SolaariumidSolaarium

Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Solaariumides kasutatavad aparaadid on erinevat tüüpi, erineva võimsusega ja kiirgussagedusomadustega.

Solaariumide UV-seadmes kasutatavad lambid genereerivad UVB- ja eriti UVA-laineala kiirgust, vastavalt 280-320 nm ja 320-400 nm.

 

Solaariumide tervise- ja ohutustegurid

Solaariumide kasutamisest tulenevad tervise- ja ohutustegurid baseeruvad kahel põhimõttel: solaariumiseadme ohutus (ja selle vastavus kehtivatele nõuetele) ja solaariumi kasutamise korrektsus (või väärkasutamine), mis sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning teenuste osutaja nõustamisoskustest [1].

Solaariumi mõju

Solaariumides kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt, kui looduslik päike. Seetõttu saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV kiirgust.

UVA-kiirgus jõuab naha rakkudesse ning kahjustab nende struktuuri, lagundades elastiini ja kollageeni. See soodustab kortsude teket naha elastsus vähenemise tulemusena. Lisaks pärsib UVA-kiirgus immuunsüsteemi ning muudab vastuvõtlikumaks nakkuste ning nahavähi suhtes.
UVB kiirgus mõjutab epidermist ning suurtes doosides võib põhjustada naha põletust. Selle tulemusena väheneb naha loomulik kaitsevõime. Mida suurem on UVB-kiirte osakaal, seda rohkem kahjustuvad naha sügavamad kihid. Kahjuliku mõju nähud võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast. On välja selgitatud, et mida nooremas eas hakatakse solaariumit kasutama, seda suurem on risk haigestuda nahavähki

Vastunäidustused

Solaariumi kasutamine võib teid rohkem ohustada:

❖ Kui olete vähem kui 18 aastat vana

❖ Kui teil on hele või tundlik nahk, mis võib kergesti saada päikesepõletuse
❖ Kui te olete varem saanud päikesepõletuse, eriti lapsepõlves
❖ Kui teil on palju tedretähne ja/või punased juuksed
❖ Kui teil on palju sünnimärke
❖ Kui teil või lähematel sugulastel on varem olnud nahavähk
❖ Kui päikesevalgus on teie nahka juba kahjustanud

Soovitused teenuse osutajale

Solaariumiteenuse osutajad peavad tagama nende poolt kasutatavate päevitusseadmete turvalise ning nõuetekohase kasutamise.

Solaariumiteenuse pakkuja peab klienti informeerima või kliendile kättesaadavaks tegema informatsiooni ultraviolettkiirguse toime ja solaariumis päevitamise vastunäidustuste kohta, samuti soovitama sobivaimat päevitusrežiimi sõltuvalt kliendi nahatüübist ning suutma vastata kliendi küsimustele UV-lampide vahetuse ja kasutusaja ning tehnilise kontrolli kohta.
Koostama puhastus- ja desinfitseerimisplaan, mida on vaja järgida pärast iga kliendi teenindamist.
Tagama igale külastajale ultraviolettkiirguse kaitseprillid, peakatte ühekordseks kasutamiseks, salvrätid või muud vahendid kosmeetika eemaldamiseks.
Klienti tuleb enne esimest päevitusseanssi teavitada nahatüüpidest, võimalikest vastunäidustustest, päevitusseansi pikkusest olenevalt nahatüübist ja kliendi soovil lampide kasutustundide arvust.
Päevitusseansside saamine on lubatud ainult kaitseprillides. Kaitseprillidel peab olema täielik UV-A ja UV-B kaitse. Korduvkasutusega kaitseprillid tuleb pärast iga kasutamist puhastada ja desinfitseerida.
UV-seadme akrüülklaasid tuleb pärast iga kasutamist puhastada desinfitseeriva vahendiga.

Soovitused kliendile

Enne solaariumisse minekut tuleb määrata kindlaks enda nahatüüp: mida heledam nahk, seda lühem aeg solaariumis viibimiseks.

