Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
22.11.2017

Üks kriitilisemaid probleeme on seni tavaliste infektsioonhaiguste raviks kasutatud antibiootikumide kasutusvõimaluste kadumine. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tähelepanu juhtinud nii tavainfektsioonide antibiootikumiresistentsuse (AMR) probleemile kui ka tuberkuloosi, HIV ja malaaria korral esile kerkinud AMR teemale - teravamalt 2015. aastal, kui anti välja üleilmne tegevusplaan. Milline on Eesti olukord?

Terviseamet andis septembris välja „Antimikroobse resistentsuse seire Eestis 2012-2016“ ülevaate. Ülevaates kasutatakse EARS-Net süsteemi (ECDC- Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse üks seiresüsteemidest) poolt kogutavaid andmeid (ainult verest ja liikvorist välja külvatud 8 kindlat mikroobi), zoonooside järelevalve andmeid ja laboritest 2016. aastal NAKIS süsteemi kaudu edastatud teatisi.

Kõige murettekitavam suund on enterobakteritest Klebsiella pneumoniae ligi kahekordne (17.8%->32,8%) resistentsuse kasv kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes 2016. aastaks. Selliste bakterite poolt põhjustatud näiteks kusepõie põletiku, aga ka sepsise raviks ei saa praktiliselt muud kasutada kui karbapeneem klassi antibiootikume, mis on väga kallid, laia toimespektriga, ainult veenisisesed n-ö viimase rea antibiootikumid. Sellele klassile resistentseid K. pneumoniae tüvesid verekülvidest Eestis veel leitud ei ole, aga on üksikuid leide uriinikülvidest. Ravivõimalused on äärmiselt piiratud ning uusi antibiootikume ei ole juurde tulemas. Probleem on ulatuslik näiteks Itaalias, Kreekas, kus selliseid tüvesid on üle 50% uuritud materjalist.

Teine mikroobide grupp, mille suhtes on suund Eestis viimaste aastate jooksul püsinud soodne, on Staphylococcus aureus ja selle resistentus oksatsilliini suhtes (MRSA). MRSA osakaal püsib 3,1-3,5% juures invasiivsetest tüvedest. Selle mikroobi põhjustatud näiteks nahainfektsioonide raviks saab üksikute eranditega kasutada vankomütsiini (veenisisene, kallis, kõrvaltoimetega, n-ö viimane rida). Vankomütsiinravi foonil võib välja kujuneda vankomütsiinresistentsus mitte S. aureusel (neid tüvesid on maailmas juba leitud, meil mitte), vaid enterokokkidel (Enterococcus faecalis ja faecium). VRE tüvesid Eestis ei ole invasiivsetes materjalides olnud, taas on üksikud tüved ilmunud muudest materjalidest viimasel kahel aastal.

Zoonoosidest seiratakse Eestis Sallmonellasp. ja Campylobactersp. (kokkupuutepunkt veterinaaria ja toiduohutusega). Multiresistentseid salmonellasid on uuritud tüvedest leitud 2016. aastal 19,4% (2012. aastal oli see 8,7%). See on inimestel sooleinfektsiooni tekitajana tuntud bakter, mida reeglina antibiootikumidega ei ravita, aga suund on murettekitav, kuna tegemist on kohalike ja mitte sissetoodud tüvedega.

Tuberkuloosi seire ja ravi järelevalve andmed on pärit  Eestis Tervise Arengu Instituudi andmebaasist. Tuberkuloosi raviks kasutatakse tundliku mükobakteri korral 3-4 preparaadi kombinatsiooni keskmiselt 6 kuu vältel. Multiresistentse (MDR) ja eriti resistentse tuberkuloosi (XDR) korral kestab ravi 1,5-2a. ja kauem. Sel juhul kasutatakse ka neid preparaate, millega ravitakse muidki infektsioone. Eestis on tuberkuloosi haigestumus oluliselt langenud. 1998. aastal oli esmashaigestumus 47,5 juhtu/100 000 elaniku kohta, 2016. aastal 12,7. MDR ja XDR osakaal esmashaigestumise hulgas on vaatamata juhtude vähenevale arvule ikka kõrge (10-20%). Selles osas on Eesti ECDC ja WHO teravama tähelepanu all.

HIV infektsiooni raviks kasutatavate ravimite suhtes on resistentsuse uuringuid tehtud alates 2008. aastast. Uuringute andmetel on ülekantud ravimresistentsust tuvastatud 5,5-7% esmaselt positiivseks osutunud proovidest, mida saab lugeda mõõdukaks. ARV raviga tegelevate ravikeskuste andmetel avastatakse resistentsus mõnele ARV ravimile ligikaudu 2,7 % ravisaajatest aastas.

HIV infektsiooni raviks kasutatvate antiviraalsete preparaatide (ARV) resistentsuse probleemiga tuleb aktiivselt tegeleda arvestades Eesti suurt HIV infitseeritute populatsiooni. Ravimeid lisandub juurde, ravi on patsiendile eluaegne ning vajalik ARV valik võib muutuda väga piiratuks.

Kokkuvõtteks on Eesti tugevateks külgedeks rahvusvaheliselt sertifitseeritud mikrobioloogia laborid (tekitajate ja resistentsuse üles leidmise taha ei jää midagi) ning järjest paranev erinevate külvide/proovide võtmise praktika. Eesti tugevuseks on ka selgelt ja rangelt reguleeritud antimikroobsete preparaatide kättesaadavus humaanmeditsiinis (retseptiravimid ambulatoorses praktikas, infektsioonikontrolli teenistused haiglapraktikas koos reservrea ravimite kasutuse kontrolliga, riiklikult finantseeritav otseselt kontrollitav tasuta ravi tuberkuloosi korral, riiklikult finantseeritav antiviraalne ravi HIV korral).

Järelevalve osas saab parandada erinevate infosüsteemide omavahelist suhtlemist, et andmete kogumine ei oleks nii suures osas „käsitöö“, nagu ta hetkel on. Samuti vastavate spetsialistide (infektsionistid, mikrobioloogid) jätkuvat koolitamist ning koolituste läbiviimisi nii elanikkonnale kui meedikutele ja riigi tuge antud teemale täiel määral pühendumise jaoks.

Eesti on maa, kus AMR on veel suhteliselt madal ja meil on vaja teha kõik, et selline olukord säiliks.

