Vaktsineerimine
Iga reisija peaks enne välisreisi kontrollima, kas tema vaktsineerimised vastavad Eestis kehtivale immuniseerimiskavale ning kas kavandatava reisi jaoks on vaja lisavaktsineerimisi.
Eelkõige tuleb veenduda, et lapsed on vaktsineeritud immuniseerimiskava järgi ning täiskasvanute vaktsineerimine leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR), poliomüeliidi, difteeria ja teetanuse vastu vastab kehtivatele soovitustele.
Täiskasvanutel tuleb difteeria ja teetanuse vastu teha kordusvaktsineerimine iga kümne aasta järel.
Lisainfo
Täpsemat teavet Eesti immuniseerimiskava ja vaktsineerimissoovituste kohta leiab Terviseportaalist.
Tervishoiutöötajatele mõeldud info on kättesaadav Terviseameti veebilehel.
Reisimeditsiiniline nõustamine
Riskipiirkonda reisides on soovitatav pöörduda perearsti või reisimeditsiini kabinetti konsultatsioonile eelistatavalt 4–8 nädalat enne reisi algust. Konsultatsiooni käigus hinnatakse sihtkohast, reisi kestusest ja reisija terviseseisundist tulenevaid terviseriske, vaadatakse üle vaktsineerimisstaatus ning vajadusel tehakse soovitatavad vaktsineerimised. Samuti antakse nõu teiste ennetusmeetmete, sealhulgas hügieeninõuete järgimise, putukate ja puukide hammustuste vältimise ning malaaria ravimprofülaktika kohta.
Sõltuvalt vaktsiinist võib kaitsva toime kujunemine võtta aega ning mõne vaktsiini puhul on vajalik mitmeannuseline vaktsineerimisskeem. Seetõttu on soovitatav reisivaktsineerimise vajadus välja selgitada võimalikult varakult. Mitmeannuseliste vaktsiinide ja malaariaravimite puhul tuleb arvestada, et ettevalmistus võib alata enne väljasõitu ning jätkuda reisi ajal ja pärast reisi. Kui reisi ajal tekivad nakkushaigusele viitavad sümptomid, tuleb pöörduda reisi sihtkohas arsti vastuvõtule.
Reisiga seotud terviseriskide hindamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
- sihtriik ja konkreetsed piirkonnad, mida külastatakse;
- reisi kestus ja aastaaeg;
majutus- ja liikumistingimused;
- tegevused reisi ajal, sealhulgas võimalik kokkupuude loomade, putukate või kohaliku elanikkonnaga;
- reisi eesmärk;
- reisija vanus ja tervislik seisund;
- varasemad vaktsineerimised ja läbipõetud nakkushaigused.
Ennetusmeetmed nakkushaiguste vältimiseks
Täiendavad ennetusmeetmed, sealhulgas vaktsineerimise, ravimprofülaktika ning putukahammustuste vältimise soovitused, sõltuvad sihtriigi epidemioloogilisest olukorrast, reisi kestusest ja iseloomust ning reisija individuaalsetest riskiteguritest.
Riskipiirkonnas viibides on soovitatav kasutada ohutut joogivett ja toitu, järgida isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas regulaarselt pesta käsi ning olla teadlik sihtriigis kehtivatest tervisekaitse- ja sisenemisnõuetest.
Lisainfo
Sihtriigipõhist teavet terviseriskide, vaktsineerimise ja teiste ennetusmeetmete kohta leiab USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC) veebilehelt.
Veebileht on ingliskeelne ning seal avaldatavat teavet ajakohastatakse regulaarselt.
Nakkushaigused
Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.
Kollapalaviku riskipiirkonda reisides soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vaktsineerida alates üheksa kuu vanuseid reisijaid. Ka CDC rõhutab, et vaktsineerimise vajaduse hindamisel tuleb lähtuda reisi täpsest marsruudist, sest terviseriskist lähtuv vaktsineerimisoovitus ja sihtriigi sisenemisnõuded ei pruugi olla samad. Enne vaktsineerimist peab tervishoiutöötaja hindama vaktsineerimise vastunäidustusi ja ettevaatusabinõusid. Kollapalavikuvaktsiin annab ühe annusena pikaajalise kaitse ning rahvusvaheliste reisinõuete kohaselt loetakse see eluaegseks.
Riigid võivad rahvusvaheliste tervise-eeskirjade alusel nõuda reisijalt kollapalavikuvastast vaktsineerimise tõendit. Nõuded sõltuvad muu hulgas sellest, kas reisija on viibinud kollapalaviku riskipiirkonnas ning võivad aja jooksul muutuda.
Lisainfo
Ajakohast teavet kollapalaviku riskipiirkondade, vaktsineerimise ja rahvusvaheliste reisinõuete kohta leiab WHO ja CDC veebilehtedelt.
