Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Euroopa Komisjon on kuulutanud välja Euroopa Liidu terviseauhinna konkursi, eesmärgiga pöörata tähelepanu ja vähendada inimeste hulgas levivate haigustekitajate antimikroobse resistentsuse ohtu. Konkursil on oodatud osalema erinevad valitsusvälised organisatsioonid e MTÜ-d.

Konkursile esitatavatelt töödelt oodatakse keskendumist antimikroobse resistentsuse ohule järgmistes valdkondades:  

  • Nakatumise ennetamine
  • Sobivate antimikroobsete ainete kasutamist
  • Seire e AMR levik
  • Võitlus antimikroobse resistentsusega konkreetse haiguse seisukohalt (nt tuberkuloos, HIV / AIDS ...).
  • Muud algatused, mis võivad vähendada ohtu inimeste tervisele.

Tegevused peaks olema suunatud üldsusele, patsientidele ja tervishoiutöötajatele ning aitama kaasa teadlikkuse kasvule, koolitusele või mis tahes muule tegevusele, mis aitaks kaitsta inimese tervist ravimresistentsete haigustekitajate eest.
 
Konkursil osalemise taotlusi oodatakse interneti teel hiljemalt 31. juuliks 2016.
 
Parimaid töid premeeritakse rahaliste auhindadega:
• 1. koht: 20 000 €
• 2. koht: 15 000 €
• 3. koht: 10 000 €

Foto: Tartu linnamuuseum
Vaktsineerimine 1960. aastatel

Terviseamet avaldas Euroopa vaktsineerimisnädala raames ülevaate nakkushaigustesse haigestumisest Eestis viimase 100 aasta jooksul. 

„100 aastat nakkushaiguseid Eestis“ käsitleb nii soole-, toidutekkelisi kui piisk- ja vaktsiinvälditavaid nakkushaigusi, viiruspalavikke, sugulised teel levivaid haigusi (sealhulgas HIV), puukidega levivaid haigusi, hepatiite, helmintiaase kui täide levitatavaid nakkusi. Ülevaates analüüsitakse nakkushaiguste levikut kümnendite kaupa, tulenevalt puudulikest andmetest ei käsitle ülevaade aastaid 1941-1944. Ülevaate kohaselt on kümnendid olnud väga erinevad, näiteks esines enne 1953. aastat Eestis ka kohalikku malaariat - kuni 1945. aastani registreeriti kokku 86 haiget ning aastatel 1945-1958 registreeriti kokku 3643 haiget, kellest 314 puhul oli tegemist kohaliku malaaria juhtumiga. Eestis riikliku tõrjeprogrammi raames tehtud malaariatõrje oli väga tulemuslik, mistõttu 1953. aastal malaaria kohalik levik lõppes.

Ülevaate autori terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul näitavad viimase saja aasta andmed epideemiatõrje meetmete rakendamise efektiivsust paljude nakkushaiguste suhtes ning eelkõige vaktsineerimise tõhusust. „Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste puhul näeme tavaliselt massvaktsineerimisele järgnenud väga suurt haigestumise langust,“ ütles Epštein.  Näiteks enne leetrite vastu vaktsineerimise algust oli leetrid massiliselt leviv haigus, millesse 1965. aastal haigestus 22850 inimest. Leetrite vastu hakati vaktsineerima 1967. aastal. Poliomüeliiti ehk lastehalvatust hakati Eestis registreerima 1930. aastatel, kokku esines Eestis 2685 haigusjuhtu. Maksimaalne haigestunute arv oli 1958. aastal, mil lastehalvatusse haigestus 986 inimest. Elanikke massvaktsineerimist lastehalvatuse vastu alustati 1959. aastal ning juba 1960.-1961. aastal registreeriti ainult Eestis kokku vaid 8 haigusjuhtu. 1962. aastast pole lastehalvatust Eestis enam registreeritud.

„100 aastat nakkushaigusi Eestis“ on loetav aadressil https://www.vaktsineeri.ee/100-aastat-nakkushaiguseid-eestis.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Miljonid islamiusulised kogunevad tänavu 30. augustist kuni 4. septembrini palverännakule Mekasse. Võimalike epideemiate ennetamiseks on Saudi Araabia tervishoiuministeerium kehtestanud palveränduritele kindlad tervisekaitsenõuded ja vaktsineerimissoovitused.

Saudi Araabia tervishoiuministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC) hoiatavad nakkushaiguste võimalikust sissetoomisest päritoluriiki ning kohapeal nakatumisest.

Suurim nakatumisoht on toidu- ja veega levivate nakkushaigustesse. Tuleb pidada meeles, et Lähis Idas registreeritakse jätkuvalt ka koroonaviirus MERS-CoV poolt põhjustatud haigusjuhte.

Käitumissoovitused enne reisi
Tuleb pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole ning uurida, millised vaktsineerimised peavad olema tehtud.
Palverännakus osalemist on soovitatav edasi lükata või sellest loobuda järgmistesse riskirühmadesse kuuluvatel isikutel:
• 65 aastased ja vanemad;
• kuni 12-aastased lapsed;
• rasedad;
• isikud, kes põevad järgmisi kroonilisi haigusi: kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
• immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV positiivsed isikud;
• onkoloogilised haiged.

Reisi ajal
Väga oluline on täita järgmisi hügieenireegleid:
• pese käsi, eriti kui oli kontakt haigega või olid tema vahetus läheduses
• söö ainult kuumatöödeldud (vähemalt +70ºC-ni) toitu
• pese hoolega puuvilju ja juurvilju
• ära joo tundmatu kvaliteediga vett
• väldi lähikontakti loomadega, eeskätt kaamelitega
• väldi lähikontakti inimestega, kellel on respiratoorsele haigestumisele viitavad sümptomid: nohu, köha jne.

