Päikesekaitse põhitõed: mida tuleks teada päikesekreemide kasutamisest?

16.04.2025 | 09:03

Terviseamet tuletab meelde, et kuigi päikesevalgus on vajalik D-vitamiini sünteesiks ning avaldab positiivset mõju meeleolule ja unele, võib liigne päikese käes viibimine kahjustada nahka ning suurendada nahavähi riski. Päikesekaitsekreemide õige valik ja kasutamine mängivad olulist rolli naha tervise hoidmisel.

Päike on inimese elus väga tähtsal kohal. Lisaks selle, et päike parandab meeleolu ja und ning aitab vähendada depressiooni, aitab see ka organismil toota vajalikku D-vitamiini. Samas tuleb arvestada, et päikesekiirgusel on ka oma varjuküljed.

Liigne päikese käes viibimine ja ebapiisav päikesekaitsekreemide kasutamine suurendavad märkimisväärselt päikesepõletuse ja nahavähi tekkimise riski. Tuleb meeles pidada, et päikesekiirgusel on kumulatiivne toime – korra juba päiksepõletuse saanud nahaosa võib olla tundlikum edasiste päevituste korral.

Ülemaailmse, 17 aastat kestnud nahavähki haigestumise uuringu tulemused näitavad, et nahavähi esinemissagedus on kasvanud. Uuringu kohaselt oli nahavähi juhtumeid 2,5 korda rohkem kui kopsuvähki ja ligi kolm korda rohkem kui rinnavähki. Seetõttu on oluline enda kaitsmiseks kasutada päikesekaitsevahendeid korrektselt ja regulaarselt ning võimalusel kanda ka kaitsvaid riideid.

Mis vahe on UVA- ja UVB-kiirgusel?

Päikese ultraviolettkiirgus (UV) jaguneb lainepikkuse alusel kolme põhikategooriasse: UVA, UVB ja UVC. Neist maapinnale jõuavad ainult UVA- ja UVB-kiirgus. UVA-kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist, UVB-kiirgus aga päikesepõletust.

Ka Põhjamaades, kus päike võib tunduda nõrgem, võib UV-kiirguse tase olla päevasel ajal piisavalt kõrge, et põhjustada nahale kahju.

Mida silmas pidada päikesekreemi valides?

Päikesekaitsetoodet valides tuleks kindlasti tutvuda tooteinfoga ja järgida kasutusjuhendit. Oluline on valida kreem, mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest.

Pööra tähelepanu ka kreemi kaitsefaktorile ehk SPF-ile. Kaitsetegur näitab, kui kaua saab päikese käes viibida ilma nahka põletamata. Näiteks, kui inimesel tekib põletus 10 minutiga, siis võimaldab SPF 20 kaitseteguriga kreem viibida päikese käes 10 x 20 = 200 minutit.

Tuleb rõhutada, et isegi kõige kõrgema kaitsefaktoriga tooted ei taga täielikku kaitset UV-kiirguse eest. Õige kasutamise korral vähendavad need küll nahavähi riski, kuid lisaks tuleks vältida pikaajalist päikese käes viibimist, eriti keskpäeval, ning kaitsta end riiete, mütsi ja päikeseprillidega või viibida varjus.

Kui tihti tuleb päikesekreemi uuendada?

Päikesekreem tuleb nahale kanda piisavas koguses ja hoolikalt ning uuendada seda regulaarselt. Soovituslik on kreem peale kanda 20–30 minutit enne päikese kätte minekut ning uuendada seda iga kahe tunni tagant – kindlasti ka pärast ujumist.

Tootele märgitud kaitsefaktori saavutamiseks tuleks kanda nahale 2 mg kreemi iga ruutsentimeetri kohta. Täiskasvanu puhul tähendab see umbes kuus teelusikatäit ehk 36 grammi kogu kehale.

Kuidas kaitsta lapsi päikese eest?

Beebide ja väikelaste nahk on eriti õrn ja tundlik UV-kiirguse suhtes. Neil võib päikesepõletus tekkida juba pärast 20 minutit päikese käes viibimist. Seetõttu tuleks lastel vältida keskpäeval päikese käes viibimist ning kasutada spetsiaalselt nende naha jaoks mõeldud päikesekreeme, järgides hoolikalt pakendil toodud juhiseid.

Päikesekaitse meelespea

  • ​Kaitse lapsi päikese eest puuvillasest või linasest materjalist riietega.
  • Vali kõigile pereliikmetele sobiv päikesekaitsekreem.
  • Kanna kreemi nahale vahetult enne või kuni 30 minutit enne päikese kätte minekut.
  • Uuenda kreemi pärast ujumist.
  • Ära hinga sisse pihustatavat päikesekaitsekreemi.
  • Pese kreem õhtul enne magamaminekut nahalt maha.
  • Kasuta päikesekaitsekreemi vastavalt pakendil toodud juhistele.

Terviseamet

open graph imagesearch block image