Malaaria on parasiithaigus, mida põhjustavad perekonna Plasmodium parasiidid ja mida levitavad nakatunud emased Anopheles sääsed, kes on aktiivsed päikeseloojangul ja öösel. Haigus võib kulgeda raskelt ning ravimata jätmisel lõppeda surmaga.
Malaariasse nakatumise risk esineb peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Reisija risk sõltub konkreetsest sihtkohast, sealhulgas piirkonnast ja aastaajast, samuti reisi kestusest ning viibimise iseloomust.
Malaaria ennetamisel on oluline vältida sääsehammustusi. Teatud sihtkohtades võib olla vajalik ka ravimprofülaktika. Ravimi valik sõltub sihtkohast ja reisija individuaalsetest riskiteguritest, kasutamisskeem aga konkreetsest ravimist. Malaaria ravimprofülaktika vajadus tuleb enne reisi tervishoiutöötajaga läbi arutada.
Lisainfo
Üldist teavet malaaria leviku ja ennetamise kohta leiab WHO malaaria teemaveebist ning reisijatele suunatud ennetussoovitusi WHO juhendist. Sihtriigipõhist teavet malaaria leviku ja soovitatavate ennetusmeetmete kohta leiab ka CDC reisitervise veebilehelt, valides vastava sihtriigi.
Zika-, dengue- ja chikungunya-viirusi levitavad peamiselt Aedes’e perekonda kuuluvad sääsed, eelkõige Aedes aegypti ja Aedes albopictus. Neid sääski leidub troopilistes ja subtroopilistes piirkondades Aasias, Aafrikas, Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ja Vaikse ookeani saartel. Sääskede levik ja nakkuste esinemine sõltuvad muu hulgas kliimast, aastaajast ning kohalikust epidemioloogilisest olukorrast.
Aedes’e sääsed on aktiivsed peamiselt päeval, eriti varahommikul ja hilisel pärastlõunal, kuid võivad hammustada ka muul ajal. Seetõttu on oluline kaitsta end sääsehammustuste eest kogu päeva vältel, eriti piirkondades, kus neid viirusi esineb.
Sääsehammustuste vältimiseks on soovitatav:
- kasutada nahal sääsetõrjevahendit, mille toimeaine on näiteks DEET või ikaridiin, järgides toote kasutusjuhendit;
- kanda võimaluse korral pikki varrukaid ja pikki pükse, eelistatult tihedamast kangast riideid;
- viibida võimaluse korral konditsioneeriga ruumides ning kasutada akendel ja ustel sääsevõrke;
- kasutada sääsevõrku, kui magamiskoht ei ole sääskede eest piisavalt kaitstud;
- eemaldada elukoha ja majutuskoha ümbrusest seisev vesi ning tühjendada ja puhastada vähemalt kord nädalas anumad, kuhu vesi võib koguneda.
Enne reisi ja reisi ajal tuleb tutvuda sihtkoha ajakohase epidemioloogilise olukorraga ning vajaduse korral konsulteerida reisimeditsiini nõustajaga. Täpne nakatumisrisk sõltub sihtkohast, aastaajast, reisi kestusest ja kohalikust nakkuslevikust.
Zika-viirusnakkus levib peamiselt nakatunud sääskede hammustuste kaudu, kuid viirus võib levida ka sugulisel teel. Nakkus kulgeb sageli sümptomiteta või põhjustab kergeid haigusnähtusid, näiteks palavikku, löövet, liigesevalu, silmade punetust ja peavalu.
Zika-nakkus on eriti oluline raseduse ajal, sest viirus võib kanduda emalt lootele ning põhjustada raskeid kaasasündinud arenguhäireid, sealhulgas mikrotsefaaliat ja muid närvisüsteemi kahjustusi.
Zika-viiruse leviku risk võib esineda Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Kariibi mere piirkonna, Aasia, Vaikse ookeani piirkonna ning Aafrika riikides. Riskipiirkonnad ja viiruse leviku olukord võivad aja jooksul muutuda.
Rasedatel soovitatakse vältida reisimist piirkondadesse, kus esineb aktiivne Zika-viiruse levik. Rasedust planeerivatel inimestel on soovitatav enne reisi tutvuda sihtkoha riskidega ning vajaduse korral konsulteerida tervishoiutöötajaga. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb järgida ajakohaseid soovitusi sugulisel teel leviku ennetamiseks ja raseduse planeerimiseks.
Lisainfo
Dengue levib nakatunud sääskede hammustuste kaudu. Haiguse sümptomid võivad olla kõrge palavik, tugev peavalu, silmade tagune valu, lihas- ja liigesevalu, iiveldus ning nahalööve. Enamik haigestunuid paraneb, kuid mõnel juhul võib haigus areneda raskeks dengueks, millega kaasneb verejooksu, šoki ja surma risk.