Mitte külastada solaariumi üle kahe korra nädalas.

Kui viimasest solaariumiseansist või päevitamisest on möödunud rohkem, kui 6 nädalat, on naha UV - kaitsevõime langenud peaaegu nullini. See tähendab, et solaariumis tuleb päevitamist alustada kõige nõrgematest solaariumilampidest.

Enne solaariumisse minekut tuleb määrida nahale spetsiaalselt solaariumis kasutamiseks mõeldud kaitsekreem ja vältida  tugevatoimeliste antibakteriaalsete kosmeetikavahendite ning suure alkoholisisaldusega näovee kasutamist.
Kontaktläätsekandjatel tuleb silmadest eemaldada kontaktläätsed.
Solaariumis seansi käigus peab kandma UV kaitseprille ning kaitsta UV kiirguse eest juuksed.
Kui enne solaariumi külastatakse basseini, tuleb kare kloorivesi kindlasti pärast basseini ja enne solaariumit maha pesta, vastasel juhul võib tugevneda UV-kiirte kahjulik mõju.
Antibiootikumide ning teiste ravimite tarvitamise ajal (hormoonpreparaadid, rahustid, vererõhu alandajad jne) on solaariumis käimine sagedasti vastunäidustatud. Ravimite tarvitamisel tuleb enne solaariumi külastamist konsulteerida arstiga.

Kunstliku UV-kiirguse „turvalisus”

Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab „turvalisema” päevituse kui päikesevalgus. On tõestatud, et nii nagu päikese UV-kiirgus suurendab ka solaariumiseadmetest saadav UV-kiirgus erinevate onkoloogiliste haiguste tekkeriski [2]. Näiteks kunstpäevitamise ja melanoomi tekkeriski uuring tuvastas märkimisväärse seose٭ solaariumis  päevitussessioonide kumulatiivse (ehk koguneva) arvuga. On leitud, et naistel, kelle kunstpäevitamise seansside kumulatiivne koguarv oli > 30,  oli melanoomi tekkerisk 32% kõrgem ning naistel, kelle päevitusseansside kumulatiivne koguarv ≥480, oli risk 53% kõrgem (nt vähemalt kord nädalas 10 aasta jooksul) võrreldes nendega, kes ei ole kunagi solaariumit kasutanud [3].

Lisaks sellele on UV-kiirgust seostatud naha kiirenenud vananemise, immuunsuse pärssimise ja nahapõletustega. Mõju avaldatakse nii UVA (kaudne DNA kahjustus) kui ka UVB (otsene DNA kahjustus) kiirguse kaudu [4]. Uuringud kinnitavad, et UV-kiirgusel on mitte ainult mutageenne, vaid ka tugevad immunomoduleerivad omadused, mis mõjutavad põletikulisi ja autoimmuunseid protsesse [5].
Sellele vaatamata jääb kunstpäevitamine populaarseks ning erilist muret tekitab just solaariumi populaarsus nooremate inimeste seas [6], [7]. Tuleb tõdeda, et tervise- ja teadusorganisatsioonide uuringutel ja soovitustel on vähene mõju inimeste päevituskäitumisele. See on osaliselt tingitud sellest, et kasutades teadusuuringute kitsaskohti, vastandavad solaariumiteenuste pooldajad UV-kiirgusest tulenevate terviseriskidele hüpoteese võimaliku kasulikkuse kohta [8].  
UV-kiirgus piiratud koguses on küll vajalik inimorganismis normaalsete füsioloogiliste protsesside kulgemiseks, olles rakkude kasvu ja diferentseerumise, melanogeneesi ja D-vitamiini tootmise vahendaja. Kuid UV-kiirguse annuste suurenemisega kasvavad eelpool mainitud terviseprobleemide tekkeriskid [9]. UV-kiirgusest põhjustatud päevitamisprotsessi molekulaarne mehhanism näitab, et päevituse põhjustajaks on DNA kahjustus. Seetõttu on ebatõenäoline, et on olemas UV-kiirguse annuseid või manustamisviise, mis võiksid päevitamisest saadava kasu ja terviseriske eraldada. Seega „turvalise päevitamise” teooria pälvib teaduslikult põhjendatud skeptitsismi [10].