Haigestumise korral
• haigestumisel pöördu koheselt meditsiinitöötajate poole
• aevastades ja köhides kata oma suu ja nina pabertaskuräti või salvrätikuga (nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks ka varrukas)
• viska kasutatud pabertaskurätik kohe pärast kasutamist prügikasti
• väldi kokkupuudet teiste inimestega.

Pärast tagasitulekut päritoluriiki
• jälgi 14 päeva jooksul oma tervislikku seisundit. Kui tekivad respiratoorsed haigusnähud (palavik, millega kaasneb kas köha, peavalu, kurguvalu või hingamisraskused),  tuleb helistada perearstile ja anda talle muuhulgas teada ka oma reisist Mekasse Hadž´ile.
• kui oled olnud lähikokkupuutes haigega, kellel on kinnitatud või kahtlustatud koroonaviirus, tuleb 14 päeva jooksul jälgida oma tervislikku seisundit.

Vaktsineerimise soovitused kõigile palverännakus osalejatele on järgmised:
WHO ja Saudi Araabia tervishoiuministeerium soovitavad kõikidele palveränduritele vaktsineerida end riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Lisaks on kehtestatud vaktsineerimisnõuded:
a) meningokokknakkuse vastu: vähemalt 10 päeva enne riiki saabumist tuleb end vaktsineerida meningokokknakkuse vastu ACYW135 liitvaktsiiniga. Vaktsineerimist tõendava tunnistuse kehtivusaeg on 5 aastat.
b) kollapalaviku vastu: vastavalt Rahvusvaheliste Terviseeskirjade (IHR 2005) nõuetele peavad kollapalaviku esinemise regioonidest saabuvatel isikutel olema vaktsineerimissertifikaadid. Dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsineerimist.
c) poliomüeliidi vastu: Palverändur  peab olema viimase 12 kuu jooksul ja vähemalt neli nädalat enne riiki saabumist olema  poliomüeliidi vastu vaktsineeritud.
d) gripi vastu: palveränduritel, eeskätt eakatel ning krooniliste haigustega inimestel, on soovitatav vaktsineerida end hooajalise gripi vastu.

Täiendav info:
- Saudi Araabia tervishoiuministeeriumi kodulehel www.moh.gov.sa
- Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) 9.08.2017 riskihindamine seoses palverännakuga https://ecdc.europa.eu/en/publications-data/rapid-risk-assessment-public....

„Leetrite puhangud, mida on täheldatud Euroopas viimastel aastatel, on märk sellest, et riiklikud immuniseerimisprogrammid ei toimi optimaalselt ning ühiskonnas on olemas vaktsineerimata elanikkonna rühmad,“ ütles Sprenger. „Immuniseerimisega tegelevad tervishoiutöötajad on lapsevanematele usaldusväärseim infoallikas ning seetõttu mängivad just nemad kriitilist rolli laste vaktsineerimise edendamisel. Panustamine immuniseerimisse ning haiguste nagu leetrid ja punetised ennetamine on oluline, sest see mitte üksnes ei päästa elusid, vaid vähendab ka haiguskoormust ja majanduslikku mõju ühiskonnale,“ lisas ta. 

Terviseameti andmetel on Eestis laste immuniseerimine leetrite vastu küll hea, kuid viimastel aastatel veidi langenud. 2011. aastal jäi Eestis vaktsineerimata 3651 last vanuses 3-14 aastat. Käesoleval aastal on Eestis registreeritud kolm sissetoodud leetrite juhtu. Sissetoodud haiguse kohapealne edasine levik on seda tõenäolisem, mida rohkem on Eestis vaktsineerimata inimesi.               

Visiidi käigus kohtusid peadirektor ja tema meeskond Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti  ja Tervise Arengu Instituudi ekspertide ja spetsialistidega. ECDC meeskond külastas ka LTKH Diagnostika Kliinikut ning kohtus Järveotsa Perearstikeskuses Eesti Perearstide Seltsi esindajatega. Visiidi jooksul anti ECDC-le ülevaade Eesti rahvatervise süsteemist ning tutvustati asjassepuutuvaid asutusi ja nende tegevusi. Eraldi arutati ka tuberkuloosi, HIV/AIDS, nakkushaiguste seire ja immuniseerimise teemasid.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) loodi 2005. aastal ning see asub Stockholmis.
ECDC on Euroopa Liidu institutsioon, mis on volitatud Euroopa Komisjoni poolt tegutsema nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas. ECDC peamine funktsioon on tugevdada Euroopa Liidu liikmesriikide valmisolekut ja võimekust nakkushaiguste valdkonnas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on avaldanud uued HIV-nakkuse levikut ja ennetamist käsitlevad juhised.   Ennetamise ja leviku piiramine on suunatud riskirühmadele, kuhu WHO määratluse kohaselt kuuluvad meestega seksivad mehed, süstivad narkomaanid, prostitutsiooni kaasatud ja transseksuaalsed naised ning vangid.

WHO andmetel on HIV-nakkuse esinemine maailmas:
  • meestega seksivate meeste seas 13 korda suurem kui kogu elanikkonna seas ning varieerub 3%-st Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kuni 25,4%-ni Kariibi mere saarel,
  • narkootikume süstivate inimeste seas 22 korda suurem kui kogu elanikkonna seas,
  • prostitutsiooni kaasatud naistest on HI-viirusega nakatunud 12%,  
  • transseksuaalsetest naistest on HIV-ga nakatunud 19,1%.
  • vangide seas 2-10 korda suurem kui kogu elanikkonna seas  

UNAIDSi hinnangu põhjal esineb HIV-nakkuse juhtudest maailmas vähemalt 50% nende viie riskirühma seas, Ida-Euroopas on see protsent 53 - 62.   WHO soovitab HIV-nakkuse kõrge levikuga maades suunata vahendid just nimetatud riskirühmade ennetustegevusele.