Raskele denguele võivad viidata tugev kõhuvalu, püsiv oksendamine, limaskestade veritsus, hingamisraskus, väljendunud nõrkus või rahutus. Ohumärgid võivad ilmneda ka pärast palaviku alanemist. Nende sümptomite korral tuleb viivitamata pöörduda arsti poole.
Dengue esineb paljudes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, sealhulgas Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Aafrikas. Haiguskoormus ja puhangute ulatus muutuvad ajas ning sõltuvad piirkonnast.
Dengue vastu on olemas vaktsiinid, kuid nende kasutamine sõltub konkreetsest vaktsiinist, inimese vanusest, varasemast dengue-nakkusest, sihtriigi soovitustest ja muudest asjaoludest. Vaktsiinide kättesaadavus Eestis võib muutuda. Enne reisi tuleks küsida ajakohast nõu reisimeditsiini spetsialistilt.
Lisainfo
Chikungunya levib nakatunud sääskede hammustuste kaudu. Haigusele on iseloomulik äkki algav palavik ja tugev liigesevalu, mis võib olla väga häiriv ning püsida nädalaid või kuid. Mõnel inimesel võib liigesevalu kesta veelgi kauem. Muude sümptomite hulka kuuluvad peavalu, lihasevalu, väsimus, iiveldus ja nahalööve.
Enamik haigestunuid paraneb, kuid liigesevaevused võivad mõnel juhul muutuda pikaajaliseks. Raskem haiguskulg on võimalik eelkõige vastsündinutel, eakatel ja kaasuvate krooniliste haigustega inimestel.
Chikungunya-viirust esineb Aafrika, Aasia, Ameerika ja Vaikse ookeani piirkonna riikides. Viiruse levik ja puhangud muutuvad ajas ning enne reisi on oluline kontrollida sihtkoha ajakohast epidemioloogilist olukorda.
Chikungunya vastu on olemas vaktsiine, kuid nende kasutamine ja kättesaadavus sõltuvad riigist, vaktsiinist ning reisija individuaalsest riskist. Enne riskipiirkonda reisimist, eriti raseduse, kõrge ea või krooniliste haiguste korral, on soovitatav konsulteerida reisimeditsiini spetsialistiga.
Lisainfo
Poliomüeliit on polioviiruse põhjustatud nakkushaigus, mis levib peamiselt saastunud vee, toidu ja käte vahendusel. Enamik nakkusi kulgeb sümptomiteta või kergete haigusnähtudega, kuid harvadel juhtudel võib haigus kahjustada närvisüsteemi ning põhjustada pöördumatut halvatust. Kõige tõhusam kaitse poliomüeliidi vastu on vaktsineerimine.
Kuigi poliomüeliit on enamikus maailma riikides tänu vaktsineerimisele elimineeritud, esineb viiruse levikut endiselt mitmes piirkonnas. Metsiku polioviiruse püsiv levik on registreeritud Afganistanis ja Pakistanis, kuid viimastel aastatel on polioviirust tuvastatud ka mitmes Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riigis, sealhulgas Nigeerias, Somaalias, Etioopias, Sudaanis, Jeemenis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Papua Uus-Guineas. Riskipiirkondade loetelu muutub vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ning enne reisi tuleb tutvuda ajakohaste WHO ja CDC soovitustega.
- WHO – Statement of the Forty-fifth Meeting of the Polio IHR Emergency Committee
- CDC – Global Polio - Level 2 - Practice Enhanced Precautions - Travel Health Notices | Travelers' Health
Poliomüeliidi riskipiirkonda reisides tuleb veenduda, et poliovastane vaktsineerimine on ajakohane. Täiskasvanutele, kes on lapsepõlves saanud täieliku vaktsineerimiskuuri, võib polioviiruse levikuga piirkonda reisides olla soovitatav üks eluaegne tõhustusdoos. Vaktsineerimissoovitused sõltuvad sihtriigi epidemioloogilisest olukorrast, reisi kestusest ja eesmärgist ning reisija individuaalsetest riskiteguritest.
Lisaks vaktsineerimisele on oluline järgida häid hügieenitavasid. Soovitatav on pesta regulaarselt käsi, kasutada ohutut joogivett ja tarbida nõuetekohaselt valmistatud toitu, et vähendada nakatumise riski.
Mõned poliomüeliidi riskiga riigid võivad nõuda poliovastase vaktsineerimise tõendamist rahvusvahelises vaktsineerimise või profülaktika tunnistuses (International Certificate of Vaccination or Prophylaxis, ICVP). Eelkõige võib see puudutada pikaajalisi külastajaid või reisijaid, kes lahkuvad polioviiruse levikuga riigist. Enne reisi tuleb tutvuda sihtriigis kehtivate sisenemis- ja väljumisnõuetega.