Solaariumiseadmete mikrobioloogiline seisund

Tänapäeval levib solaariumi pooldajate ringis uskumus nagu oleks solaariumisalong regulaarse UV-kiirguse „puhastava toime tõttu“  kordades ohutum kui mõni ilusalong, apteek või muu avalik koht. Rääkides UV-kiirguse desinfitseerivast toimest peab arvestama, et tegemist on just UVC-kiirguse bioloogilise (desinfitseeriva) toimega [11]. Seda tõesti kasutatakse erinevates valdkondades mikroorganismide hävitamiseks või inaktiveerimiseks (näiteks meditsiinis, toiduainetööstuses, joogivee valdkonnas). Kindlasti ei ole kohane seostada UV-kiirguse desinfitseerivat toimet solaariumisalongidega, kuna solaariumiseadmete lubatud kiirgusintensiivsus UVC-lainealas on tugeva kantserogeensuse tõttu nullilähedane [12].

Vastupidiselt solaariumi pooldajate veendumusele, leidub kirjandusest tõendeid solaariumiseadmetest tulenevast nakkushaigustesse haigestumise riski esinemisest.  2010. aastal USA-s läbiviidud uuringu käigus võeti teemaks solaariumisalongide mikrobioloogiline keskkond, et välja selgitada solaariumiseadmete sanitaarne seisund. Uhtmeproovid võeti kümne salongi päevitusseadmete keskmisest osast, millel on kliendi kokkupuude solaariumiseadme pinnaga kõige tõenäolisem. Kõigi uuritud seadmete proovidest avastati mikrobioloogilise analüüsi tulemusena tõsiseid nahainfektsioone tekitavaid patogeene: Pseudomonas spp., Bacillus spp., Klebsiella pneumonia, Enterococcus species, Staphylococcus aureus ning Enterobacter cloacae. Arvestades solaariumiseadmete ja kliendi naha otsese kontakti vältimatust, on autorid käsitlenud solaariumiseadmeid patogeenide ülekandumise ja nahainfektsiooni riskiallikana [13]. Lisaks on solaariumiseade varasemalt kirjanduses käsitletud kui tõenäolist inimese papilloomiviiruse ülekandumise allikat [14].

Meeleolu ja välimuse parendamine

Päevitamisele (sh kunstpäevitamisele) omistatakse mitmeid positiivseid tervisemõjusid, nagu näiteks välimuse ja meeleolu parendamine, päikesepõletuse vastane kaitse, D-vitamiini sünteesi stimulatsioon.

Teadusuuringutes on märgatud, et hooajalise depressiooniga*** inimestel paraneb meeleolu päikesevalguse käes viibides ning sagedase päevituse järel. Mõnede teadlaste arvamusel on meeleolu tõus seotud endorfiinide taseme tõusuga organismis. Siiski tasub arvestada, et tegemist on päikesevalguse (mitte UV-lampide valguse) mõju uurimisega, mis tähendab, et meeleolu parendamise ja solaariumiteenuse otsese seose loomine on ebatäpne.

Samuti kinnitab kirjandus, et päikesevalgust on pikki aastaid seostatud parema energia ja kõrgendatud meeleoluga. Seda selgitatakse osaliselt uskumusega, et päevitunud inimesed näevad paremad välja. Näiteks noorukite päevituskäitumise uuringus tuuakse välja, et 2007. aastal uuritud noortest 81% leidis, et päevitus parendab välimust, samas kui 1968. aastal uuritutest olid samal arvamusel ainult 58% [15].

Praegu ühiskonnas eksisteeriv päevitamiskäitumine kinnitab, et sarnane veendumus on aktuaalne ka tänapäeval. 

Solaariumikasutajate epidemioloogilised uuringud on näidanud, et päevitust otsiv käitumine ei põhine ainult päevituse vajadusel. Solaariumisoojus ja üldine heaolutunne on samuti päevituskäitumist formeeruvad tegurid [16].