Pille Märtin on Terviseameti peaspetsialist antibiootikumiresistentsuse ja tervishoiuga seotud infektsioonide alal, Lääne Tallinna Keskhaigla juhatuse liige, infektsioonikontrolli osakonna juhataja.

Vaata ka uudisteportaali Med24

Все новости
28.07.2017

Tänase ülemaailmse hepatiidipäeva puhul juhivad Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut tähelepanu hepatiiti haigestumise riskidele ning kutsuvad inimesi end hepatiidi suhtes testima ja nakatumist teadlikult ennetama.

Teadlikkust hepatiitide osas on vaja tõsta. „Kuna B- ja C-hepatiit levivad paljuski sarnaselt HI-viirusele, peetakse neid vaid narkomaanide haiguseks ning ohtu ise endale ei tunnetata,“ lausus Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Kristel Kivimets. B-või C-hepatiit kulgevad sageli aastaid ilma sümptomiteta ning seetõttu ei osata seda kahtlustada.

„Kui me ei ole teadlikud viiruse olemasolust, võime nakatada tahtmatult ka teisi. Varajane diagnoosimine ja õigeaegne ravi aitavad vähendada haiguste levikut ja parandada ravitulemusi,“ lisas Kivimets. „Kindlasti vähendab see ka  riigi tervishoiukulutusi, mis kaasnevad kroonilise hepatiidi ravimata jätmisega.“  

Haigekassa kindlustuse ja näidustuste olemasolul saab end testida perearsti juures. Hepatiiti võib nakatuda iga inimene, kuid enam ohustatud ning testima peaksid need, kes põevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone, on lasknud ennast tätoveerida või augustada sertifitseerimata salongides, saanud vereülekannet enne 1994. aastat, puutunud kokku teise inimese verega ja/või jaganud kellegagi süstalt, sh meditsiinilistel põhjustel.

Ennetuses on oluline koht vaktsineerimisel - Eestis on olemas vaktsiin nii A- kui ka B- hepatiidi jaoks. B-hepatiidid vastane vaktsineerimine lisati 2003. aastal riiklikku immuniseerimiskavasse ja on kõikidele lastele tasuta. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul meil noorte hulgas enam B-hepatiiti praktiliselt ei registreerita. Üksikuid haigestumisi tuleb ette 30-aastaste ja vanemate hulgas.  Enne vaktsineerimisega alustamist registreeriti Eestis üle 500 B-hepatiiti haigestumise aastas.   

C-hepatiidi jaoks maailmas vaktsiini loodud ei ole. Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 20 000 kroonilist C-hepatiiti põdeva inimese, kuid lisaks võib palju olla neid, kes oma haigusest teadlikud ei ole. Hepatiit võib levida 100 korda kergemini kui HIV.

Hepatiit on maksapõletik, mida põhjustavad erinevad hepatiidi viirused. Viiruslikest maksapõletikest on teada A-, B-, C-, D- ja E- hepatiidid. Neist kõige sagedamini diagnoositakse Eestis  kroonilist C-hepatiiti. A-hepatiiti ehk kollatõbe tuuakse peamiselt kaasa reisidelt. Hepatiidid erinevad üksteisest viiruse levikuteede, omaduste, peiteperioodi pikkuse ja haiguse kulgemise poolest. Halvaloomulise kuluga võivad olla krooniline B- ja C-hepatiit, mis võivad edasi areneda maksatsirroosiks ja maksavähiks.

Viirusliku hepatiidi eri liike on võimalik kindlaks määrata ainult laboratoorse uuringuga. Äge B- ja C- viirushepatiit võib üle minna krooniliseks hepatiidiks ja kulgeda aastakümneid ilma haigusnähtudeta.

Ülemaailmselt mõjutab viiruslik C-hepatiit kordades rohkem inimesi kui HIV. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on koguni 28 riigis hepatiiti nakatunud enam kui pooled inimesed elanikkonnast. Nende riikide hulgas on Eestile lähimad maad Georgia, Kõrgõzstan, Ukraina ja eestlaste seas populaarsed reisisihtkohad nagu  Tai, Egiptus ja India.  

Vaata lisa: Tervise Arengu Instituudi veebilehelt Või Terviseameti veebilehelt A-Ü:
Все новости
15.07.2016

Euroopa Komisjon on kuulutanud välja Euroopa Liidu terviseauhinna konkursi, eesmärgiga pöörata tähelepanu ja vähendada inimeste hulgas levivate haigustekitajate antimikroobse resistentsuse ohtu. Konkursil on oodatud osalema erinevad valitsusvälised organisatsioonid e MTÜ-d.

Konkursile esitatavatelt töödelt oodatakse keskendumist antimikroobse resistentsuse ohule järgmistes valdkondades:  

  • Nakatumise ennetamine
  • Sobivate antimikroobsete ainete kasutamist
  • Seire e AMR levik
  • Võitlus antimikroobse resistentsusega konkreetse haiguse seisukohalt (nt tuberkuloos, HIV / AIDS ...).
  • Muud algatused, mis võivad vähendada ohtu inimeste tervisele.

Tegevused peaks olema suunatud üldsusele, patsientidele ja tervishoiutöötajatele ning aitama kaasa teadlikkuse kasvule, koolitusele või mis tahes muule tegevusele, mis aitaks kaitsta inimese tervist ravimresistentsete haigustekitajate eest.
 
Konkursil osalemise taotlusi oodatakse interneti teel hiljemalt 31. juuliks 2016.
 
Parimaid töid premeeritakse rahaliste auhindadega:
• 1. koht: 20 000 €
• 2. koht: 15 000 €
• 3. koht: 10 000 €

Все новости
29.04.2019
Foto: Tartu linnamuuseum
Vaktsineerimine 1960. aastatel

Terviseamet avaldas Euroopa vaktsineerimisnädala raames ülevaate nakkushaigustesse haigestumisest Eestis viimase 100 aasta jooksul. 