Uue soovitusena nimetab WHO juhistes HIV-nakatumist vältiva profülaktika kasutamist meestega seksivate meeste poolt. HIV-nakatumist vältiv profülaktika on antiretroviirusravimite igapäevane kasutamine HIV-ga mittenakatunud, kuid nakatumisest ohustatud inimeste poolt nakatumise ennetamise eesmärgil. WHO andmetel on selline profülaktika olnud efektiivne heteroseksuaalsete inimeste, transseksuaalsete naiste ja narkootikume süstivate inimeste seas. Ravimprofülaktika on ennetusmeetmete üks osa.

Juba varem on WHO soovitanud kasutada HI-viirusega võimaliku nakatumise järgset profülaktikat: antiretroviirusravi tuleb alustada võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem, kui 72 tundi pärast võimalikku kokkupuudet. WHO andmetel kasutatakse seda profülaktikat vähe.

Nii WHO kui UNAIDS soovitavad veel ühe ennetusmeetmena kasutada HIV/AIDSi üldlevikuga maades meeste ümberlõikamist. See vähendaks seksisuhte korral HI-viiruste ülekannet naiselt mehele 60% võrra.

Vaata lisaks:
WHO ülevaade

24. märtsil 1882. aastal tegi saksa bakterioloog Robert Koch teatavaks, et ta on avastanud tuberkuloosi tekitaja - tuberkuloosikepikese. See oli aeg, mil „valge surma“ haardes vaevlesid nii Euroopa kui Põhja- ja Lõuna- Ameerika- kus tuberkuloosi läbi hukkus üks inimene seitsmest.

Tänapäeval viib Maailma Terviseorganisatsioon ellu „Peata tuberkuloos strateegiat“, mille eesmärgid on:

  • Tagada ravi kõigile tuberkuloosi-haigetele
  • Vähendada tuberkuloosi poolt põhjustatud inimkannatusi ja sotsiaalmajanduslikku kahju
  • Kaitsta inimesi tuberkuloosi, sellega seotud HIV-nakkuse ja hulgi-ravimresistentsete haigustekitajate eest
  • Edendada tuberkuloosi uusi ravivõimalusi
  • Kaitsta inimõigusi tuberkuloosi ennetamisel, ravimisel ja selle vastu võitlemisel
  • 2015. aastaks vähendada tuberkuloosi haigestumist 50% võrra võrreldes 1990. aastaga
  • 2050. aastaks elimineerida tuberkuloos kui rahvatervise probleem.

Eestis tegeleb tuberkuloosi seire, ennetamise ja kontrolli koordineerimisega Tervise Arengu Instituut, mille juhtimisel viiakse ellu „Riiklikku tuberkuloositõrje strateegiat 2008-2012“ ning mille alluvuses kogub raske haiguse kohta andmeid Tuberkuloosiandmekogu.

Tuberkuloos on Eestis levinud juba aastaid epideemiana. Viimastel aastatel on andmed on tuberkuloosi haigestumine  küll aasta-aastalt vähenenud, kuid sellest lahtisaamisest oleme veel kaugel.

Eestis nakatus 2009. a esmakordselt tuberkuloosi 329 inimest, neist kolm last, ehk 24,5 inimest 100 000 elaniku kohta ja 2010. aastal 332 inimest, neist kuus last.

Eesti probleemiks on HIV-positiivsete inimeste nakatumine tuberkuloosi ja kõrge ravimresistentsete tuberkuloositekitajate osakaal.2009. aastal oli tuberkuloosihaigetest HIV positiivseid 9,5 protsenti ja hulgiresistentseid kõikidest tuberkuloosijuhtudest 20,9 protsenti ning eriti resistentseid 2,2 protsenti. 

Ravimresistentse tuberkuloosi esinemise poolest torkab Eesti silma terves maailmas. Kui me suudame Eestis pidurdada hulgi-ravimresistentse tuberkuloosi levikut, on lootust panna piir ka kogu tuberkuloosi jätkuvale levikule meie elanike seas.

Nakkushaiguse nimetus: 

A-viirushepatiit

Sissejuhatus: 

A-viirushepatiit („määrdunud käte haigus“) on nakkushaigus, mida põhjustab A-hepatiidi viirus Hepatovirus A (HAV). A-hepatiidi viirus on väga nakkav, paljuneb maksarakkudes ja võib kahjustada maksafunktsiooni. Viirus on vastupidav madalale pH-le, kuumusele  ja külmumisele ning võib püsida pikaajaliselt väliskeskkonnas. Viirus inaktiveerub 10 minuti jooksul temperatuuril >81°C.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel viirusega saastunud toidu, vee, esemete ja käte kaudu või lähikontaktis haige inimesega.  

Haigustekitaja: 

A-hepatiidi korral kestab inkubatsiooni periood 15-50 päeva (tavaliselt 28-30 päeva). Inimene on nakkusohtlik 14 päeva enne ja 7-14 päeva pärast sümptomite teket.

Haigus kulgeb sageli sümptomiteta. Täiskasvanutel esinevad sümptomid sagedamini kui lastel. Erinevalt teistest viirushepatiitidest ei põhjusta A-viirushepatiit kroonilist kulgu.

Inkubatsiooni perioodis on haige asümptomaatiline, kuigi organismis toimub aktiivne viiruse paljunemine. Periood on seda lühem, mida rohkem viirusi algselt organismi sattus.
Kõige sagedasemad sümptomid on palavik, ebamugavused kõhus, lihasvalud, isutus, iiveldus, oksendamine ja naha-, limakestade ning silmavalgete kollasus. Haigestunul võib olla tume, kollakas-pruun uriin ja tavalisest heledamad väljaheited.

Tavaliselt paranevad inimesed ilma tüsistusteta. A-viirushepatiit võib taas ägeneda 3-20% juhtudest. Haiguse taas ägenemine võib toimuda 4-15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.

Läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

A-viirushepatiit diagnoositakse kliinilise pildi, epidemioloogiliste andmete (viibimine alal, kus on suurem HAV-i levik) ja laboratoorsete uuringute (seroloogiline uuring, PCR) tulemuste alusel.

Ennetamine: 

Puhta vee ja toidu tarbimine (eriti oluline on pöörata sellele tähelepanu reisil olles) ning hea käte hügieeni järgimine on kõige efektiivsemad moodused nakatumise vältimiseks.

A-viirushepatiidi vaktsiin on kõrgelt efektiivne nakatumise ja sümptomaatilise haiguse ennetamisel. Vaktsineerimine on soovitatud kõigile varem vaktsineerimata ja läbi põdemata üle 1-aastastele isikutele, kuid eriti alljärgnevatele riskirühmadele:

  • lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised maksahaigused (biliaaratreesia, krooniline hepatiit, tsirroos) ja HIV;
  • siirdatud elundite või kudedega patsiendid;
  • vere hüübimishäiretega inimesed;
  • süstivad narkomaanid;
  • kodutud inimesed;
  • meestega seksivad mehed;
  • ohupiirkondadesse reisijad;
  • tööalaselt ohustatud inimesed (nt vee- ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes, toitlustusasutustes ja lasteasutustes töötavad isikud jt vastavalt riskihindamisele);
  • A-viirushepatiidi haige lähikontaktsed (pereliikmed, hooldajad, lasteasutuste rühma- ja klassikaaslased jt isikud vastavalt riskihindamisele).

A-viirushepatiidi vastane vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist intervalliga 6 kuud kuni 5 aastat. Revaktsineerimine ei ole näidustatud.

Haige inimese lähikontaktsetele on oluline manustada 1. doos 14 päeva (ideaalis 8 päeva) jooksul pärast kontakti.

Teave Ukraina sõjapõgenikele

 

 

Kutse tervisekontrolli

Eestis kehtib ühine, solidaarne ja  riiklik ravikindlustus, mis tagab võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile ravikindlustatud inimestele.

Kõigile Ukrainast Eestisse saabud sõjapõgenikele on ette nähtud tasuta üldine tervisekontroll. Üldine tervisekontroll on tasuta nii neile, kes jäävad siia viisavabalt, kui ka neile, kes taotlevad ajutist elamisluba. Tasuta üldine tervisekontroll on kättesaadav kõigis piirkondades üle terve Eesti.

Miks tulla üldisesse tervisekontrolli?

Üldine tervisekontroll on kõige lühem tee sisenemiseks Eesti tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja tööjõuturule. Üldise tervisekontrolli eesmärk on saada ülevaade Teie terviseseisundist selleks, et tagada Teile kvaliteetne ja solidaarne arstiabi, nagu kõigile teistele Eesti elanikele.  

Üldine tervisekontroll on ühekordne teenus.  Pärast üldise tervisekontrolli läbimist saate oma tervismuredega pöörduda perearsti poole.  Lisainfo https://www.tervisekassa.ee/inimesele/ukraina-sojapogenikele

Üldine terviskontroll hõlmab vestlust, meditsiinilist läbivaatust, nakkuskontrolli ja uuringuid.  Tervisekontrolli tulemused dokumenteeritakse turvalises tervise infosüsteemis, kuhu salvestatakse meditsiinilised andmed ja uuringute tulemused. Nii on Teie andmed kindlas kohas ning info Teie tervise kohta on kättesaadav arstidele, kelle poole tulevikus pöördute.  Üldise tervisekontrolli õigeaegne läbimine aitab säästa aega ja raha ning tagada Teile kvaliteetne arstabi. Kui teile on väljastatud Eesti ID kaart, siis näete neid andmeid ka ise.

Vajadusel suunab arst Teid eriarsti vastuvõtule, teeb otsuse poolelioleva ja/või krooniliste haiguste ravi jätkamiseks.

Üldise terviskontrolli alusel saate vajadusel töötamise tervisetõendi, mis on vajalik töötamiseks teatud ametikohtadel.  Lapsed vajavad tervisetõendit haridustee jätkamiseks Eesti haridussüsteemis.

Üldisesse tasuta tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või Te saate sinna pöörduda iseseisvalt.
 

Kui olete rase

Kui olete rase, võite pöörduda otse naistearsti poole, et turvaliselt rasedust jälgimida. Vajalikud kontaktid leiate Tervisekassa veebilehelt www.tervisekassa.ee või infonumbril (+372) 669 6630. Naistearsti juurde võib Teid suunata ka üldine tervisekontroll.


Kui olete haige

Üldise tervisekontrolli käigus saate abi erinevate terviseprobleemide korral: kroonilised haigused, nakkushaigused, väiksemad ja suuremad tervisemured. Kui Te ei saa tervisekontrolli aega piisavalt ruttu, helistage perearsti nõuandeliinil 1220 (välismaa numbrilt +372 634 6630) ja saate tervisealast nõu ning soovituse, kuhu abi saamiseks pöörduda.
 

Kui Teil on diagnoositud krooniline haigus või vajate ravimeid

Tervisekontrollis jätkatakse krooniliste haiguste jälgimisega ning saate ka edaspidi terviseabi. Vajadusel pikendab või kirjutab arst Teile ravimi retsepte.

Kui Te olete varem saanud HIV või tuberkuloosi ravi, siis andke sellest teada ning Teie ravi jätkub Eestis tasuta. Eesti riik rahastab Ukraina põgenikele ka HIVi, tuberkuloosi või narkootikumide tarvitamisega seotud raviteenuste pakkumist. Lisainfo Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
 

Kui Teil on puue või vähenenud töövõime

Kui Teil on pikaajaline haigus või puue, mis takistab töötamist ja igapäevaelu tegevusi, on Teil võimalik saada Eestis ettenähtud toetusi. Sotsiaaltoetuse saamiseks tuleb teha eraldi taotlus.

Puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutatakse tervisekontrollide  käigus Teie tervise kohta dokumenteeritud andmeid. Kindlasti teavitage vastuvõtul arsti, et planeerite töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamist ning rääkige tervisekontrollis arstile oma kroonilistest haigustest, varasematest traumadest ja vigastustest, ravist, abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutamisest või põhjusetest mittekasutamiseks.

Tööealised inimesed (16-64-aastased) saavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse ning puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotluse esitada Teile lähimas töötukassa esinduses. Töötukassa esinduste asukohad leiate kodulehelt.

Laste (0-15-aastased) vanemad ja vanaduspensioniealised (65-aastased ja vanemad) inimesed saavad esitada taotlusi Teile lähimas Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Esinduste asukohad ja lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine
 

Kaitse nakkushaiguste vastu

Sõja eest põgenedes võisite endale teadmata kokku puutuda erinevate ohtlike haigustega. Kui need haigused jäävad avastamata, võib Teie seisund kiiresti halveneda ning ka Teie lähedased ja teised inimesed võivad ohtu sattuda.

Tervisekontrolli käigus tehakse täiskasvanutele vereanalüüs ning kopsuröntgen haiguste tuvastamiseks. Juhul kui teil tuvastatakse nakkushaigus, on selle ravi tasuta.

Nakkushaiguste kontroll on vajalik ka töötamise tervisetõend saamiseks, mida nõutakse teatud töökohtadel.  Üldises tervisekontrollis saate selle tõendi tasuta.

Nakkushaiguseid on võimalik vältida vaktsineerimisega. Ukraina sõjapõgenikele on vaktsineerimine tasuta. Nii lastele kui täiskasvanutele võimaldatakse tasuta vaktsineerimist Euroopa Liidus heaks kiidetud kvaliteetsete vaktsiinidega.
 

Leppige kokku aeg tervisekontrolliks

Üldisesse tervisekontrolli suunatakse Teid vastuvõtupunktides või saate aja ise kokku leppida. Aeg tervisekontrolliks tuleb alati ette broneerida.

  • Võtke kaasa isikut tõendav dokument.

  • Kui Teil on dokumente oma tervise kohta, siis võtke need palun üldisesse tervisekontrolli kaasa.

  • Palun minge tervisekontrolli 15 minutit varem kohale.

  • Palun ärge minge tervisekontrolli punkti ilma broneeringuta.

  • Iga inimese jaoks tuleb broneerida eraldi aeg.

 

Terviskontrolli aja broneerimine ja kontaktid

Üldise tervisekontrolli ja teiste tervishoiuteenuse pakkujate kontaktid:

Aja kokkuhoiuks mõelge enne tervisekontrolli läbi vastused järgmistele küsimustele:

  • Kas Teil on praegu tervisemure, millega abi vajate? Millal see algas? Kas olete seda lahendada proovinud? Kas see on Teil esmakordselt?
  • Kas Teil on kroonilisi haigusi?  
  • Kas võtate regulaarselt ravimeid? Kas vajate neid praegu lisaks? Võtke palun ravimid tervisekontrolli kaasa.
  • Kas Teil on allergiaid, näiteks mõne ravimi vastu?
  • Milliste haiguste vastu olete vaktsineeritud? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teie laps on saanud kõik kavajärgsed vaktsiinid? Kui Teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see palun kaasa.
  • Kas Teil on puue või funktsioonihäire?
  • Kas Teil on veel mõni küsimus, millele ootate tervisekontrollis vastust?
  • Kui soovite tõendit tööle asumiseks, palutakse teil tervisekontrollis vastata järgmistele küsimustele ning vastuseid oma allkirjaga kinnitada:
    •   Kas Teil esinesid või esinevad: viirushepatiit, kopsutuberkuloos, nahanakkused, salmonelloos*, kõhutüüfus/paratüüfus, šigelloos (düsenteeria), muud soolenakkused, täpsustamata põhjusega seedetrakti häireid (kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, naha kollasus), difteeria ja difteeriakandlus, ülemiste hingamisteede mädapõletikud?
    •   Kas olete viibinud väljaspool Eestit viimase kahe kuu jooksul? Nimetage riik/riigid.
    •   Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiirangud?
    •   Kas on esinenud viimase kuu aja jooksul MRSA (multiresistentse Staphylococcus aureus`e) kandlus?

Tasuta insuliinid

Ukraina sõjapõgenikke toetamiseks on Eesti Vabariigile annetatud tasuta insuliine, mis on tarnitud 6 apteeki. Apteegid valis välja annetaja ja Terviseamet. Need on järgmised:

Annetuses on järgnevad insuliinid: Levemir Flexpen, NovoMix 30 Flexpen, Novorapid FlexPen, Ryzodeg FlexTouch, Tresiba 100 FlexTouch ja insuliininõelad NovoFine.

Insuliine väljastatakse retsepti alusel. Väljastamiseks sobivad järgmised retseptid:

  • Ukraina paberretsept

  • Eesti paberretsept (retseptil peab olema patsiendiga seotud number, näiteks sobib sünniaeg või passinumber)

  • Eesti digiretsept (juhul, kui inimesel ei ole veel Eesti isikukoodi, on oluline, et inimesel oleks kaasas, kas digiretsepti väljatrükk või vähemalt kood, mida arst kasutas ravimi väljakirjutamisel. Selle koodi alusel on võimalik retseptikeskusest inimesele välja kirjutatud retsept üles leida.

Tegemist on soodustuseta retseptidega.

Insuliine väljastatakse ainult Ukraina sõjapõgenikele ehk neile, kes on õigustatud saama Eestis ajutist kaitset.