Solaariumipäevitus kui keha loomulik päikesepõletuse vastane kaitse

Väidetavalt võib päevitus toimida kui keha loomulik kaitse päikesepõletuse eest.

Tõepoolest on leitud, et UV-kiirguse poolt indutseeritud päikesekaitsefaktor (SPF) ulatub 3-4 tasemele.  Samas peab arvestama, et SPF 3-4 kaitse päikesepõletuse eest on osaline (~ 65%). Seega ei taga nn eelpäevitus piisavat kaitset. Sobiv riietus, päikesekreemide õige kasutamine ja mõistlik päevituskäitumine jäävad päikesepõletuse ennetamises põhilisteks meetmeteks [17].

D-vitamiini sünteesi stimuleerimine ja selle mõju organismile

Teatavasti indutseerib UVB kiirgus nahas previtamiini D3 sünteesi. Uuringute andmetel peaks katmata käte ja näoga mõõduka päikese käes viibimisel olema heleda nahaga inimeste päevane D3 vajadus kaetud. Arvatakse, et heleda nahaga isikutel (naha tüüp I–III) tuleb päevase D3 vajaduse katmiseks viibida päikese käes sõltuvalt hooajast 5 kuni 20 minutit. Siiski on tervetel inimestel D-vitamiini sisaldus organismis hooajaliselt erinev ning talvisel perioodil võib päikesevalgus kui ainus D-vitamiini saamise allikas jääda ebapiisavaks. Sellega  omakorda seostatakse teatud terviseriskide tõusu ning soovitatakse päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varud teadlikult kompenseerida.

Tuginedes faktidele, et D-vitamiini bioloogilise aktiivsuse tähtsust seostatakse vähi, diabeedi, südame-, autoimmuun- ja seedetraktihaigustega, kasutavad solaariumite pooldajad jõulise argumendina D-vitamiini sünteesi stimulatsiooni solaariumis päevitamise „kasulikkusega“ [18]. Selle fakti vastandamiseks rõhutavad uuringud, et ehkki kunstpäevitamine (UVB-kiirguse allikana) stimuleerib previtamiini D3 sünteesi, on previtamiini D3 üldine tootmine nahas siiski piiratud ning vereseerumis teatud kontsentratsioonini jõudmisel previtamiini D3 süntees pidurdub. See omakorda tähendab, et kestva regulaarse päevitamisega ei pruugi inimene saavutada soovitud eesmärki (tõsta organismis D-vitamiini vajaliku tasemeni). Vastupidi  võib UV-kiirguse pidev ekspositsioon põhjustada organismis D-vitamiini lagunemist ja seeläbi vähendada D-vitamiini taset [19],[20],[21]. Samas pole võimalik täpselt määrata, kui kaua peaks inimene D-vitamiini vajaduste rahuldamiseks viibima UV-kiirguse käes. Seda ennekõike seetõttu, et D-vitamiini sünteesi nahas mõjutavad mitmed tegurid, näiteks indiviidi nahavärv või kiirgusele eksponeeritud keha pindala.
Organismis optimaalse D-vitamiini staatuse ning positiivse tervisemõju saavutamiseks ja säilitamiseks võib täielikult eraldada UV-kiirgusega kaasnevaid riske D-vitamiini suukaudse manustamise või D-vitamiiniga rikastatud toitude tarbimise kaudu [22].

Solaariumi kasutamine ravieesmärkidel (valgusteraapia)

Kunstpäevitusteenus võib teatud terviseseisundite puhul anda positiivset raviefekti. Näiteks UV-kiirguse toimel ravitakse bakteriaalseid infektsioone (dermatoose ning impetiigoga** mõjutatud atoopilist nahka), psoriaasi raviks kasutatakse nii D-vitamiini lokaalset ravi kui ka kitsa spektriga UVB-kiirgust (311–313 nm) [23], [24].

