25–90%.
Ennetamine
Ebola viirus Zairi vastu on väljatöötatud kaks vaktsiini, mida kasutavad mitmed riigid, teiste Ebola viiruse liikide vastu vaktsiin puudub.
Ennetavad meetodid
- Haige/haiguskahtlase isiku isoleerimine/hospitaliseerimine ja ravimine.
- Kokkupuutest hoidumine sümptomaatilise haige või tema eritistega.
- Metsloomadega kokkupuutest hoidumine Ebola leviku piirkonnas (sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm).
- Kokkupuutest hoidumine surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega.
- Ohutusnõuete täitmine ja isikukaitsevahendite (sh kaitsekindad, kaitsekittel või kombinesoon, põll, respiraator, kaitseprillid, kaitsejalanõud) kasutamine haige/haiguskahtlase isikuga kokkupuutumisel.
- Haige eritistega saastunud esemete ja pindade desinfitseerimine pärast puhastamist.
- Haige/haiguskahtlase isikuga kokkupuutes olnud kontaktsete või nakkusohtliku (eritistega saastunud) materjaliga kokkupuutunud isikute jälgimine 21 päeva jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega/nakkusohtliku materjaliga (kehatemperatuuri mõõtmine 2 korda päevas).
Juhul kui jälgitaval isikul tõuseb palavik 38,5–39,0 °C, tuleb kohe võtta ühendust arstiga ja mainida võimalikku nakatumisriski või oma viibimist riskipiirkonnas. Riskipiirkondades viibides võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti, vältida kätlemist, kallistamist ja suudlemist, pesta tihti käsi, tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima. Lisaks tuleks hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju ning hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest.
Ravi
Varajane ravi alustamine on kriitiline. Eriti oluline on patsientide karantiin, kuna haigus on väga nakkav. Monoklonaalsete antikehade raviskeemi kasutamine.