Looduslik mineraalvesi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ ning Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ kohaselt peab Euroopa Liidu liikmesriigi ning kolmanda riigi maapõuest saadud ja ühendusse imporditud looduslik mineraalvesi olema tunnustatud liikmesriigi vastutava asutuse poolt. Seega võib Eestis turustada ainult tunnustatud looduslikku mineraalvett.
 
Looduslik mineraalvesi on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veevõtukoha kaudu.

 

Kooskõlas EL seadusandlusega on veeseaduses kindlaks määratud:

  1. loodusliku mineraalvee ja allikavee tootja ja turule laskja ülesanded (§90 lg 1); 
  2. loodusliku mineraalvee valdkonnas vastutava asutuse ülesanded (§92 lg 3);
  3. vastutav asutus, loodusliku mineraalvee tunnustaja ja järelevalve teostaja kogu ahelas – Terviseamet

Eestis toodetav ja turule lastav looduslik mineraalvesi peab olema tunnustatud vastavalt veeseadusele ja selle §90 lg 6 alusel kehtestatud nõuetele, mis on kooskõlas direktiividega 2009/54/EÜ ja 2003/40 /EÜ

Loodusliku mineraalvee tunnustamise aluseks on sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele
 
Looduslikku mineraalvett võib turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena.
Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena.

Eestis tunnustab loodusliku mineraalvee nõuetekohasust eespoolnimetatud määruse kohaselt Terviseamet.

Keskkonnainspektsioon annab mineraalvee ammutamiseks erikasutusloa veeseaduse ja KKM määruse nõuete alusel, arvestades põhjaveekomisjoni hinnangut ja geoloogilisi, hüdroloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi uuringunõudeid.

Erikasutusload kantakse keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi põhjaveeregistrisse. Loodusliku mineraalvee erikasutusloa taotleja esitab avalduse, andmed tehnoloogia ja seadmete kohta, puurkaevu passi, veehaarde asukoha ja vastuvõtuseadmete kirjelduse,  võetava vee kvaliteedi hinnangu ja töötlemise kirjelduse, vajadusel eksperthinnangu andmed.
Veterinaar- ja Toiduamet on pädev asutus, kes tunnustab toidukäitlemisettevõtet ning teeb järelevalvet toiduseaduse ja veeseaduse alusel.
 
Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste poolt tunnustatud looduslike mineraalvete nimekiri on avalikustatud Official Journal ajalehes nr 2010/C 65/01  List of natural mineral waters recognised by the Member States.
 
Uuendatud nimekiri on võimalik leida  Euroopa Komisjoni kodulehelt.
 
Juhul, kui turul olev looduslik mineraalvesi puudub antud nimekirjas palume pöörduda Terviseameti poole lisainfo saamiseks. Vajadusel võetakse ühendust Euroopa Komisjoniga või liikmesriigi pädeva asutusega.

     

    Riigilõivud ja tasud

     

    Riigilõivu tasumine

    Pangaülekandega tasumisel:

    • Saaja nimi: Rahandusministeerium
    • Saaja konto:
      •   SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
      •   Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
      •   LHV Pank  EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
      •   Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)
    • Viitenumber: 2900082320  NB! KOHUSTUSLIK
    • Selgitus: toiming(ud), mille eest riigilõiv tasutakse
     

    Vastavalt riigilõivuseaduse § 293-le tasutakse loa taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest riigilõivu järgmiselt:

    Veeseaduse alusel tehtavad toimingud

    Riigilõiv

    Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlus

    415 EUR

    Veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamine

    685 EUR

    Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise

    80 EUR