Siiski peab rõhutama, et ravieesmärkidel UV-kiirguse kasutamine peaks toimuma meditsiinilise järelevalve all, näiteks kliinikutes [25]. On võimalik osta ka kodus kasutamiseks spetsiaalseid aparaate, kuid see eeldab eelnevat spetsialisti konsultatsiooni ja teadlikku patsienti, kes saab raviprotsessi adekvaatselt jälgida [26].
Kirjanduses rõhutatakse, et kuigi valgusteraapia on näidanud erakordset tõhusust mitmete krooniliste nahahaiguste ravimisel, jäävad siiski alles UV-kiirguse raviefektide kõrvale onkogeneesi riskid. Maksimaalse kasuliku bioloogilise efekti saavutamise küsimust läbi kahjuliku kokkupuute minimeerimise ei ole siiani lahendatud. Kuna valgusteraapiaga ravitavad terviseprobleemid on enamasti kroonilised, jääb patsiendi kokkupuude UV-kiirgusega eluaegseks (regulaarselt korduv). See omakorda suurendab negatiivsete tervisesündmuste tõenäosust. Praeguseks ei ole leitud piisavat UV-kiirguse annust, mis aitaks saavutada maksimaalset terapeutilist efekti, olles seejuures piisavalt madal, et kahjulik mõju oleks minimaalne [27].
 

Ülevaade uuringutest, mis viitavad UV-kiirguse ja D-vitamiini tähtsusele gripi- ja COVID-19 nakkuste riski ning surmariski maandamisele


Päikesekiirguse antimikroobne toime COVID-19 vaates

COVID-19 haiguspuhangu leviku algusest alates on püütud viirusega võitlemiseks esile tõsta päikesekiirguse antimikroobset toimet. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puuduvad hetkel tõendid selle kohta, et päikesevalgus võib COVID-19 haigustekitaja hävitada [28].

Kuigi 2020.a. Indoneesias korraldatud uuringu andmetel on jälgitav korrelatsioon õhutemperatuuri ja COVID-19 haiguse leviku vahel, siiski tunnistavad autorid, et sellel uuringul on mitmeid kitsaskohti. Esiteks, lisaks õhutemperatuurile tuleb arvestada selliseid tegureid nagu indiviidide viirusresistentsus ja elanikkonna mobiilsus. Teiseks võivad COVID-19 levikuga olla seotud muud individuaalsed tervisekäitumise tegurid nagu isiklik hügieen ja kätepuhastusvahendite kasutamise harjumus. Seetõttu hoiduvad autorid põhjapanevatest järeldustest rõhutades, et kindlad järeldused nõuavad aega ja põhjalikku andmekogumi analüüsi [29].

Teises Indoneesias korraldatud uuringus (2020.a.) täheldati, et päikese ekspositsiooniaja pikenemisega kiireneb patsientide taastumine COVID-19 haigusest. Autorid rõhutavad sarnaselt eelmise allikaga, et uuringul on teatud kitsaskohad. Näiteks võib oluliselt mõjutada COVID-19 patsientide tervise taastamiskiirust füüsiline seisund ning õigeaegselt osutatud korralik ravi. Samuti ei ole uuringu käigus hinnatud kõigi COVID-19 patsientide kokkupuudet päikesevalgusega [30].

UVC kiirguse potentsiaal õhu desinfitseerimisel

UV-kiirguse antimikroobsetest omadustest rääkides tuleb keskenduda UVC spektri bioloogilistele omadustele ning see on teaduslikult tunnustatud. UVC-kiirguse laialdane kasutamine avalikes kohtades on siiski piiratud, kuna tavalised UVC-kiirgusallikad on nii kantserogeensed kui ka kataraktogeensed. Samas kinnitab teaduskirjandus, et teatud tingimustel on võimalik UVC-kiirgusega tõhusalt inaktiveerida baktereid kahjustamata imetajate nahka [31]. UVC-kiirguse antimikroobse potentsiaali puhul tuleb tunnistada, et mikroorganismide tundlikkus ultraviolettvalguse suhtes märkimisväärselt varieerub sõltuvalt keskkonnatingimustest (näiteks suhtelisest õhuniiskusest). Reeglina kasutatakse õhu puhastamiseks UVC kiirgust, paigaldades ruumide ülemistesse osadesse UVC kiirgavaid lampe. Kõrge intensiivsusega kiirgus inaktiveerib õhuvoolude kaudu ruumis ringlevaid mikroorganisme. Spetsiaalsete tehnikate tõttu püsib UV-kiirgus ruumis viibivatele isikutele ohutul tasemel [32].