Mpox (varem ahvirõuged, monkeypox) on viirushaigus, mida põhjustab ahvirõugete viirus (MPXV). Haigus võib põhjustada palavikku, lümfisõlmede suurenemist ning villilist või sõlmelist nahalöövet. Enamik haigusjuhte paraneb täielikult, kuid raskem haiguskulg võib esineda eelkõige immuunpuudulikkusega inimestel, väikelastel ja rasedatel. WHO andmetel levib mpox peamiselt lähikontakti kaudu nakatunud inimese, tema nahalööbe, kehavedelike või saastunud esemete ja materjalidega.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) andmetel ringlevad maailmas praegu nii MPXV klaad I kui ka klaad II. Kõige rohkem klaad I haigusjuhte on viimastel aastatel registreeritud Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ugandas, Madagaskaril, Burundis ja Keenias. Juhtumeid on registreeritud ka paljudes teistes Aafrika riikides ning reisidega seotud haigusjuhte on tuvastatud ka Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas ja Okeaanias.
Alates 2024. aastast on klaad I juhtumeid registreeritud ka mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. ECDC hinnangul võib uusi haigusjuhte Euroopasse jätkuvalt sisse tuua eelkõige reisimine mpoxi levikuga piirkondadesse.
Mpoxi ennetamisel on oluline vältida lähikontakti haigusnähtudega inimestega ning järgida häid hügieenitavasid. Käsi tuleb regulaarselt pesta vee ja seebiga või kasutada alkoholipõhist käte antiseptikut. Samuti tuleks vältida kokkupuudet mpoxile viitava nahalööbega inimeste ning nende riiete, voodipesu ja muude isiklike esemetega.
Kuna mpox levib peamiselt tiheda füüsilise kontakti kaudu, sealhulgas seksuaalkontakti ajal, on riskipiirkondadesse reisides oluline vältida lähikontakti inimestega, kellel esineb teadmata põhjusega nahalööve või muid mpoxile viitavaid sümptomeid. ECDC andmetel on märkimisväärne osa Euroopas ja mujal maailmas registreeritud haigusjuhtudest seotud seksuaalkontaktidega, mistõttu on teadlikkus haiguse levikuteedest ja ettevaatusabinõude järgimine olulised nakkusriski vähendamisel.
WHO ja ECDC soovitavad vaktsineerimist eelkõige inimestele, kellel on suurem kokkupuuteoht mpoxi haigega või kõrgem risk nakatuda. Vaktsineerimist võidakse soovitada teatud riskirühmadele ning haigega lähikontaktis olnud inimestele.
Lisainfo
Kõhutüüfus on bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab bakter Salmonella Typhi. Nakkus levib peamiselt saastunud toidu ja joogivee kaudu ning on seotud puudulike sanitaar- ja hügieenitingimustega. Haiguse sümptomiteks on tavaliselt püsiv kõrge palavik, peavalu, iiveldus, isutus ning kõhukinnisus või kõhulahtisus. Raskematel juhtudel võivad tekkida tõsised tüsistused ning haigus võib lõppeda surmaga. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul esineb maailmas igal aastal ligikaudu 9 miljonit kõhutüüfuse haigusjuhtu ja 110 000 haigusega seotud surmajuhtu.
Kõhutüüfuse risk on suurim piirkondades, kus puudub ohutu joogivesi ja kanalisatsioonisüsteemid on ebapiisavad. Suurem haigestumisrisk esineb eelkõige Lõuna-Aasias, Kagu-Aasias, osades Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania riikides.
Kõhutüüfuse vältimiseks on oluline järgida toidu- ja joogiveeohutuse põhimõtteid. Soovitatav on juua ainult pudelivett või keedetud vett, vältida jääkuubikuid teadmata päritoluga veest ning süüa põhjalikult kuumtöödeldud toitu. Puuvilju tuleks võimalusel koorida ise ning vältida toorest või ebapiisavalt küpsetatud toitu. Regulaarne kätepesu vee ja seebiga või alkoholipõhise käte antiseptiku kasutamine aitab vähendada nakatumisriski.
WHO soovitab kaaluda kõhutüüfuse vastu vaktsineerimist inimestel, kes reisivad suure nakatumisriskiga piirkondadesse.
Lisainfo
Riskipiirkondade ja ennetusmeetmete kohta saab lisateavet CDC kõhutüüfuse ennetamise juhendist.
Marutaud on peaaegu alati surmaga lõppev viirushaigus, mis levib enamasti nakatunud looma sülje kaudu hammustuse või kriimustuse tagajärjel. Haigust saab tõhusalt ennetada vaktsineerimise ja kiire kokkupuutejärgse raviga.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab marutaudi vastast ennetavat vaktsineerimist inimestele, kellel on pidev, sage või suurenenud risk viirusega kokku puutuda kas elukoha, tegevuse või töö tõttu. Risk võib olla suurem piirkondades, kus marutaud esineb laialdaselt ning kus juurdepääs kiirele ravile ja vaktsiinile on piiratud.
