Solaariumid
Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Solaariumides kasutatavad aparaadid on erinevat tüüpi, erineva võimsusega ja kiirgussagedusomadustega.
Solaarium kopeerib päikese valgusspektrit ja põhjustab nahas sarnaseid päevitusreaktsioone. UV-seadmes kasutatavad lambid genereerivad UVB- ja eriti UVA-laineala kiirgust, vastavalt 280-320 nm ja 320-400 nm.
Solaariumide kasutamisest tulenevad tervise- ja ohutustegurid baseeruvad kahel põhimõttel: solaariumiseadme ohutus (ja selle vastavus kehtivatele nõuetele) ja solaariumi kasutamise korrektsus (või väärkasutamine), mis sõltub suuresti kliendi teadlikkusest ning teenuste osutaja nõustamisoskustest [1].
Solaariumi bioloogiline mõju
Solaariumides kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt, kui looduslik päike. Seetõttu saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV-kiirgust.
Solaariumi UV-kiirgus ei ole turvalisem kui päikesevalgus
Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab „turvalisema” päevituse kui päikesevalgus. On tõestatud, et nii nagu päikese UV-kiirgus suurendab ka solaariumiseadmetest saadav UV-kiirgus erinevate onkoloogiliste haiguste tekkeriski [2].
Näiteks kunstpäevitamise ja melanoomi tekkeriski uuring tuvastas märkimisväärse seose* solaariumis päevitussessioonide kumulatiivse (ehk koguneva) arvuga. On leitud, et naistel, kelle kunstpäevitamise seansside kumulatiivne koguarv oli > 30, oli melanoomi tekkerisk 32% kõrgem ning naistel, kelle päevitusseansside kumulatiivne koguarv ≥480, oli risk 53% kõrgem (nt vähemalt kord nädalas 10 aasta jooksul) võrreldes nendega, kes ei ole kunagi solaariumit kasutanud [3].
Solaariumi UV-kiirgus ei muuda salongi puhtamaks
Tänapäeval levib solaariumi pooldajate ringis uskumus nagu oleks solaariumisalong regulaarse UV-kiirguse „puhastava toime tõttu“ kordades ohutum kui mõni ilusalong, apteek või muu avalik koht. Rääkides UV-kiirguse desinfitseerivast toimest peab arvestama, et tegemist on just UVC-kiirguse bioloogilise (desinfitseeriva) toimega [8]. Seda tõesti kasutatakse erinevates valdkondades mikroorganismide hävitamiseks või inaktiveerimiseks (näiteks meditsiinis, toiduainetööstuses, joogivee valdkonnas).
Kindlasti ei ole kohane seostada UV-kiirguse desinfitseerivat toimet solaariumisalongidega, kuna solaariumiseadmete lubatud kiirgusintensiivsus UVC-lainealas on tugeva kantserogeensuse tõttu nullilähedane [9].
Arvestades solaariumiseadmete ja kliendi naha otsese kontakti vältimatust, on autorid käsitlenud solaariumiseadmeid patogeenide ülekandumise ja nahainfektsiooni riskiallikana [10]. Lisaks on solaariumiseade varasemalt kirjanduses käsitletud kui tõenäolist inimese papilloomiviiruse ülekandumise allikat [11].
Solaarium ei paranda meeleoluhäireid
Teadusuuringutes on märgatud, et hooajalise depressiooniga** inimestel paraneb meeleolu päikesevalguse käes viibides ja sagedase päevituse järel. Mõnede teadlaste arvamusel on meeleolu tõus seotud endorfiinide taseme tõusuga organismis. Siiski tasub arvestada, et tegemist on päikesevalguse (mitte UV-lampide valguse) mõju uurimisega, mis tähendab, et meeleolu parendamise ja solaariumiteenuse otsese seose loomine on ebatäpne.
Kui vaadata kliinilistes tingimustes valgusteraapia võimalusi, siis teaduskirjanduse andmetel kasutatakse sesoondepressiooni ja muude depressiivsete seisundite puhul valgusteraapiat ereda valgusega (BLT ehk bright light therapy). Solaariumilambid ei kiirga täisspektrit blue light therapy kasutatavat valgust, vaid peamiselt UVA-kiirgust, millel pole teaduspõhist alust meeleolu parandamisel. [12]
Solaariumipäevitus ei kaitse päikesepõletuse eest
Solaariumiteenuse reklaamides väidetakse, et solaariumipäevitus võib toimida kui keha loomulik kaitse päikesepõletuse eest. Päevituse tekkimiseks on vaja põletust, mis on omakorda märk sellest, et nahk on saanud tõsise kahjustuse. Põletus kahjustab naharakkude DNAd, mis tähendab, et eelpäevitusega kaasneb juba nahakahjustus, mis suurendab nahavähi tekkeriski.