Väljastamise aluseks on:

  • isikut tõendav dokument (Ukraina pass, Ukraina välispass, Ukraina ID kaart, Ukraina Saatkonnas väljastatud ajutine isikut tõendav dokument, PPA poolt väljastatud dokumendid);

  • kinnitus, et inimene on saabunud Eestisse peale 24. veebruari 2022 (isiku suuline kinnitus või PPA tõend) või Eesti arsti poolt digiretsepti märkuste lahtrisse lisatud info, et tegemist on Urkaina sõjapõgenikuga. Sel juhul on arst juba välja selgitanud, et tegemist on insuliini saamiseks sobiliku inimesega.

Info Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamisest Eesti Vabariigis

  • Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi. Ukrainlastele on vältimatud meditsiiniteenused tasuta. Erakorralise tervisemurega pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril ☎️ 112.

  • Kiirabi viib kõigi sõjapõgenike esmase tervisekontroll läbi vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus. Tervisekontrolli eesmärk on leida sõjapõgenike hulgast need inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi ja/või hospitaliseerimist. Vastuvõtukeskustes on korraldatud sõjapõgenike testimine koroonaviiruse suhtes.

  • Kõigile põgenikele on tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Vaktsineerimispunktide loetelu leiate SIIT. Aja broneerimiseks helistage riigiinfo telefonil ☎️ 1247 / +372 600 1247. Kui Teil ei ole Eesti isikukoodi, siis suunatakse Teid edasi vaktsineerimispunkti, kus isikukood ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Eestis saate esimeseks doosiks valida Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiini Comirnaty, Moderna mRNA vaktsiini Spikevax, Jansseni viirusvektoriga vaktsiini või Novavaxi valgupõhise vaktsiini Nuvaxovid. Vaktsineerima minnes võtke kaasa isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija Teile alati kohe ka teise doosi manustamise aja.

  • Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt ☎️ 1247. Infot leiab ka Eesti Tervisekassa veebilehelt. Kui Teile on broneeritud täiendav tervisekontroll, palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

  • Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea Te kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiate Tervisekassa veebilehelt (klikkides skeemil nupule „Mul tekkis tervisemure, mis ei vaja kiirabi“). Perearstikeskusega võib ise ühendust võtta ning palume Teil kohale minna registreeritud ajal.

 

Tervishoiukorraldus Eestis

Vaktsiin päästab elusid

  • Alates märtsist on sõjapõgenikele avatud kõik Tervise Arengu Instituudi rahastatavad teenused, mis on suunatud HIV-st, tuberkuloosist või narkootikumide tarvitamisest mõjutatud inimestele. Info leiab TAI kodulehelt.

PÕHILISED INFOPUNKTID

Kõik mürgistused on ennetatavad!

Mürgistused on õnnetused, mida on võimalik ette näha ja seega ennetada. Õigete harjumuste abil on kõik mürgistused välditavad. Kui mürgistusõnnetus siiski juhtub, saab abi mürgistusinfoliinilt 16662.

Levinud mürgistusõnnetuse põhjuseks on kemikaalide ja ravimite pakendite segamini ajamine

Mürgistusteabekeskuseni jõuab kahetsusväärselt palju teateid õnnetustest, kus segamini on aetud koduste kemikaalide ja toiduainete pakendid ning kogemata joodud näiteks nõudepesuvahendit või vedelseepi. Mürgistusõnnetusi soodustab see, kui kemikaalid valatakse ümber joogipudelitesse. Koduste kemikaalide osas on oluline jätta need originaalpakenditesse ning hoida neid toiduainetest eraldi.

Soovitused kemikaalidega ümberkäimiseks:

  • jälgi hoolikalt pudelile kirjutatut, sest sarnastes pudelites võivad olla täiesti erinevad vahendid,

  • hoiusta kemikaalid toiduainetest ja -nõudest selgelt eraldi,

  • ära kalla kemikaali teise pudelisse ümber,

  • tugevaid kemikaale kasutades kanna kindlasti kummikindaid ja maski, sest kemikaal võib sattuda nahale või eritada mürgiseid aure.

  • Ära sega kemikaale omavahel, sest tekkinud reaktsioonist võib saada mürgistuse. 
     

Ravimeid võttes kontrolli kolm korda!

Ravimeid on kasulik hoiustada teistest asjadest eraldi, sorteeritult ning lastele kättesaamatus kohas. Ravimite võtmisel tuleb olla tähelepanelik ning kui ravimeid tuleb võtta igapäevaselt, siis tasub sisse seada kindel süsteem, mis aitab välistada mitmekordse koguse võtmist.

Ravimimürgistuse vältimiseks kontrolli ravimeid võttes kolm korda:
 1. Pakendit avades kontrolli, kas selle sees on õige ravim.
 2. Ravimi manustamise eel kontrolli, kui palju peab võtma. Pööra erilist tähelepanu mõõtühikule: milliliitrit ja milligrammi ei tohi segamini ajada.
 3. Kohe pärast kasutamist kontrolli, kas ravim sai tagasi õigesse pakendisse ja lastele kättesaamatusse kohta.

Ravimite topelt võtmise vältimiseks on mitmeid võimalusi – kalendrisse või muusse märkmikusse märke tegemine, ravimijaoturi kasutamine või erinevad nutirakendused. Oluline on, et inimene leiaks endale sobiva süsteemi ja seda järjepidevalt kasutaks. 
 

Väikelaste mürgistusi aitab ennetada läbimõeldud hoiustamissüsteem

Väikelaste mürgistused juhtuvad enamasti tähelepanematusest. Lapse ravimipudel aetakse segamini mõne teise pudeliga või manustatakse ravimit valesti. Samuti unustatakse ravimid ja kemikaalid laste vaate- ja käeulatusest turvalisse kohta panna.

Kasulik on hoida ravimeid ja muid väikepudeleid eraldi. Nii välditakse olukordi, kus kiirustades või väsimuse tõttu haaratakse tähelepanematusest vale pudel ja tagajärjeks on mürgistus. Lastele mõeldud ravimid on kõige parem üldse eraldi hoida.