UV-kiirguse potentsiaalne mõju respiratoorsetele haigustele

Teaduskirjanduses on palju uuritud hüpoteesi, et UV-kiirgus võib mõjutada hooajaliste respiratoorsete haiguste (sh A ja B tüüpi gripi ja muude taoliste nakkushaiguste) esinemissagedust, mille võtmeteguriks on UVB-kiirguse toimel nahas D-vitamiini sünteesi stimulatsioon ja selle sisalduse hooajalised kõikumised [33]. Kirjanduses jälgitavaid vaidlusi ja kahtlusi D-vitamiini võimaliku rolli kohta gripihaiguse ennetamisel soodustab fakt, et D-vitamiini kindlaid bioloogilisi funktsioone immuunsüsteemis on keeruline määratleda (teatavasti immuunvastus ei ole staatiline protsess ja sõltub nakkushaiguse staadiumist). Samas D-vitamiini bioloogilise aktiivsuse lai spekter ei välista sellist võimalust [34]. Organismis D-vitamiini taseme korrigeerimist respiratoorsetesse haigustesse haigestumise preventiivse meetmena on kirjanduses uuritud kahes suunas.

    1. D-vitamiini toidulisandi manustamise võimalik mõju:

Arvatakse, et D-vitamiini toidulisandi manustamisel on grippi haigestumise riski vähendav potentsiaal, kuid selle võimaluse hindamiseks on vaja rohkem uuringuid [35]. Hüpoteesi respiratoorsete haiguste esinemissagedusele D-vitamiini võimalikku langetava mõju kohta tuleb kinnitada, määrates sobivad (ning ohutud) annused ja vereseerumi D-vitamiini sihtkontsentratsioonid [36].

  • Randomiseeritud kontrollitud uuringute 2013.a. metaanalüüs kinnitas toidulisandina D-vitamiini manustamise kaitsvat toimet respiratoorsete infektsioonide vastu. 11 randomiseeritud kontrollitud uuringute koondanalüüsi autorid märgivad, et D-vitamiini terapeutilise toime võtmeteguriks on doseerimisintervall: D-vitamiini igapäevaste väiksemate annuste puhul saavutati oluliselt parem terapeutiline toime võrreldes juhtumitega, kus osalejatele määrati pikkade intervallidega (kuni 3 kuud) suured D-vitamiini boolusannused [37].
  • Jaapanis läbiviidud kliinilise uuringu (2010.a.) andmetel täheldati kooliõpilastele igapäevaselt manustatud D-vitamiini toidulisandil ennetavat A-gripi vastast toimet, ehkki B-gripi osas olulisi erinevusi ei täheldatud [38].
  • Imikute uuringutulemuste põhjal järeldati, et D-vitamiini toidulisand aitab lastel hooajalisse A-grippi haigestumise riski minimeerida. Seda tõendas sümptomite kiire leevenemine ja haigusest kiire taastumine [39].
  • 2017. ja 2019. aastatel avaldatud süstemaatilistes ülevaadetes ja metaanalüüsides leiti, et D-vitamiini manustamine omab kaitseefekti ägedate hingamisteede infektsioonide eest. Seejuures tugevaim kaitseefekt  oli jälgitav  D-vitamiini sügava puuduse puhul [40], [41].