„100 aastat nakkushaiguseid Eestis“ käsitleb nii soole-, toidutekkelisi kui piisk- ja vaktsiinvälditavaid nakkushaigusi, viiruspalavikke, sugulised teel levivaid haigusi (sealhulgas HIV), puukidega levivaid haigusi, hepatiite, helmintiaase kui täide levitatavaid nakkusi. Ülevaates analüüsitakse nakkushaiguste levikut kümnendite kaupa, tulenevalt puudulikest andmetest ei käsitle ülevaade aastaid 1941-1944. Ülevaate kohaselt on kümnendid olnud väga erinevad, näiteks esines enne 1953. aastat Eestis ka kohalikku malaariat - kuni 1945. aastani registreeriti kokku 86 haiget ning aastatel 1945-1958 registreeriti kokku 3643 haiget, kellest 314 puhul oli tegemist kohaliku malaaria juhtumiga. Eestis riikliku tõrjeprogrammi raames tehtud malaariatõrje oli väga tulemuslik, mistõttu 1953. aastal malaaria kohalik levik lõppes.

Ülevaate autori terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul näitavad viimase saja aasta andmed epideemiatõrje meetmete rakendamise efektiivsust paljude nakkushaiguste suhtes ning eelkõige vaktsineerimise tõhusust. „Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste puhul näeme tavaliselt massvaktsineerimisele järgnenud väga suurt haigestumise langust,“ ütles Epštein.  Näiteks enne leetrite vastu vaktsineerimise algust oli leetrid massiliselt leviv haigus, millesse 1965. aastal haigestus 22850 inimest. Leetrite vastu hakati vaktsineerima 1967. aastal. Poliomüeliiti ehk lastehalvatust hakati Eestis registreerima 1930. aastatel, kokku esines Eestis 2685 haigusjuhtu. Maksimaalne haigestunute arv oli 1958. aastal, mil lastehalvatusse haigestus 986 inimest. Elanikke massvaktsineerimist lastehalvatuse vastu alustati 1959. aastal ning juba 1960.-1961. aastal registreeriti ainult Eestis kokku vaid 8 haigusjuhtu. 1962. aastast pole lastehalvatust Eestis enam registreeritud.

„100 aastat nakkushaigusi Eestis“ on loetav aadressil https://www.vaktsineeri.ee/100-aastat-nakkushaiguseid-eestis.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Все новости
14.08.2017

Miljonid islamiusulised kogunevad tänavu 30. augustist kuni 4. septembrini palverännakule Mekasse. Võimalike epideemiate ennetamiseks on Saudi Araabia tervishoiuministeerium kehtestanud palveränduritele kindlad tervisekaitsenõuded ja vaktsineerimissoovitused.

Saudi Araabia tervishoiuministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC) hoiatavad nakkushaiguste võimalikust sissetoomisest päritoluriiki ning kohapeal nakatumisest.

Suurim nakatumisoht on toidu- ja veega levivate nakkushaigustesse. Tuleb pidada meeles, et Lähis Idas registreeritakse jätkuvalt ka koroonaviirus MERS-CoV poolt põhjustatud haigusjuhte.

Käitumissoovitused enne reisi
Tuleb pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole ning uurida, millised vaktsineerimised peavad olema tehtud.
Palverännakus osalemist on soovitatav edasi lükata või sellest loobuda järgmistesse riskirühmadesse kuuluvatel isikutel:
• 65 aastased ja vanemad;
• kuni 12-aastased lapsed;
• rasedad;
• isikud, kes põevad järgmisi kroonilisi haigusi: kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
• immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV positiivsed isikud;
• onkoloogilised haiged.

Reisi ajal
Väga oluline on täita järgmisi hügieenireegleid:
• pese käsi, eriti kui oli kontakt haigega või olid tema vahetus läheduses
• söö ainult kuumatöödeldud (vähemalt +70ºC-ni) toitu
• pese hoolega puuvilju ja juurvilju
• ära joo tundmatu kvaliteediga vett
• väldi lähikontakti loomadega, eeskätt kaamelitega
• väldi lähikontakti inimestega, kellel on respiratoorsele haigestumisele viitavad sümptomid: nohu, köha jne.

Haigestumise korral
• haigestumisel pöördu koheselt meditsiinitöötajate poole
• aevastades ja köhides kata oma suu ja nina pabertaskuräti või salvrätikuga (nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks ka varrukas)
• viska kasutatud pabertaskurätik kohe pärast kasutamist prügikasti
• väldi kokkupuudet teiste inimestega.

Pärast tagasitulekut päritoluriiki
• jälgi 14 päeva jooksul oma tervislikku seisundit. Kui tekivad respiratoorsed haigusnähud (palavik, millega kaasneb kas köha, peavalu, kurguvalu või hingamisraskused),  tuleb helistada perearstile ja anda talle muuhulgas teada ka oma reisist Mekasse Hadž´ile.
• kui oled olnud lähikokkupuutes haigega, kellel on kinnitatud või kahtlustatud koroonaviirus, tuleb 14 päeva jooksul jälgida oma tervislikku seisundit.

Vaktsineerimise soovitused kõigile palverännakus osalejatele on järgmised:
WHO ja Saudi Araabia tervishoiuministeerium soovitavad kõikidele palveränduritele vaktsineerida end riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Lisaks on kehtestatud vaktsineerimisnõuded:
a) meningokokknakkuse vastu: vähemalt 10 päeva enne riiki saabumist tuleb end vaktsineerida meningokokknakkuse vastu ACYW135 liitvaktsiiniga. Vaktsineerimist tõendava tunnistuse kehtivusaeg on 5 aastat.
b) kollapalaviku vastu: vastavalt Rahvusvaheliste Terviseeskirjade (IHR 2005) nõuetele peavad kollapalaviku esinemise regioonidest saabuvatel isikutel olema vaktsineerimissertifikaadid. Dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsineerimist.
c) poliomüeliidi vastu: Palverändur  peab olema viimase 12 kuu jooksul ja vähemalt neli nädalat enne riiki saabumist olema  poliomüeliidi vastu vaktsineeritud.
d) gripi vastu: palveränduritel, eeskätt eakatel ning krooniliste haigustega inimestel, on soovitatav vaktsineerida end hooajalise gripi vastu.

Täiendav info:
- Saudi Araabia tervishoiuministeeriumi kodulehel www.moh.gov.sa. 
- Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) 9.08.2017 riskihindamine seoses palverännakuga https://ecdc.europa.eu/en/publications-data/rapid-risk-assessment-public....