Oluline on meeles pidada, et kodukeemia ja ravimid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. 6-12 kuu vanuste lastega juhtunud mürgistustest 50% on seotud sellega, et laps on ise ulatunud talle ohtliku tooteni.

Kui õnnetus juhtub, loputa suu tavalise veega ja tee kindlaks, mida ja kui palju alla neelati. Kemikaali neelamise korral anna kannatanule vett, ent lapsele mitte enam kui 15ml/kg ehk näiteks 5-kilosele lapsele mitte enam kui 75ml. Täiskasvanule mitte enam kui 240 ml. Seejärel helista mürgistusinfo telefonile 16662, et saada hinnang õnnetuse ohtlikkusest ja juhised järgmisteks sammudeks.
 

Seenemürgistuse vältimiseks korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti tunned

Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus korjata metsast ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Kui on kahtlus, mis seenega on tegu, siis las jääb seen parem metsa.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire. Kui seedehäire tekib umbes kahe tunni jooksul pärast söömist, on tegemist suhteliselt kerge mürgistusega ja see ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kui sümptomid tekivad 6-8 tundi pärast söömist, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Erandiks on vöödikud, mille mürgistuse korral tekib kannatanul esmalt (kuni 1,5 ööpäevaks) tugev janutunne ja üksnes kerged seedehäired.
 

Mürgistusinfoliin 16662

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, kust saab alati abi küsida, kui on juhtunud mürgistus või on selle kahtlus. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliinilt saab abi nii vene kui ka inglise keeles.

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega.

Tegevuse alustamine ilu- ja isikuteenuste valdkonnas

Teenuse osutaja oskused

Tegevuste alustamisel arvestage, et esmane nõue teenuse osutamisel on tagada kliendi terviseohutus. Ilu- ja isikuteenuste osutajad peavad omama tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaseid teadmisi. Kuigi Eestis ei ole kehtestatud erinõudeid iluteenuste pakkuja haridusele, peavad siiski iluteenindajal olema teadmised ja oskused, et protseduur läbi viia ilma kliendi tervist kahjustamata.

Iluteenuste hulka kuuluvad: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetiku-, spaa-, massaaži-, püsimeigiteenus. Selliste protseduuride teostamiseks pole vaja registreeringut või tegevusluba, kuid tuleb täita nõudeid ruumidele, hügieeni tingimustele, seadmetele.

Pöörake tähelepanu, et keerulisemad protseduurid ehk esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid (näiteks täitesüstid, mesoteraapia, mõned laserprotseduurid), kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ning nende teostamiseks on vajalik tegevusluba ja tervishoiutöötaja kvalifikatsioon.

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Nimetatud nõuded on olulised, kuna esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuse osutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast.

Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning omama tervisetõendit (pöörduge perearsti poole).

Kui tekivad lisaküsimused esteetiliste protseduuride valdkonnas kehtivate nõuete osas, siis pöörduge nõu saamiseks Terviseameti poole:  [email protected]; tel. 794 3528
 

Iluteenuse osutamise tegevuskoht

Ilusalongi avamise jaoks ei pea omama Terviseameti luba ega kooskõlastust. Sellegipoolest tuleb esimese asjana viia oma tulevane tegevuskoht vastavusse nõuetele.

Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest.

Ilu- ja isikuteenuseid võib osutada elamutes, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.

Tööruumides peab olema kesk-, elektri- või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale.

Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida. Tööpinnad peavad olema puhtad ning vajadusel desinfitseeritud.

Iluteenustega seonduvate küsimustega pöörduge: [email protected];  tel. 794 3528.
 

Meditsiiniseadmed iluteenuste valdkonnas

Eestis võib levitada või professionaalselt kasutada (st kasutada teenuse osutamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu veenduge, et seade vastab EL-i nõuetele.

Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, eemaldavad näiteks nii üleliigseid karvu kui siluvad nahka, ühtlustavad arme, akne, stimuleerivad fibroblaste, silendavad kortse, on meditsiiniseadmed.

Kui soovte rohkem infot, siis küsige meie käest aadressil: [email protected]
 

Valdkonda reguleerivad õigusaktid

  • Tarbijakaitseseaduse (TKS) §9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.

  • Põhiline õigusakt, mis reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist on sotsiaalministri 20.12.2000. aasta määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele".

  • Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.

  • Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas toote nõuetele vastavuse seaduse nõudeid. Seaduse §5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse §7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviisi, märgistust, hoiatusi, kasutamise ja hävitamise juhendeid ning muud teavet. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.

  • Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama meditsiiniseadme seaduse nõuetele.

  • Ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted (ehk biotsiidid) peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.

 

 

Terviseameti poolt 2011 aastal läbiviidud “Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse hindamise“, sihtuuringu tulemused näitasid, et ilu- ja isikuteenuste valdkond vajab põhjalikku ülevaatamist ning õiguslikku reguleerimist ja täiendamist.

Sihtuuringu käigus külastati rohkem kui 100 ilu- ja isikuteenuste salongi, ülesandega välja selgitada teenuse pakkujate kvalifikatsioon, tarbijate teavitamine ees seisva protseduuri käigust, vastunäidustustest, võimalikest ohtudest ning viis kuidas teavitamist tehakse. Uuriti, milliseid tooteid kasutatakse teenuse osutamisel ning kuidas neid säilitatakse, milliseid seadmeid kasutatakse ja kas teenuseid osutatakse ohutult.

Uuringust selgus, et ilusalongides pakutakse palju erinevaid piiripealseid teenuseid, mille ohutus ei ole täpselt õigusaktidega reguleeritud. Lisaks erinevate näo- ja kehahoolduse protseduuridele tehakse ilusalongides ka invasiivseid protseduure, mis võivad kuuluda tervishoiuteenuste alla (Botoxi süstid, dermafillerid). Samuti on salongides kasutusel laia valikuga seadmeid, neist enamus on turule toodud meditsiiniseadmetena. Seadmete paigaldamine, hooldamine ja kalibreerimine on teenuse osutaja kohustus.