    2. Päikesevalguse (ehk UVB-kiirguse) ekspositsiooni võimalik mõju:

  • Teaduskirjandusest leidub uuringuid, kus püstitatakse hüpoteesi päikesevalguse ekspositsiooni ja respiratoorsete haiguste esinemise võimaliku seose kohta. Päikesevalguse toimemehhanismi respiratoorsete haiguste esinemissagedusele seostatakse kas peremeesorganismi muutunud immuunfunktsiooni D-vitamiini metabolismi kaudu või otsese mõjuga keskkonnas haigustekitaja püsivusele (keskkonnatingimuste mõju) [42]. Respiratoorsete haiguste esinemissageduse hooajalisel muutlikkusel on kindel roll välisõhu madalal temperatuuril ja suhtelisel niiskusel, mis aitab gripiviirusel kauem püsida väljaspool peremeesorganismi [43].
  • 2009. aastal USA-s kirjeldati invasiivse pneumokokki esinemissagedust ning leiti selle korrelatsiooni hooajalisusega. Autorite arvates võib seda osaliselt seostada talvekuudel UVB-kiirguse vähenenud kokkupuutega [44]. 2019. a korraldatud uuringus kirjeldati Taiwani lastel A-gripi esinemise sagedust ja päikesega kokkupuute korrelatsiooni. Täheldati, et gripiga seotud hospitaliseerimise oht oli oluliselt väiksem nendel lastel, kelle päikese käes viibimise aeg nädalas ületas 7 tundi (võrreldes lastega, kelle päikese käes viibimise aeg oli kuni 7 tundi). Pikema päikese ekspositsiooni ajaga (28 tundi nädalas) seostati veelgi tugevama kaitseefekti. Autorid tunnistavad, et uuritavate vereseerumi D-vitamiini taset ei ole kontrollitud ning otseseid laboratoorseid andmeid uuringu käigus ei esitatud. Vaatamata sellele pooldavad autorid hüpoteesi, et päikese ekspositsiooniaeg võib olla korrelatsioonis vereseerumi D-vitamiini tasemega [45].

Kuna hüpoteesi kinnitavaid laboratoorseid uuringuid pole teostatud ehk autorite uskumus ei ole faktidega kinnitatud, siis jääb hüpotees kinnitamata.

 

Soovitus

UV-kiirgusest (olgu see solaariumis või päikese käes päevitamine) tekkiv nahakahjustus pole koheselt nähtav, see koguneb järk-järgult. Pea meeles, et iga päevituskorraga kahjustad oma nahka, kiirendades vananemisprotsessi ning suurendades onkoloogiliste haiguste tekkeriski.

Päevitamise asemel soovitame eelistada oma loomulikku nahatooni ja nautida päikest turvaliselt.

Päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varude taastamiseks ja säilitamiseks soovitame eelistada D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või vajadusel teatud annuses toidulisandeid.

 

Materjali koostamisel kasutatud allikad:

[1] Biological effects of ultraviolet radiation relevant to health with particular reference to sunbeds for cosmetic purposes. 2015.

[2] Indoor Tanning and Melanoma Risk: Long-Term Evidence From a Prospective Population-Based Cohort Study. 2017.

[3] Indoor Tanning and Melanoma Risk: Long-Term Evidence From a Prospective Population-Based Cohort Study. 2017.

[4] Tanning bed use and melanoma: Establishing risk and improving prevention interventions. 2016.

[5] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019.

[6] Indoor Tanning and Melanoma Risk: Long-Term Evidence From a Prospective Population-Based Cohort Study. 2017.

[7] An Intervention to Decrease Adolescent Indoor Tanning: A Multi-Method Pilot Study. 2012.

[8] DeAnn Lazovich et al., Indoor Tanning and Risk of Melanoma: A Case-Control Study in a Highly Exposed Population. 2010.

[9] www.who.int/southeastasia/outbreaks-and-emergencies/novel-coronavirus-2019/fact-or-fiction

[10] UV and pigmentation: molecular mechanisms and social controversies. 2008.

[11] Far-UVC light: A new tool to control the spread of airborne-mediated microbial diseases. 2018

[12] EVS-EN 60335-1:2012+A11+A13+A1+A14+A2:2019 „Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 1: Üldnõuded“.