Все новости
22.09.2012

„Leetrite puhangud, mida on täheldatud Euroopas viimastel aastatel, on märk sellest, et riiklikud immuniseerimisprogrammid ei toimi optimaalselt ning ühiskonnas on olemas vaktsineerimata elanikkonna rühmad,“ ütles Sprenger. „Immuniseerimisega tegelevad tervishoiutöötajad on lapsevanematele usaldusväärseim infoallikas ning seetõttu mängivad just nemad kriitilist rolli laste vaktsineerimise edendamisel. Panustamine immuniseerimisse ning haiguste nagu leetrid ja punetised ennetamine on oluline, sest see mitte üksnes ei päästa elusid, vaid vähendab ka haiguskoormust ja majanduslikku mõju ühiskonnale,“ lisas ta. 

Terviseameti andmetel on Eestis laste immuniseerimine leetrite vastu küll hea, kuid viimastel aastatel veidi langenud. 2011. aastal jäi Eestis vaktsineerimata 3651 last vanuses 3-14 aastat. Käesoleval aastal on Eestis registreeritud kolm sissetoodud leetrite juhtu. Sissetoodud haiguse kohapealne edasine levik on seda tõenäolisem, mida rohkem on Eestis vaktsineerimata inimesi.               

Visiidi käigus kohtusid peadirektor ja tema meeskond Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti  ja Tervise Arengu Instituudi ekspertide ja spetsialistidega. ECDC meeskond külastas ka LTKH Diagnostika Kliinikut ning kohtus Järveotsa Perearstikeskuses Eesti Perearstide Seltsi esindajatega. Visiidi jooksul anti ECDC-le ülevaade Eesti rahvatervise süsteemist ning tutvustati asjassepuutuvaid asutusi ja nende tegevusi. Eraldi arutati ka tuberkuloosi, HIV/AIDS, nakkushaiguste seire ja immuniseerimise teemasid.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) loodi 2005. aastal ning see asub Stockholmis.
ECDC on Euroopa Liidu institutsioon, mis on volitatud Euroopa Komisjoni poolt tegutsema nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas. ECDC peamine funktsioon on tugevdada Euroopa Liidu liikmesriikide valmisolekut ja võimekust nakkushaiguste valdkonnas.

Все новости
25.07.2014

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on avaldanud uued HIV-nakkuse levikut ja ennetamist käsitlevad juhised.   Ennetamise ja leviku piiramine on suunatud riskirühmadele, kuhu WHO määratluse kohaselt kuuluvad meestega seksivad mehed, süstivad narkomaanid, prostitutsiooni kaasatud ja transseksuaalsed naised ning vangid.

WHO andmetel on HIV-nakkuse esinemine maailmas:
  • meestega seksivate meeste seas 13 korda suurem kui kogu elanikkonna seas ning varieerub 3%-st Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kuni 25,4%-ni Kariibi mere saarel,
  • narkootikume süstivate inimeste seas 22 korda suurem kui kogu elanikkonna seas,
  • prostitutsiooni kaasatud naistest on HI-viirusega nakatunud 12%,  
  • transseksuaalsetest naistest on HIV-ga nakatunud 19,1%.
  • vangide seas 2-10 korda suurem kui kogu elanikkonna seas  

UNAIDSi hinnangu põhjal esineb HIV-nakkuse juhtudest maailmas vähemalt 50% nende viie riskirühma seas, Ida-Euroopas on see protsent 53 - 62.   WHO soovitab HIV-nakkuse kõrge levikuga maades suunata vahendid just nimetatud riskirühmade ennetustegevusele.

Uue soovitusena nimetab WHO juhistes HIV-nakatumist vältiva profülaktika kasutamist meestega seksivate meeste poolt. HIV-nakatumist vältiv profülaktika on antiretroviirusravimite igapäevane kasutamine HIV-ga mittenakatunud, kuid nakatumisest ohustatud inimeste poolt nakatumise ennetamise eesmärgil. WHO andmetel on selline profülaktika olnud efektiivne heteroseksuaalsete inimeste, transseksuaalsete naiste ja narkootikume süstivate inimeste seas. Ravimprofülaktika on ennetusmeetmete üks osa.

Juba varem on WHO soovitanud kasutada HI-viirusega võimaliku nakatumise järgset profülaktikat: antiretroviirusravi tuleb alustada võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem, kui 72 tundi pärast võimalikku kokkupuudet. WHO andmetel kasutatakse seda profülaktikat vähe.

Nii WHO kui UNAIDS soovitavad veel ühe ennetusmeetmena kasutada HIV/AIDSi üldlevikuga maades meeste ümberlõikamist. See vähendaks seksisuhte korral HI-viiruste ülekannet naiselt mehele 60% võrra.

Vaata lisaks:
WHO ülevaade

Все новости
24.03.2011

24. märtsil 1882. aastal tegi saksa bakterioloog Robert Koch teatavaks, et ta on avastanud tuberkuloosi tekitaja - tuberkuloosikepikese. See oli aeg, mil „valge surma“ haardes vaevlesid nii Euroopa kui Põhja- ja Lõuna- Ameerika- kus tuberkuloosi läbi hukkus üks inimene seitsmest.

Tänapäeval viib Maailma Terviseorganisatsioon ellu „Peata tuberkuloos strateegiat“, mille eesmärgid on:

  • Tagada ravi kõigile tuberkuloosi-haigetele
  • Vähendada tuberkuloosi poolt põhjustatud inimkannatusi ja sotsiaalmajanduslikku kahju
  • Kaitsta inimesi tuberkuloosi, sellega seotud HIV-nakkuse ja hulgi-ravimresistentsete haigustekitajate eest
  • Edendada tuberkuloosi uusi ravivõimalusi
  • Kaitsta inimõigusi tuberkuloosi ennetamisel, ravimisel ja selle vastu võitlemisel
  • 2015. aastaks vähendada tuberkuloosi haigestumist 50% võrra võrreldes 1990. aastaga
  • 2050. aastaks elimineerida tuberkuloos kui rahvatervise probleem.

Eestis tegeleb tuberkuloosi seire, ennetamise ja kontrolli koordineerimisega Tervise Arengu Instituut, mille juhtimisel viiakse ellu „Riiklikku tuberkuloositõrje strateegiat 2008-2012“ ning mille alluvuses kogub raske haiguse kohta andmeid Tuberkuloosiandmekogu.