Reisijatel soovitatakse:
- vältida kokkupuudet hulkuvate koerte, kasside ja metsloomadega;
- mitte puudutada tundmatuid või ebatavaliselt käituvaid loomi;
- õpetada lastele loomadega kokkupuutel ettevaatlikkust;
- vajaduse korral konsulteerida enne reisi vaktsineerimise osas tervishoiutöötajaga.
Kui loom hammustab, kriimustab või sülg satub limaskestale või vigastatud nahale, tuleb haava kohe rohke vee ja seebiga pesta ning pöörduda esimesel võimalusel reisi sihtkohas arsti poole. Edasine ravi sõltub kokkupuute iseloomust.
WHO eristab kolme kokkupuute kategooriat:
- I kategooria – looma puudutamine või söötmine, lakkumine tervele nahale. Marutaudivastane profülaktika ei ole vajalik.
- II kategooria – väikesed kriimustused või nahavigastused ilma verejooksuta. Vajalik on viivitamatu vaktsineerimine.
- III kategooria – hammustused, naha läbistavad kriimustused, sülje sattumine limaskestale või katkisele nahale ning kokkupuude nahkhiirtega. Vajalik on viivitamatu vaktsineerimine ja marutaudi immunoglobuliini manustamine.
Lisainfo
Koolera on äge kõhulahtisusega kulgev bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab bakter Vibrio cholerae. Nakkus levib saastunud vee ja toidu kaudu ning võib raske haiguse korral põhjustada eluohtlikku vedelikukaotust ja surma mõne tunni jooksul, kui ravi ei alustata õigeaegselt. Enamik nakatunutest põeb haigust siiski sümptomiteta või kergete haigusnähtudega.
Koolerat esineb peamiselt piirkondades, kus puudub juurdepääs ohutule joogiveele, kanalisatsioonile ja piisavatele hügieenitingimustele. Suurim risk on piirkondades, kus esinevad koolerapuhangud, humanitaarkriisid, relvakonfliktid või ulatuslikud loodusõnnetused. Haiguspuhangud võivad tekkida paljudes Aafrika, Aasia ja mõningates Ladina-Ameerika riikides.
Koolera ennetamise aluseks on ohutu joogivee kasutamine, toiduhügieeni järgimine ja kätepesu. Riskipiirkonda reisides on soovitatav juua ainult pudelivett, keedetud või muul viisil töödeldud vett ning vältida teadmata päritoluga jääkuubikuid. Toit tuleb süüa hästi kuumtöödeldult ja võimalusel kohe pärast valmistamist. Toorest või ebapiisavalt küpsetatud mereande, sealhulgas karpe ja austreid, tuleks vältida.
Regulaarne kätepesu seebi ja puhta veega, eriti enne söömist ja toidu valmistamist ning pärast tualeti kasutamist, aitab oluliselt vähendada nakatumisriski.
Koolera vastu on olemas suukaudsed vaktsiinid (kooleravaktsiinid ei ole praegu Eestis kättesaadavad). WHO rõhutab, et vaktsineerimine täiendab, kuid ei asenda ohutu vee, kanalisatsiooni ja hügieeni meetmeid. Vaktsineerimist võidakse soovitada reisijatele, kes suunduvad aktiivse koolerapuhanguga piirkondadesse või humanitaartöödele kõrge riskiga aladele.
Lisainfo
Teavet aktiivse kooleralevikuga riikide ja piirkondade kohta leiab CDC reisitervise veebilehelt ning ECDC koolera ülemaailmse leviku ülevaatest.
Kuna koolera levik võib aja jooksul muutuda ja riigi piires piirkonniti erineda, tuleb enne reisi kontrollida konkreetse sihtkoha epidemioloogilist olukorda.
E-hepatiit on viiruslik maksapõletik, mida põhjustab hepatiit E viirus (HEV). Nakkus levib peamiselt fekaal-oraalsel teel saastunud vee ja toidu kaudu ning on sage piirkondades, kus puudub ohutu joogivesi ja piisavad sanitaarteenused. Enamik haigusjuhte paraneb iseenesest, kuid raske haiguse risk on suurem rasedatel, kroonilise maksahaigusega inimestel ja immuunpuudulikkusega isikutel.
E-hepatiidi vastu on olemas vaktsiin, kuid see ei ole Eestis praegu kättesaadav.
E-hepatiiti esineb kogu maailmas, kuid kõige suurem risk on madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus joogivee ja toiduhügieeni tingimused on puudulikud. Haigus on sagedasem eelkõige Aasias ja Aafrikas, kus on esinenud ulatuslikke vee kaudu levivaid puhanguid. Samuti võib nakkusoht suureneda humanitaarkriiside, põgenikelaagrite ja ebapiisavate sanitaaroludega piirkondades.