[13] Tanning bed hygiene: Microbes found on tanning beds present a potential health risk. 2010.

[14] Tanning bed warts. 1987. www.jaad.org/action/showPdf?pii=S0190-9622%2888%2980297-4

[15] The benefits and risks of ultraviolet (UV) tanning and its alternatives: the role of prudent sun exposure. 2009.

[16] The potential carcinogenic risk of tanning beds: clinical guidelines and patient safety advice. 2010.

[17] The benefits and risks of ultraviolet (UV) tanning and its alternatives: the role of prudent sun exposure. 2009.

[18] Vitamin D and Influenza—Prevention or Therapy? 2018.

[19] The benefits and risks of ultraviolet (UV) tanning and its alternatives: the role of prudent sun exposure. 2009.

[20] Biological effects of ultraviolet radiation relevant to health with particular reference to sunbeds for cosmetic purposes. 2015.

[21] Duration of Casual Sunlight Exposure Necessary for Adequate Vitamin D Status in Indian Men. 2018.

[22] The potential carcinogenic risk of tanning beds: clinical guidelines and patient safety advice. 2010.

[23] Modulation of the immune system by UV radiation: more than just the effects of vitamin D? 2011.

[24] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019.

[25] EUROSKIN Recommendations on Sunbed Use.

[26] www.derma.ee/articles.php?id=4 

[27] Ultraviolet radiation therapy and UVR dose models. 2015.

[28] www.who.int/southeastasia/outbreaks-and-emergencies/novel-coronavirus-2019/fact-or-fiction

[29] Correlation between weather and Covid-19 pandemic inJakarta, Indonesia. 2020.

[30] Sunlight exposure increased Covid-19 recovery rates: A study in the central pandemic area of Indonesia. Aprill 2020.

[31] Far-UVC light: A new tool to control the spread of airborne-mediated microbial diseases. 2018.

[32] Aerosol Susceptibility of Influenza Virus to UV-C Light. 2012.

[33] The seasonality of pandemic and non-pandemic influenzas: the roles of solar radiation and vitamin D. 2010.

[34] Vitamin D and Influenza—Prevention or Therapy? 2018.

[35] Vitamin D and Influenza-Prevention or Therapy? 2018.

[36] Evidence that Vitamin D Supplementation Could Reduce Risk of Influenza and COVID-19 Infections and Deaths. 2020.

[37] Vitamin D and Respiratory Tract Infections: A Systematic Review and Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials. 2013.

[38] Randomized trial of vitamin D supplementation to prevent seasonal influenza A in schoolchildren. 2010.

[39] Preventive Effects of Vitamin D on Seasonal Influenza A in Infants: A Multicenter, Randomized, Open, Controlled Clinical Trial. 2018.

[40] Vitamin D supplementation to prevent acute respiratory tract infections: systematic review and meta-analysis of individual participant data. 2017.

[41] Acute Respiratory Tract Infection and 25-Hydroxyvitamin D Concentration: A Systematic Review and Meta-Analysis. 2019.

[42] Let the sun shine in: effects of ultraviolet radiation on invasive pneumococcal disease risk in Philadelphia, Pennsylvania. 2009.

[43] Evidence that Vitamin D Supplementation Could Reduce Risk of Influenza and COVID-19 Infections and Deaths. 2020.

[44] Let the sun shine in: effects of ultraviolet radiation on invasive pneumococcal disease risk in Philadelphia, Pennsylvania. 2009.

[45] Effects of influenza vaccine and sun exposure time against laboratory-confirmed influenza hospitalizations among young children during the 2012-13 to 2015-16 influenza seasons. 2019.

** Impetiigo - mädavill-lööve on pindmine naha bakternakkus. Haigustekitajateks on Staphylococcus aureus ja streptokokid.

*** Hooajaline depressioon (inglise keeles seasonal affective disorder ehk lühendina SAD) on häire, mis on seotud vähesema päevavalgusega sügisesel ja talvisel perioodil (www.peaasi.ee/hooajaline-depressioon).