Tuberkuloos on Eestis levinud juba aastaid epideemiana. Viimastel aastatel on andmed on tuberkuloosi haigestumine  küll aasta-aastalt vähenenud, kuid sellest lahtisaamisest oleme veel kaugel.

Eestis nakatus 2009. a esmakordselt tuberkuloosi 329 inimest, neist kolm last, ehk 24,5 inimest 100 000 elaniku kohta ja 2010. aastal 332 inimest, neist kuus last.

Eesti probleemiks on HIV-positiivsete inimeste nakatumine tuberkuloosi ja kõrge ravimresistentsete tuberkuloositekitajate osakaal.2009. aastal oli tuberkuloosihaigetest HIV positiivseid 9,5 protsenti ja hulgiresistentseid kõikidest tuberkuloosijuhtudest 20,9 protsenti ning eriti resistentseid 2,2 protsenti. 

Ravimresistentse tuberkuloosi esinemise poolest torkab Eesti silma terves maailmas. Kui me suudame Eestis pidurdada hulgi-ravimresistentse tuberkuloosi levikut, on lootust panna piir ka kogu tuberkuloosi jätkuvale levikule meie elanike seas.

Все новости
Nakkushaiguse nimetus: 

A-viirushepatiit

Sissejuhatus: 

A-viirushepatiit („määrdunud käte haigus“) on nakkushaigus, mida põhjustab A-hepatiidi viirus Hepatovirus A (HAV). A-hepatiidi viirus on väga nakkav, paljuneb maksarakkudes ja võib kahjustada maksafunktsiooni. Viirus on vastupidav madalale pH-le, kuumusele  ja külmumisele ning võib püsida pikaajaliselt väliskeskkonnas. Viirus inaktiveerub 10 minuti jooksul temperatuuril >81°C.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel viirusega saastunud toidu, vee, esemete ja käte kaudu või lähikontaktis haige inimesega.  

Haigustekitaja: 

A-hepatiidi korral kestab inkubatsiooni periood 15-50 päeva (tavaliselt 28-30 päeva). Inimene on nakkusohtlik 14 päeva enne ja 7-14 päeva pärast sümptomite teket.

Haigus kulgeb sageli sümptomiteta. Täiskasvanutel esinevad sümptomid sagedamini kui lastel. Erinevalt teistest viirushepatiitidest ei põhjusta A-viirushepatiit kroonilist kulgu.

Inkubatsiooni perioodis on haige asümptomaatiline, kuigi organismis toimub aktiivne viiruse paljunemine. Periood on seda lühem, mida rohkem viirusi algselt organismi sattus.
Kõige sagedasemad sümptomid on palavik, ebamugavused kõhus, lihasvalud, isutus, iiveldus, oksendamine ja naha-, limakestade ning silmavalgete kollasus. Haigestunul võib olla tume, kollakas-pruun uriin ja tavalisest heledamad väljaheited.

Tavaliselt paranevad inimesed ilma tüsistusteta. A-viirushepatiit võib taas ägeneda 3-20% juhtudest. Haiguse taas ägenemine võib toimuda 4-15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.

Läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

A-viirushepatiit diagnoositakse kliinilise pildi, epidemioloogiliste andmete (viibimine alal, kus on suurem HAV-i levik) ja laboratoorsete uuringute (seroloogiline uuring, PCR) tulemuste alusel.

Ennetamine: 

Puhta vee ja toidu tarbimine (eriti oluline on pöörata sellele tähelepanu reisil olles) ning hea käte hügieeni järgimine on kõige efektiivsemad moodused nakatumise vältimiseks.

A-viirushepatiidi vaktsiin on kõrgelt efektiivne nakatumise ja sümptomaatilise haiguse ennetamisel. Vaktsineerimine on soovitatud kõigile varem vaktsineerimata ja läbi põdemata üle 1-aastastele isikutele, kuid eriti alljärgnevatele riskirühmadele:

  • lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised maksahaigused (biliaaratreesia, krooniline hepatiit, tsirroos) ja HIV;
  • siirdatud elundite või kudedega patsiendid;
  • vere hüübimishäiretega inimesed;
  • süstivad narkomaanid;
  • kodutud inimesed;
  • meestega seksivad mehed;
  • ohupiirkondadesse reisijad;
  • tööalaselt ohustatud inimesed (nt vee- ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes, toitlustusasutustes ja lasteasutustes töötavad isikud jt vastavalt riskihindamisele);
  • A-viirushepatiidi haige lähikontaktsed (pereliikmed, hooldajad, lasteasutuste rühma- ja klassikaaslased jt isikud vastavalt riskihindamisele).

A-viirushepatiidi vastane vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist intervalliga 6 kuud kuni 5 aastat. Revaktsineerimine ei ole näidustatud.

Haige inimese lähikontaktsetele on oluline manustada 1. doos 14 päeva (ideaalis 8 päeva) jooksul pärast kontakti.

Teave Ukraina sõjapõgenikele

 

EST 
Info Ukraina
sõjapõgenikele »


UKR 
Інформація для воєнних
біженців з України »
 


RUS 
Информация для военных
беженцев из Украины »
 

 
 

 

Kutse tervisekontrolli

Eestis kehtib ühine, solidaarne ja  riiklik ravikindlustus, mis tagab võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile ravikindlustatud inimestele.

Kõigile Ukrainast Eestisse saabud sõjapõgenikele on ette nähtud tasuta üldine tervisekontroll. Üldine tervisekontroll on tasuta nii neile, kes jäävad siia viisavabalt, kui ka neile, kes taotlevad ajutist elamisluba. Tasuta üldine tervisekontroll on kättesaadav kõigis piirkondades üle terve Eesti.

Miks tulla üldisesse tervisekontrolli?

Üldine tervisekontroll on kõige lühem tee sisenemiseks Eesti tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja tööjõuturule. Üldise tervisekontrolli eesmärk on saada ülevaade Teie terviseseisundist selleks, et tagada Teile kvaliteetne ja solidaarne arstiabi, nagu kõigile teistele Eesti elanikele.  

