Haigustekitaja
Arenaviiruste perekonda kuuluvad Machupo, Junin, Guanarito, Sabia, Lassa, Lujo ja Chapare viirused, mis kõik põhjustavad hemorraagilisi palavikke. Need viirused kuuluvad 4. ohuklassi.
Nakkusallikas
Arenaviiruste püsikandjateks on rotid ja hiired, kes on ka nakkusallikaks inimestele.
- Lassa viiruse reservuaariks looduses on Mastomys natalensis, mis esineb Sahaara-taguses ja Lääne-Aafrikas;
- Machupo viirusel on reservuaariks Calomys callosus Boliivias;
- Junin viirusel Calomys musculinus ja Calomys laucha Argentiinas;
- Guanarito viirusel Sigmodon alston Venezuelas.
Levimine
Arenaviirused levivad inimestele järgmistel viisidel:
- näriliste uriini ja roojaga kokkupuutel (toidu saastumisel),
- näriliste kuivanud väljaheidetega saastunud tolmu sissehingamisel,
- haigelt inimeselt tervele vere ja teiste kehavedelike kaudu või nende aerosoolide kaudu.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on keskmiselt 10 päeva, minimaalselt 3 ja maksimaalselt 21 päeva.
Haigusnähud
Arena-viirusnakkus võib kulgeda kahes vormis – hemorraagilises või neuroloogilises.
Neuroloogiline vorm kulgeb aseptilise meningiidi, meningo-entsefaliidi või entsefaliidina. Hemorraagilise vormi haigusnähud on palavik, peavalu, neelupõletik, köha, rindkere- ja kõhuvalu, oksendamine. Lisaks võib esineda nina, igemete, tupe, konjunktiivi jm verejookse ning nahalöövet.
Kõrgeimat suremust (kuni 30%) põhjustab Guanarito-viirusnakkus, muude viirusnakkuste korral on suremus 5–20%.
Ennetamine
Nakatumise ennetamiseks tuleb ülalnimetatud maades ja piirkondades vältida kokkupuudet närilistega, nende rooja ja uriiniga ning sellega saastunud tolmuga. Samuti tuleb vältida kokkupuudet haigega ja tema kehavedelikega.
Junin-viirusnakkuse vaktsiini kasutatakse Argentiinas ja Lassa-viirusnakkuse vaktsiin on väljatöötamise staadiumis.