E-hepatiidi ennetamisel on kõige olulisemad ohutu joogivee kasutamine, toiduhügieeni järgimine ja kätepesu. Riskipiirkonda reisides on soovitatav:
- juua ainult pudelivett, keedetud või muul viisil puhastatud vett;
- vältida teadmata päritoluga jääkuubikuid;
- süüa ainult hästi kuumtöödeldud toitu;
- vältida tooreid või alaküpsetatud mereande;
- pesta regulaarselt käsi enne söömist ja pärast tualeti kasutamist.
Riikides, kus E-hepatiit ei ole sage, on nakatumist seostatud ka alaküpsetatud sea-, metssea- ja hirvelihaga ning mõnede karpide ja mereandidega.
E-hepatiidi sümptomid ilmnevad tavaliselt 2-6 nädalat pärast nakatumist. Haigus võib avalduda väsimuse, palaviku, iivelduse, oksendamise ja kõhuvaluna. Iseloomulikud sümptomid on ka uriini tumenemine, väljaheite heledamaks muutumine ning naha ja silmavalgete kollasus (ikterus), mis viitavad maksapõletikule. Kuigi enamik haigusjuhte paraneb iseenesest, võivad sümptomid püsida mitu nädalat ning raskem haiguskulg esineb sagedamini rasedatel, kroonilise maksahaigusega inimestel ja immuunpuudulikkusega isikutel.
Lisainfo
E-hepatiidi leviku, sümptomite ja ennetamise kohta leiab infot WHO E-hepatiidi teabelehelt, ECDC E-hepatiidi ülevaatest ning CDC reisijatele mõeldud E-hepatiidi veebilehelt:
A-hepatiit on viiruslik maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Nakkus levib peamiselt saastunud toidu ja vee kaudu ning lähikokkupuutel nakatunud inimesega. Enamik haigestunutest paraneb täielikult ja omandab eluaegse immuunsuse, kuid harvadel juhtudel võib haigus kulgeda raskelt ning põhjustada ägedat maksapuudulikkust. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on A-hepatiit tihedalt seotud puudulike sanitaar- ja hügieenitingimustega.
A-hepatiiti esineb kogu maailmas, kuid suurem nakkusoht on piirkondades, kus joogivee kvaliteet ja sanitaarolud on ebapiisavad. Suurenenud risk on eelkõige paljudes Aafrika, Aasia, Kesk- ja Lõuna-Ameerika ning Lähis-Ida riikides. Reisijatel on suurem nakkusoht kõrge endeemilisusega piirkondadesse reisimisel.
A-hepatiidi ennetamisel on olulised nii vaktsineerimine kui ka hügieeninõuete järgimine. Soovitatav on pesta regulaarselt käsi, eriti pärast tualeti kasutamist ja enne söömist või toidu valmistamist. Samuti tuleb kasutada ohutut joogivett ning vältida teadmata päritoluga või ebapiisavalt kuumtöödeldud toitu.
Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis A-hepatiidi ennetamiseks. WHO rõhutab, et olemas on ohutu ja efektiivne vaktsiin. Vaktsineerimist soovitatakse eelkõige reisijatele, kes külastavad kõrgema A-hepatiidi levimusega piirkondi.
A-hepatiidi sümptomid ilmnevad tavaliselt 2-6 nädalat pärast nakatumist. Haigus võib avalduda palaviku, väsimuse, isutuse, iivelduse, oksendamise ja kõhuvaluna. Samuti võivad esineda tume uriin ning naha ja silmavalgete kollasus (ikterus), mis viitavad maksapõletikule. Lastel kulgeb haigus sageli väheste sümptomitega või täiesti sümptomiteta, samas kui täiskasvanutel on haigusnähud tavaliselt rohkem väljendunud.
Lisainfo
Jaapani entsefaliit on sääskede levitatav viirushaigus, mida põhjustab jaapani entsefaliidi viirus (JEV). Viirus kuulub samasse viiruste rühma dengue, Zika, kollapalaviku ja Lääne-Niiluse viirusega. Haigus on Aasias üks olulisemaid viirusliku ajupõletiku põhjuseid. Kuigi enamik nakkusi kulgeb sümptomiteta, võib raske haiguse korral tekkida ajupõletik, mille suremus ulatub kuni 30%-ni. Ellujäänutest jäävad 30-50%-l püsivad neuroloogilised või kognitiivsed kahjustused.
Jaapani entsefaliiti esineb peamiselt Aasias ja Vaikse ookeani lääneosas. Endeemiline levik on 24 riigis WHO Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning nakkusohuga puutub kokku üle 3 miljardi inimese.