Üldine tervisekontroll on ühekordne teenus.  Pärast üldise tervisekontrolli läbimist saate oma tervismuredega pöörduda perearsti poole.  Lisainfo www.haigekassa.ee/ukraina-sojapogenikele

Üldine terviskontroll hõlmab vestlust, meditsiinilist läbivaatust, nakkuskontrolli ja uuringuid.  Tervisekontrolli tulemused dokumenteeritakse turvalises tervise infosüsteemis, kuhu salvestatakse meditsiinilised andmed ja uuringute tulemused. Nii on Teie andmed kindlas kohas ning info Teie tervise kohta on kättesaadav arstidele, kelle poole tulevikus pöördute.  Üldise tervisekontrolli õigeaegne läbimine aitab säästa aega ja raha ning tagada Teile kvaliteetne arstabi. Kui teile on väljastatud Eesti ID kaart, siis näete neid andmeid ka ise.

Vajadusel suunab arst Teid eriarsti vastuvõtule, teeb otsuse poolelioleva ja/või krooniliste haiguste ravi jätkamiseks.

Üldise terviskontrolli alusel saate vajadusel töötamise tervisetõendi, mis on vajalik töötamiseks teatud ametikohtadel.  Lapsed vajavad tervisetõendit haridustee jätkamiseks Eesti haridussüsteemis.

Üldisesse tasuta tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või Te saate sinna pöörduda iseseisvalt.
 

Kui olete rase

Kui olete rase, võite pöörduda otse naistearsti poole, et turvaliselt rasedust jälgimida. Vajalikud kontaktid leiate Haigekassa veebilehelt www.haigekassa.ee või infonumbril (+372) 669 6630. Naistearsti juurde võib Teid suunata ka üldine tervisekontroll.


Kui olete haige

Üldise tervisekontrolli käigus saate abi erinevate terviseprobleemide korral: kroonilised haigused, nakkushaigused, väiksemad ja suuremad tervisemured. Kui Te ei saa tervisekontrolli aega piisavalt ruttu, helistage perearsti nõuandeliinil 1220 (välismaa numbrilt +372 634 6630) ja saate tervisealast nõu ning soovituse, kuhu abi saamiseks pöörduda.
 

Kui Teil on diagnoositud krooniline haigus või vajate ravimeid

Tervisekontrollis jätkatakse krooniliste haiguste jälgimisega ning saate ka edaspidi terviseabi. Vajadusel pikendab või kirjutab arst Teile ravimi retsepte.

Kui Te olete varem saanud HIV või tuberkuloosi ravi, siis andke sellest teada ning Teie ravi jätkub Eestis tasuta. Eesti riik rahastab Ukraina põgenikele ka HIVi, tuberkuloosi või narkootikumide tarvitamisega seotud raviteenuste pakkumist. Lisainfo Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
 

Kui Teil on puue või vähenenud töövõime

Kui Teil on pikaajaline haigus või puue, mis takistab töötamist ja igapäevaelu tegevusi, on Teil võimalik saada Eestis ettenähtud toetusi. Sotsiaaltoetuse saamiseks tuleb teha eraldi taotlus.

Puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutatakse tervisekontrollide  käigus Teie tervise kohta dokumenteeritud andmeid. Kindlasti teavitage vastuvõtul arsti, et planeerite töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamist ning rääkige tervisekontrollis arstile oma kroonilistest haigustest, varasematest traumadest ja vigastustest, ravist, abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutamisest või põhjusetest mittekasutamiseks.

Tööealised inimesed (16-64-aastased) saavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse ning puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotluse esitada Teile lähimas töötukassa esinduses. Töötukassa esinduste asukohad leiate kodulehelt.

Laste (0-15-aastased) vanemad ja vanaduspensioniealised (65-aastased ja vanemad) inimesed saavad esitada taotlusi Teile lähimas Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Esinduste asukohad ja lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine
 

Kaitse nakkushaiguste vastu

Sõja eest põgenedes võisite endale teadmata kokku puutuda erinevate ohtlike haigustega. Kui need haigused jäävad avastamata, võib Teie seisund kiiresti halveneda ning ka Teie lähedased ja teised inimesed võivad ohtu sattuda.

Tervisekontrolli käigus tehakse täiskasvanutele vereanalüüs ning kopsuröntgen haiguste tuvastamiseks. Juhul kui teil tuvastatakse nakkushaigus, on selle ravi tasuta.

Nakkushaiguste kontroll on vajalik ka töötamise tervisetõend saamiseks, mida nõutakse teatud töökohtadel.  Üldises tervisekontrollis saate selle tõendi tasuta.

Nakkushaiguseid on võimalik vältida vaktsineerimisega. Ukraina sõjapõgenikele on vaktsineerimine tasuta. Nii lastele kui täiskasvanutele võimaldatakse tasuta vaktsineerimist Euroopa Liidus heaks kiidetud kvaliteetsete vaktsiinidega.
 

Leppige kokku aeg tervisekontrolliks

Üldisesse tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või saate aja ise kokku leppida. Aeg tervisekontrolliks tuleb alati ette broneerida.

  • Võtke kaasa isikut tõendav dokument.

  • Kui Teil on dokumente oma tervise kohta, siis võtke need palun üldisesse tervisekontrolli kaasa.

  • Palun minge tervisekontrolli 15 minutit varem kohale.

  • Palun ärge minge tervisekontrolli punkti ilma broneeringuta.

  • Iga inimese jaoks tuleb broneerida eraldi aeg.

 

Terviskontrolli aja broneerimine ja kontaktid

Üldise tervisekontrolli ja teiste tervishoiuteenuse pakkujate kontaktid:

Aja kokkuhoiuks mõelge enne tervisekontrolli läbi vastused järgmistele küsimustele:

  • Kas Teil on praegu tervisemure, millega abi vajate? Millal see algas? Kas olete seda lahendada proovinud? Kas see on Teil esmakordselt?
  • Kas Teil on kroonilisi haigusi?  
  • Kas võtate regulaarselt ravimeid? Kas vajate neid praegu lisaks? Võtke palun ravimid tervisekontrolli kaasa.
  • Kas Teil on allergiaid, näiteks mõne ravimi vastu?
  • Milliste haiguste vastu olete vaktsineeritud? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teie laps on saanud kõik kavajärgsed vaktsiinid? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teil on puue või funktsioonihäire?
  • Kas Teil on veel mõni küsimus, millele ootate tervisekontrollis vastust?
  • Kui soovite tõendit tööle asumiseks, palutakse teil tervisekontrollis vastata järgmistele küsimustele ning vastuseid oma allkirjaga kinnitada:
    •   Kas Teil esinesid või esinevad: viirushepatiit, kopsutuberkuloos, nahanakkused, salmonelloos*, kõhutüüfus/paratüüfus, šigelloos (düsenteeria), muud soolenakkused, täpsustamata põhjusega seedetrakti häireid (kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, naha kollasus), difteeria ja difteeriakandlus, ülemiste hingamisteede mädapõletikud?
    •   Kas olete viibinud väljaspool Eestit viimase kahe kuu jooksul? Nimetage riik/riigid.
    •   Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiirangud?
    •   Kas on esinenud viimase kuu aja jooksul MRSA (multiresistentse Staphylococcus aureus`e) kandlus?