Suurem osa teenuse osutajatest on kosmeetikud, küünetehnikud, maniküürijad ja pediküürijad, massöörid jt.   Samas on salonge, kus töötavad ka meditsiinilise haridusega spetsialistid ning üksikud nendest on registreeritud Terviseameti tervishoiuteenuse osutajate registris.

Hariduse ja koolituse nõuded kosmeetiliste protseduuride teostajatele ei ole selgelt reguleeritud. Levinud on video- ning internetipõhised koolitused, mida ei saa aktsepteerida iluteenuse osutaja professionaalse kvalifikatsioonina.

Enamik iluteenuse osutajatest annavad kliendile infot nii protseduuri, vastunäidustuste kui ka võimalike ohtude kohta. Informatsioon vastunäidustuste või tüsistuste kohta on tavaliselt kättesaadav paberkandjal või veebilehtedelt. Salongides on olemas kliendilehed, kus vajadusel fikseeritakse kõrvalnähud ja tüsistused.

Osa teenuse osutajaid teavitab kliente vastunäidustustest ning tüsistustest ainult suuliselt, aga on ka selliseid salonge, kus võimalikest tüsistustest ja vastunäidustustest üldse ei räägita, puuduvad kliendikaardid ja  tervislikku seisundit ei dokumenteerita.

Tervisliku seisundi välja selgitamine on näiteks Ilusüstide tegemisel väga oluline. Enne protseduuri teostamist tuleks teenuse osutajal uurida kliendi tervislikku seisundit, varem esinenud või esinevaid haigusi, võimalikke probleeme näopiirkonna närvide või lihastega ja ravimite tarvitamist.

Ilusüste võivad teha ainult spetsialistid, kellel on vastav kvalifikatsioon ning dokumentaalselt tõestatud kompetentsus nii raviks kui ka vajaminevate vahendite kasutamiseks, sest tegemist on injektsioonse kontuurplastikaga, mis jääb ilukirurgilise lõikuse ja kosmeetilise protseduuri vahel. Protseduur  eeldab meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast.

Ka teiste kosmeetiliste protseduuride teostamisel (keemiline koorimine, massaaž, solaarium, tätoveerimine, tätoo eemaldamine jts) on oluline informatsiooni jagamine vastunäidustuste ja võimalike kõrvalnähtude kohta.

Klientidele tuleks põhjalikumalt  rääkida augustamise ja tätoveerimisega kaasneda võivatest ohtudest. Suurimateks ohtudeks on selliste protseduuride korral viiruslikud infektsioonid (HIV, B- ja C-hepatiit) ja nahavähk. Arvukate uuringute käigus on tõestatud, et tätoveeritud inimestel on 9 korda suurem oht nakatuda C-hepatiiti.

Terviseameti andmetel oli ajavahemikul 2001-2011 Eestis ägeda B-viirushepatiidi haigetel 20 juhul riskifaktoriks tätoveering (ehk oletatav levikutee), mis moodustas 1,6% haigete üldarvust. Ägeda C-viirushepatiidi haigetel – 26 juhul ehk 2,3% samal ajavahemikul registreeritud haigete üldarvust.

Tätoveeringute tegemisel kasutatakse sageli isetehtud seadmeid. Mõned tätoo tegijad on omandanud vajalikud töövõtted omal käel (meistrilt meistrile).

Koorimisprotseduuride osas on oluline teenuse osutaja kvalifikatsioon. Kirjanduse järgi võib kosmeetiku kvalifikatsiooniga teostada ainult pindmist koorimist. Sügavamate koorimisprotseduuride teostamiseks peaks olema vastav haridus (dermatoloog, plastiline kirurg).

Kosmeetikud tegelevad ka hammaste valgendamisega kuigi nende kvalifikatsioon on selleks ebapiisav. Selgus, et eraldi kontrollimist vajaks ained, mida hammaste valgendamiseks kasutatakse. Hetkel kehtiva seadusandluse põhjal on vesinikperoksiidi kasutamine kosmeetikatoodetes lubatud koguses kuni 0,1%.

Alates 31.10.2012 jõustub sotsiaalministri 23.02.2007 määruse nr 21 muudatus, mis lubab müüa suuhooldustooteid vesinikperoksiidi sisaldusega koguses 0,1%-6%. Toote kasutamisele peab eelnema kliiniline läbivaatus ja seda tohib kasutada vaid ettenähtud sageduse ja perioodi vältel. Toote esmakordne kasutamine peab toimuma hambaarsti järelevalve all.

Solaariumi teenuse pakkumisel puudub aparaate teenindaval personalil sageli vajalikud koolitused ja meditsiinialased teadmised. Solaariumi seansi pikkust määratakse sageli ühtlaselt, arvestamata nahatüüpi, vanust ja vastunäidustusi. Infomaterjale, kust teenuse kasutaja saaks teavet teenuse ohtude kohta, enamasti pole. Teadusuuringud näitavad, et solaariumi külastajatel on nahavähi tekkimise risk oluliselt kõrgem kui solaariumit mitte külastavatel inimestel.

Iluteenuste osutamisel kasutusel olevad biotsiidid (desinfitseeriva toimega ained) peavad olema registreeritud Terviseametis (TA). Uuringu käigus avastati desinfitseerivaid aineid, mis ei ole registreeritud.  Leidus salonge, kus desinfitseerivate ainete asemel kasutati kosmeetilist vahendit või pesuainet, millega vajaliku efekti saavutamine ei ole võimalik.

*Sihtuuringu detailsem kokkuvõte on koostamisel

Uuringu tulemuste tutvustus huvirühmadele toimub 20. juunil Sotsiaalministeeriumi 5. korruse saalis (Gonsiori 29). Ürituse planeeritud aeg kell 11.00 kuni 13.30.
Uuringu tulemusi tutvustab Terviseamet.

Страницы