„Värsked andmed annavad põhjust ettevaatlikuks optimismiks," ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova. "Laste vaktsineerimise hõlmatus on 2025. aastal pärast mitmeaastast langust taas paranemas. Näiteks suurenes 1-aastaste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu võrreldes 2024. aastaga 4,2 protsendipunkti võrra ning ulatus 2025. aastal 85,4%-ni. Eriti märgatavalt on kasvanud HPV-vastase vaktsineerimise hõlmatus kõigis sihtrühmades. Positiivse suuna hoidmiseks on vajalik lapsevanemate, tervishoiutöötajate ja kogu ühiskonna jätkuv koostöö,” tõdes Filippova.
Hõlmatus on kasvanud ka koolieas tehtavate kordusvaktsineerimiste puhul. Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud 7-aastaste laste osakaal suurenes aastaga 7 protsendipunkti võrra, tõustes 62,7%-lt 69,7%-ni. Sama vaktsiini puhul kasvas 16-aastaste noorte hõlmatus 74,3%-lt 74,8%-ni. Väikest kasvu näitas ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 14-aastaste noorte osakaal, suurenedes 74,3%-lt 74,7%-ni.
Kuigi laste vaktsineerimise hõlmatus on Eestis 2025. aastal paranenud, ei ole see veel saavutanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud taset – difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja lastehalvatuse puhul 95% ning läkaköha puhul 90%. Eestis jääb väikelaste vaktsineerimisega hõlmatus enamiku vaktsiinide puhul 80–85% vahele, mistõttu säilib Eestis haiguspuhangute tekkimise risk.
Ligi 30% kooliteed alustavatest 7-aastastest lastest ei ole saanud ettenähtud kordusvaktsineerimist ning umbes veerand noortest lõpetab keskkooli ilma difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase kordusdoosita.
Vaktsiinvälditavad nakkushaigused levivad maailmas endiselt. Kuigi mitmeid neist Eestis praegu ei esine, nt lastehalvatust, punetisi ja difteeriat, võivad need aktiivse reisimise ja rände tõttu tagasi jõuda. Ka Eestis registreeritakse jätkuvalt näiteks leetreid, läkaköha, mumpsi, Hib-nakkusi ja B-viirushepatiiti. Oluline on vaktsineerida lapsi nende haiguste vastu vastavalt immuniseerimiskavale ning hoida elanikkonna vaktsineerimishõlmatus kõrgel.
"Täname kõiki lapsevanemaid, kelle laps on vaktsineeritud. Sellega aitate kaitsta nii oma lapse kui ka teiste laste tervist,“ rõhutas Filippova.
Vaktsiinid on tõhusad ja ohutud ning mitmed neist aitavad vältida nii nakatumist kui ka haigestumist, osa aga kaitseb raske haiguse, tüsistuste ja surma eest. Vaktsineerimine ei kaitse üksnes vaktsineeritut ennast, vaid aitab kaitsta ka neid, kes ei saa end mingil põhjusel vaktsineerida ning kelle jaoks võib nakkushaigus kulgeda eriti raskelt.
Vaktsineerimise kohta saab lähemalt lugeda terviseportaalist.