Tasuta insuliinid

Ukraina sõjapõgenikke toetamiseks on Eesti Vabariigile annetatud tasuta insuliine, mis on tarnitud 6 apteeki. Apteegid valis välja annetaja ja Terviseamet. Need on järgmised:

Annetuses on järgnevad insuliinid: Levemir Flexpen, NovoMix 30 Flexpen, Novorapid FlexPen, Ryzodeg FlexTouch, Tresiba 100 FlexTouch ja insuliininõelad NovoFine.

Insuliine väljastatakse retsepti alusel. Väljastamiseks sobivad järgmised retseptid:

  • Ukraina paberretsept

  • Eesti paberretsept (retseptil peab olema patsiendiga seotud number, näiteks sobib sünniaeg või passinumber)

  • Eesti digiretsept (juhul, kui inimesel ei ole veel Eesti isikukoodi, on oluline, et inimesel oleks kaasas, kas digiretsepti väljatrükk või vähemalt kood, mida arst kasutas ravimi väljakirjutamisel. Selle koodi alusel on võimalik retseptikeskusest inimesele välja kirjutatud retsept üles leida.

Tegemist on soodustuseta retseptidega.

Insuliine väljastatakse ainult Ukraina sõjapõgenikele ehk neile, kes on õigustatud saama Eestis ajutist kaitset.

Väljastamise aluseks on:

  • isikut tõendav dokument (Ukraina pass, Ukraina välispass, Ukraina ID kaart, Ukraina Saatkonnas väljastatud ajutine isikut tõendav dokument, PPA poolt väljastatud dokumendid);

  • kinnitus, et inimene on saabunud Eestisse peale 24. veebruari 2022 (isiku suuline kinnitus või PPA tõend) või Eesti arsti poolt digiretsepti märkuste lahtrisse lisatud info, et tegemist on Urkaina sõjapõgenikuga. Sel juhul on arst juba välja selgitanud, et tegemist on insuliini saamiseks sobiliku inimesega.

Info Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamisest Eesti Vabariigis

  • Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi. Ukrainlastele on vältimatud meditsiiniteenused tasuta. Erakorralise tervisemurega pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril ☎️ 112.

  • Kiirabi viib kõigi sõjapõgenike esmase tervisekontroll läbi vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus. Tervisekontrolli eesmärk on leida sõjapõgenike hulgast need inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi ja/või hospitaliseerimist. Vastuvõtukeskustes on korraldatud sõjapõgenike testimine koroonaviiruse suhtes.

  • Kõigile põgenikele on tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Vaktsineerimispunktide loetelu leiate SIIT. Aja broneerimiseks helistage riigiinfo telefonil ☎️ 1247 / +372 600 1247. Kui Teil ei ole Eesti isikukoodi, siis suunatakse Teid edasi vaktsineerimispunkti, kus isikukood ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Eestis saate esimeseks doosiks valida Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiini Comirnaty, Moderna mRNA vaktsiini Spikevax, Jansseni viirusvektoriga vaktsiini või Novavaxi valgupõhise vaktsiini Nuvaxovid. Vaktsineerima minnes võtke kaasa isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija Teile alati kohe ka teise doosi manustamise aja.

  • Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt ☎️ 1247. Infot leiab ka Eesti Haigekassa veebilehelt. Kui Teile on broneeritud täiendav tervisekontroll, palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

  • Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea Te kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiate SIIT. Perearstikeskusega võib ise ühendust võtta ning palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

 

Tervishoiukorraldus Eestis

Vaktsiin päästab elusid

  • Alates märtsist on sõjapõgenikele avatud kõik Tervise Arengu Instituudi rahastatavad teenused, mis on suunatud HIV-st, tuberkuloosist või narkootikumide tarvitamisest mõjutatud inimestele. Info leiab TAI kodulehelt.

PÕHILISED INFOPUNKTID

Kõik mürgistused on ennetatavad!

Mürgistused on õnnetused, mida on võimalik ette näha ja seega ennetada. Õigete harjumuste abil on kõik mürgistused välditavad. Kui mürgistusõnnetus siiski juhtub, saab abi mürgistusinfoliinilt 16662.

Levinud mürgistusõnnetuse põhjuseks on kemikaalide ja ravimite pakendite segamini ajamine

Mürgistusteabekeskuseni jõuab kahetsusväärselt palju teateid õnnetustest, kus segamini on aetud koduste kemikaalide ja toiduainete pakendid ning kogemata joodud näiteks nõudepesuvahendit või vedelseepi. Mürgistusõnnetusi soodustab see, kui kemikaalid valatakse ümber joogipudelitesse. Koduste kemikaalide osas on oluline jätta need originaalpakenditesse ning hoida neid toiduainetest eraldi.

Soovitused kemikaalidega ümberkäimiseks:

  • jälgi hoolikalt pudelile kirjutatut, sest sarnastes pudelites võivad olla täiesti erinevad vahendid,

  • hoiusta kemikaalid toiduainetest ja -nõudest selgelt eraldi,

  • ära kalla kemikaali teise pudelisse ümber,

  • tugevaid kemikaale kasutades kanna kindlasti kummikindaid ja maski, sest kemikaal võib sattuda nahale või eritada mürgiseid aure.

  • Ära sega kemikaale omavahel, sest tekkinud reaktsioonist võib saada mürgistuse. 
     

Ravimeid võttes kontrolli kolm korda!

Ravimeid on kasulik hoiustada teistest asjadest eraldi, sorteeritult ning lastele kättesaamatus kohas. Ravimite võtmisel tuleb olla tähelepanelik ning kui ravimeid tuleb võtta igapäevaselt, siis tasub sisse seada kindel süsteem, mis aitab välistada mitmekordse koguse võtmist.

