Loodusliku mineraalvee turustamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ ning Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ kohaselt võib looduslikku mineraalvett turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena.
Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena.

Eelpool toodust tulenevalt peab Eestis turule lastav looduslik mineraalvesi olema tunnustatud vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele, mis on kooskõlas direktiividega 2009/54/EÜ ja 2003/40 /EÜ. Eestis tunnustab loodusliku mineraalvee nõuetekohasust Terviseamet.

Ühest ja samast allikast pärit mineraalvett ei tohi turustada mitme müüginimetuse all ega nimetada pakendatud joogivett, lauavett, allikavett või muud vett looduslikuks mineraalveeks või mineraalveeks.

Loodusliku mineraalvee ammutamine ja villimine

Mineraalvee allika võib kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et vesi vastab mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on antud veeluba (või teise riigi mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba). Mineraalvett peab villima veevõtukohas. Kuna minraalvee iseloomulikud koostisosad peavad jääma muutumatuks päritolukohast kuni lõpptarbijani, ei tohi ammutatud vett töödelda. Lubatud on kasutada vaid üksikuid mineraalvee töötlemise meetodeid, näiteks süsihappegaasi lisamine või lenduvate või ebasoovitavate koostisosade eemaldamine (üksnes juhul, kui see ei muuda vee koostist oluliste komponentide suhtes, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused).  

Loodusliku mineraalvee ammutamiseks tuleb saada Keskkonnaametilt keskkonnaluba veeseaduse ja KKM määruse nõuete alusel. Keskkonnaload kantakse Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS.

Loodusliku mineraalvee tootmine ehk kõik tehase protsessid peavad vastama rangetele toiduohutuse eeskirjadele. Loodusliku mineraalvee tootjad (nagu kõik toiduga tegelevad ettevõtted) peavad taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba. Põllumajandus- ja Toiduamet on pädev asutus, kes tunnustab toidukäitlemisettevõtet ning teeb järelevalvet toiduseaduse ja veeseaduse alusel. Enne Terviseametis loodusliku mineraalvee tunnistamismenetluse alustamist peab ettevõtte olema Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kontrollitud ning tegevusluba väljastatud.

Loodusliku mineraalvee tunnustamise taotlemine

Loodusliku mineraalvee kvaliteedile esitatakse rida nõudeid, mille täitmist kontrollitakse põhjalikult loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse käigus. Vesi peab pärinema maa-alustest saastamata leiukohtadest, olema looduslikult puhas ning mikrobioloogiliselt ohutu. Samuti peab mineraalsoolade koostis vees olema stabiilne. Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse käigus hinnatakse eelpool toodud kriteeriumite täitmist ning hindamise tulemusel väljastatakse otsus.

Kui olete otsustanud esitada taotluse vee tunnustamiseks looduliku mineraalveena, siis tuleb Teil esimese asjana tutvuda mineraalvett turustava ning allikat kasutava isiku ülesannetega (Veeseaduse § 90) ning sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ nõuetega.

Vee tunnustamiseks looduliku mineraalveena tuleb esitada Terviseametile:

• kirjaliku taotluse (vabas vormis) tunnustamismenetluse läbiviimiseks
• Sotsiaalministri määrusega 03.10.2019 nr 62 nõutavad dokumendid
• märgistuse näidis

Loodusliku mineraalvee tunnustamise menetluse eest, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest, tunnustamisotsuse väljastamise ja selle kehtivuse pikendamise eest ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Seega menetluse käigus tuleb tasuda:

• Loodusliku mineraalvee taotlemise raames riigilõivu Riigilõivuseaduse §293 lõike 1 järgi 415 eurot tunnustamismenetluse alustamiseks.
• Veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest riigilõivu 685 eurot.
• Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest riigilõivu 80 eurot.

Lisaks sellele peab loodusliku mineraalvee tootja tasuma majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi Terviseameti kahel esindajal, kes on seotud loodusliku mineraalvee veevõtukoha, allika, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamisega. Nimetatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui Terviseamet peab tegema kulutusi, mis ei ole kaetud riigilõivuga ühendusevälise riigi maapõue mineraalvee tunnustamise menetluse raames.

Ühendusevälise riigi maapõuest saadud ja Euroopa Majanduspiirkonda imporditud mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusaeg on viis aastat. Tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud mineraalvee nõuetekohasust.