Intensiivne sinivetikaõitseng on kogu Soome lahes kestnud juuni keskpaigast ning praeguseks hakkab vetikamass juba lagunema. Ent just lagunedes pääsevad vetikamürgid veekeskkonda ja seega tuleks vältida suplemist veekogudes, kus on visuaalselt tuvastatavad vetikakogumid. Sinivetikad võivad esineda nii veesambas kui pinnal, moodustades seal rohekaid niitjaid või ka kerakujulisi kogumeid läbimõõduga kuni 1-2 cm. Lagunev vetikamass võib värvuda nii sinakasroheliseks kui kollaseks.
Terviseamet soovitab pärast suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleks jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad järvevett alla ei neelaks. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada Terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.
Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada sinivetikarikast vett alla neelates. Mürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed, kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.
Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda. Kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakas-roheliseks, kalda äär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