Ravimimürgistuse vältimiseks kontrolli ravimeid võttes kolm korda:
 1. Pakendit avades kontrolli, kas selle sees on õige ravim.
 2. Ravimi manustamise eel kontrolli, kui palju peab võtma. Pööra erilist tähelepanu mõõtühikule: milliliitrit ja milligrammi ei tohi segamini ajada.
 3. Kohe pärast kasutamist kontrolli, kas ravim sai tagasi õigesse pakendisse ja lastele kättesaamatusse kohta.

Ravimite topelt võtmise vältimiseks on mitmeid võimalusi – kalendrisse või muusse märkmikusse märke tegemine, ravimijaoturi kasutamine või erinevad nutirakendused. Oluline on, et inimene leiaks endale sobiva süsteemi ja seda järjepidevalt kasutaks. 
 

Väikelaste mürgistusi aitab ennetada läbimõeldud hoiustamissüsteem

Väikelaste mürgistused juhtuvad enamasti tähelepanematusest. Lapse ravimipudel aetakse segamini mõne teise pudeliga või manustatakse ravimit valesti. Samuti unustatakse ravimid ja kemikaalid laste vaate- ja käeulatusest turvalisse kohta panna.

Kasulik on hoida ravimeid ja muid väikepudeleid eraldi. Nii välditakse olukordi, kus kiirustades või väsimuse tõttu haaratakse tähelepanematusest vale pudel ja tagajärjeks on mürgistus. Lastele mõeldud ravimid on kõige parem üldse eraldi hoida.

Oluline on meeles pidada, et kodukeemia ja ravimid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. 6-12 kuu vanuste lastega juhtunud mürgistustest 50% on seotud sellega, et laps on ise ulatunud talle ohtliku tooteni.

Kui õnnetus juhtub, loputa suu tavalise veega ja tee kindlaks, mida ja kui palju alla neelati. Kemikaali neelamise korral anna kannatanule vett, ent lapsele mitte enam kui 15ml/kg ehk näiteks 5-kilosele lapsele mitte enam kui 75ml. Täiskasvanule mitte enam kui 240 ml. Seejärel helista mürgistusinfo telefonile 16662, et saada hinnang õnnetuse ohtlikkusest ja juhised järgmisteks sammudeks.
 

Seenemürgistuse vältimiseks korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti tunned

Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus korjata metsast ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Kui on kahtlus, mis seenega on tegu, siis las jääb seen parem metsa.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire. Kui seedehäire tekib umbes kahe tunni jooksul pärast söömist, on tegemist suhteliselt kerge mürgistusega ja see ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kui sümptomid tekivad 6-8 tundi pärast söömist, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Erandiks on vöödikud, mille mürgistuse korral tekib kannatanul esmalt (kuni 1,5 ööpäevaks) tugev janutunne ja üksnes kerged seedehäired.
 

Mürgistusinfoliin 16662

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, kust saab alati abi küsida, kui on juhtunud mürgistus või on selle kahtlus. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliinilt saab abi nii vene kui ka inglise keeles.

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega.

Tegevuse alustamine ilu- ja isikuteenuste valdkonnas

Teenuse osutaja oskused

Tegevuste alustamisel arvestage, et esmane nõue teenuse osutamisel on tagada kliendi terviseohutus. Ilu- ja isikuteenuste osutajad peavad omama tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaseid teadmisi. Kuigi Eestis ei ole kehtestatud erinõudeid iluteenuste pakkuja haridusele, peavad siiski iluteenindajal olema teadmised ja oskused, et protseduur läbi viia ilma kliendi tervist kahjustamata.

Iluteenuste hulka kuuluvad: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetiku-, spaa-, massaaži-, püsimeigiteenus. Selliste protseduuride teostamiseks pole vaja registreeringut või tegevusluba, kuid tuleb täita nõudeid ruumidele, hügieeni tingimustele, seadmetele.

Pöörake tähelepanu, et keerulisemad protseduurid ehk esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid (näiteks täitesüstid, mesoteraapia, mõned laserprotseduurid), kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ning nende teostamiseks on vajalik tegevusluba ja tervishoiutöötaja kvalifikatsioon.

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Nimetatud nõuded on olulised, kuna esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuse osutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast.

Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning omama tervisetõendit (pöörduge perearsti poole).

Kui tekivad lisaküsimused esteetiliste protseduuride valdkonnas kehtivate nõuete osas, siis pöörduge nõu saamiseks Terviseameti poole:  [email protected]; tel. 794 3528
 

Iluteenuse osutamise tegevuskoht

Ilusalongi avamise jaoks ei pea omama Terviseameti luba ega kooskõlastust. Sellegipoolest tuleb esimese asjana viia oma tulevane tegevuskoht vastavusse nõuetele.

Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest.

Ilu- ja isikuteenuseid võib osutada elamutes, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.

Tööruumides peab olema kesk-, elektri- või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale.

Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida. Tööpinnad peavad olema puhtad ning vajadusel desinfitseeritud.

Iluteenustega seonduvate küsimustega pöörduge: [email protected];  tel. 794 3528.
 

Meditsiiniseadmed iluteenuste valdkonnas

Eestis võib levitada või professionaalselt kasutada (st kasutada teenuse osutamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu veenduge, et seade vastab EL-i nõuetele.

Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, eemaldavad näiteks nii üleliigseid karvu kui siluvad nahka, ühtlustavad arme, akne, stimuleerivad fibroblaste, silendavad kortse, on meditsiiniseadmed.

Kui soovte rohkem infot, siis küsige meie käest aadressil: [email protected]
 

Valdkonda reguleerivad õigusaktid

  • Tarbijakaitseseaduse (TKS) §9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.

  • Põhiline õigusakt, mis reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist on sotsiaalministri 20.12.2000. aasta määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele".

  • Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.

  • Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas toote nõuetele vastavuse seaduse nõudeid. Seaduse §5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse §7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviisi, märgistust, hoiatusi, kasutamise ja hävitamise juhendeid ning muud teavet. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.

  • Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama meditsiiniseadme seaduse nõuetele.

  • Ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted (ehk biotsiidid) peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.

 

 

Страницы