Jaapani entsefaliidi risk on suurim mitmes Aasia riigis, sealhulgas Indias, Nepalis, Bangladeshis, Sri Lankal, Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Vietnamis, Kambodžas, Laoses, Myanmaris, Indoneesias, Filipiinidel ja Papua Uus-Guineas. Nakatumisrisk on suurem eelkõige maapiirkondades, kus leidub riisipõlde, üleujutatavaid põllumajandusmaid ja seakasvatusi. Viimastel aastatel on jaapani entsefaliidi viiruse levik laienenud ka Austraaliasse, kus on registreeritud kohalikke haigusjuhte ja viiruse levikut sääskede hulgas.
Jaapani entsefaliidi ennetamisel on oluline vältida sääsehammustusi. Jaapani entsefaliidi vastu on olemas vaktsiin, mis ei ole Eestis hetkel kättesaadav. Reisijatel soovitatakse kasutada DEET- või ikaridiinipõhist sääsetõrjevahendit, kanda pikki heledaid riideid, kasutada sääsevõrke ning viibida võimalusel konditsioneeritud või sääsevõrkudega ruumides. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sääsehammustuste vältimisele õhtusel ja öisel ajal, mil viirust levitavad Culex sääsed on kõige aktiivsemad.
Enamik jaapani entsefaliidi viirusega nakatumisi kulgeb sümptomiteta või kergete haigusnähtudega. Harvadel juhtudel võib kujuneda raske haigus, millele on iseloomulik kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangus, teadvushäired, krambid ja halvatus. Raskematel juhtudel võib haigus progresseeruda koomani ning põhjustada püsivaid neuroloogilisi tüsistusi või surma.
Lisainfo
Lisainfot jaapani entsefaliidi leviku, sümptomite ja ennetamise kohta leiab WHO jaapani entsefaliidi teabelehelt ning ECDC jaapani entsefaliidi ülevaatest. Riigi- ja piirkonnapõhist teavet riskialade ning viiruse leviku hooajalisuse kohta leiab CDC jaapani entsefaliidi ülevaatest.
Meningokokknakkus on raske bakteriaalne haigus, mida põhjustab bakter Neisseria meningitidis (meningokokk). Haigus võib avalduda ajukelmepõletiku (meningiidi) või vereringeinfektsioonina (sepsisena) ning kulgeda kiiresti eluohtlikult. Kõige sagedamini põhjustavad meningokokknakkust serogrupid A, B, C, W, X ja Y. Nakkus levib inimeselt inimesele hingamisteede eritiste ja lähikontakti kaudu, näiteks köhimisel, aevastamisel, suudlemisel või pikemaajalisel lähikokkupuutel. Nakkusallikaks võivad olla nii haigestunud inimesed kui ka sümptomiteta bakterikandjad.
Suurim meningokokknakkuse risk on nn Aafrika meningiidivööndis, mis ulatub Senegalist läänes kuni Etioopiani idas. Selles piirkonnas esineb regulaarselt haiguspuhanguid, eriti kuival aastaajal detsembrist juunini. Nakatumisrisk suureneb ka ülerahvastatud tingimustes, põgenikelaagrites, konfliktipiirkondades ning massikogunemistel, kus haigustekitaja levik on hõlbustatud. Eraldi tähelepanu vajab Saudi Araabia, kus Hajj'i ja Umrah palverännakutel osalejatelt nõutakse meningokokivastase vaktsineerimise tõendamist.
Kõige tõhusam meningokokknakkuse ennetamise meede on vaktsineerimine. Vaktsineerimist soovitatakse eelkõige reisijatele, kes külastavad Aafrika meningiidivööndi riike, viibivad pikemat aega riskipiirkondades või puutuvad tihedalt kokku kohaliku elanikkonnaga. Samuti on vaktsineerimine oluline Hajj'i või Umrah palverännakule suunduvatele inimestele ning neile, kellel on suurenenud risk raske haiguse tekkeks.
Meningokokknakkus võib areneda väga kiiresti ning sümptomid võivad kujuneda välja mõne tunni jooksul. Haigus avaldub tavaliselt kõrge palaviku, tugeva peavalu, kaelakanguse, iivelduse ja oksendamisega. Esineda võivad ka valguskartus, teadvushäired ning iseloomulik verelaiguline või lillakas nahalööve, mis viitab võimalikule vereringeinfektsioonile. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole, sest kiire diagnoosimine ja ravi on haiguse raske kulu ning tüsistuste vältimiseks üliolulised.
Lisainfo
Lisainfot meningokokknakkuse kohta leiab ECDC meningokokknakkuse ülevaatestning meningiidi kohta WHO meningiidi teabelehelt. Reisijate vaktsineerimissoovitusi ja teisi ennetusmeetmeid käsitletakse CDC reisitervise käsiraamatu „Yellow Book“ meningokokknakkuse peatükis, mis on mõeldud eelkõige tervishoiutöötajatele.
Ebola viirushaigus on raske ja sageli surmaga lõppev viirusnakkus. Viirus levib inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel haigestunud või surnud inimese vere ja muude kehavedelikega ning nende vedelikega saastunud esemete ja pindade kaudu. Nakatumine on võimalik ka kokkupuutel nakatunud metsloomade, näiteks nahkhiirte ja ahvide, vere, kudede või kehavedelikega, samuti nakatunud metsloomade korjuste käitlemisel. Haigestunud inimene ei levita viirust üldjuhul enne haigusnähtude tekkimist.
Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kokkupuutest haigusnähtudega inimeste, surnukehade, vere ja muude kehavedelikega ning esemetega, mis võivad olla kehavedelikega saastunud. Samuti tuleb vältida kokkupuudet metsloomade ja nende lihaga ning mitte tarbida toorest või ebapiisavalt kuumtöödeldud ulukiliha. Käsi tuleb regulaarselt pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholipõhise käte antiseptikuga. Humanitaar- ja tervishoiutöötajad peavad järgima tööandja riskihindamist, väljaõpet ning isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid.
Haigusnähud võivad tekkida 2–21 päeva pärast nakatumist. Esmased sümptomid on sageli palavik, tugev nõrkus, pea-, lihas- ja kurguvalu. Hiljem võivad lisanduda oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, lööve ning mõnikord sisemine või väline verejooks. Kui reisijal tekivad Ebola riskipiirkonnas viibimise ajal või 21 päeva jooksul pärast sealt lahkumist haigusnähud, tuleb vältida lähikontakti teiste inimestega ja mitte minna ette teatamata raviasutusse. Vajalik on võtta kohe telefoni teel ühendust kohaliku tervishoiuasutuse või hädaabiteenistusega ning teatada reisist ja võimalikust kokkupuutest.
Tavareisijale ei ole Ebola-vastane vaktsineerimine üldjuhul tavapärane reisivaktsineerimise meede. Vaktsiinide ja ravi olemasolu sõltub haigust põhjustavast viirusest. WHO andmetel on heakskiidetud vaktsiinid ja sihtravi olemas Ebola viiruse põhjustatud haiguse vastu, kuid teiste Ebola haiguste, sealhulgas Bundibugyo viiruse põhjustatud haiguse vastu ei ole praegu heakskiidetud spetsiifilist vaktsiini ega ravi. Varane toetav ravi parandab ellujäämise võimalust.
Epidemioloogiline olukord ja mõjutatud piirkonnad võivad kiiresti muutuda. Aktiivse Ebola puhanguga piirkonda reisimist tuleb võimaluse korral vältida. Enne reisi tuleb kontrollida Välisministeeriumi veebilehel Reisi Targalt avaldatud sihtriigipõhist reisisoovitust ning WHO, ECDC ja sihtriigi terviseasutuste ajakohast teavet.
Lisainfo
Lisainfot Ebola viirushaiguse kohta leiab WHO puhanguteatest, ECDC teabematerjalist Ebola riskipiirkondadest saabuvatele reisijatele ning CDC Ebola reisitervise teatest.
Reisimeditsiini kabinettide kontaktandmed:
Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinik
Tallinn, Paldiski mnt 62.
Tel.: +372 659 8594 (info ja eelregistreerimine)
Info: https://www.keskhaigla.ee/kampaaniad/reisimeditsiiniline-noustamine
-
"Sinu Arst" terviseteenused
Narva mnt 7, Tallinn
Tel: +372 715 1701
Info: https://www.sinuarst.ee/teenus/reisimeditsiin/
-
Confido
Veerenni 51, Tallinn
Paldiski maantee 102, Tallinn
Tel: +372 629 9277
E-post: [email protected]
Info: https://www.confido.ee/reisimeditsiin/
-
confido
Raatuse 21, Tartu
Registreerimine tel: +372 629 9277
Info: https://www.confido.ee/reisimeditsiin/
-
Meliva
Riia 2, Tartu
Eelregistreerimine tel: +372 731 2260.
Info: https://meliva.ee/specialities/reisimeditsiin/
-
Tartu ülikooli kliinikum
Puusepa 8, Tartu
Riia 2, Tartu (Kvartali vaktsineerimiskabinet)
Eelregistreerimine tel: +372 731 9100.
Info: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/ennetus/vaktsineerimine/
-
Pärnu Haigla
Ristiku 1, Pärnu
Registreerimine arsti vastuvõtule tel: +372 447 3300
Info: https://www.ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/ambulatoorsed-vastuvotud/reisimeditsiin
-
Ida-viru keskhaigla
Ilmajaama 14, Kohtla-Järve
Tel: +372 331 1133
Info: https://registratuur.ivkh.ee/et/vaktsineerimine
Viimati uuendatud 19.11.2026