Teadusuuringud kinnitavad, et vähiriski esilekutsumiseks vajalik UV-kiirguse hulk on palju väiksem, kui päikesepõletuse tekkimiseks vajalik kogus. Kliinilised uuringud on näidanud, et ohutu päevituse versiooni pole olemas ja eelpäevituse saavutamine enne päikese käes viibimist ei too mingit kasu. Seetõttu ei saa väita, et solaariumis käimine enne suvehooaega või soojamaareisi valmistaks nahka päikeseks ette. [13]
Solaariumis käimine pole vajalik D-vitamiini saamiseks
D-vitamiin on organismi jaoks kindlasti vajalik, tagades luukoe arengu ja tugevana püsimise. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsust, lihastööd, verehüübimist ja närvikoe talitust.
Teatavasti indutseerib UVB kiirgus nahas previtamiini D3 sünteesi. Uuringute andmetel peaks katmata käte ja näoga mõõduka päikese käes viibimisel olema heleda nahaga inimeste päevane D3 vajadus kaetud. On leitud, et heleda nahaga isikutel (naha tüüp I–III) tuleb päevase D3 vajaduse katmiseks viibida päikese käes sõltuvalt hooajast 5 kuni 20 minutit. Siiski on tervetel inimestel D-vitamiini sisaldus organismis hooajaliselt erinev ning talvisel perioodil võib päikesevalgus kui ainus D-vitamiini saamise allikas jääda ebapiisavaks. Sellega omakorda seostatakse teatud terviseriskide tõusu ning soovitatakse päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varud teadlikult kompenseerida.
Tuginedes faktidele, et D-vitamiini bioloogilise aktiivsuse tähtsust seostatakse vähi, diabeedi, südame-, autoimmuun- ja seedetraktihaigustega, kasutavad solaariumite pooldajad jõulise argumendina D-vitamiini sünteesi stimulatsiooni solaariumis päevitamise „kasulikkusega“ [14]. Selle fakti vastandamiseks rõhutavad uuringud, et ehkki kunstpäevitamine (UVB-kiirguse allikana) stimuleerib previtamiini D3 sünteesi, on previtamiini D3 üldine tootmine nahas siiski piiratud ning vereseerumis teatud kontsentratsioonini jõudmisel previtamiini D3 süntees pidurdub. See omakorda tähendab, et kestva regulaarse päevitamisega ei pruugi inimene saavutada soovitud eesmärki (tõsta organismis D-vitamiini vajaliku tasemeni). Vastupidi võib UV-kiirguse pidev ekspositsioon põhjustada organismis D-vitamiini lagunemist ja seeläbi vähendada D-vitamiini taset [15], [16], [17]. Samas pole võimalik täpselt määrata, kui kaua peaks inimene D-vitamiini vajaduste rahuldamiseks viibima UV-kiirguse käes. Seda ennekõike seetõttu, et D-vitamiini sünteesi nahas mõjutavad mitmed tegurid, näiteks indiviidi nahavärv või kiirgusele eksponeeritud keha pindala.
Solaarium ei leevenda nahaprobleeme
UV-kiirgus võib teatud terviseseisundite puhul anda positiivset raviefekti. Näiteks UV-kiirguse toimel ravitakse bakteriaalseid infektsioone (dermatoose ning impetiigoga*** mõjutatud atoopilist nahka), psoriaasi raviks kasutatakse nii D-vitamiini lokaalset ravi kui ka kitsa spektriga UVB-kiirgust (311–313 nm) [19], [20]. Solaariumilambid kiirgavad peamiselt siiski aga UVA-kiirgust. Seega ei ole kohane võrrelda solaariumit valgusteraapiaga.
Ühtlasi rõhutatakse teaduskirjanduses, et UV-kiirgusel on suur nahapõletuse oht, mistõttu võib näiteks rosaatsea, psoriaas ja atoopiline dermatiit hoopis oluliselt ägeneda. Peab arvestama, et ravieesmärkidel UV-kiirguse kasutamine peaks toimuma meditsiinilise järelevalve all, näiteks kliinikutes [21]. On võimalik osta ka kodus kasutamiseks spetsiaalseid aparaate, kuid see eeldab eelnevat spetsialisti konsultatsiooni ja teadlikku patsienti, kes saab raviprotsessi adekvaatselt jälgida.
Soovitused kliendile
Enne solaariumisse minekut tuleb määrata kindlaks enda nahatüüp: mida heledam nahk, seda lühem aeg solaariumis viibimiseks.
Ärge külastage solaariumit üle kahe korra nädalas.
Kui viimasest solaariumiseansist või päevitamisest on möödunud rohkem, kui 6 nädalat, on naha UV-kaitsevõime langenud peaaegu nullini. See tähendab, et solaariumis tuleb päevitamist alustada kõige nõrgematest solaariumilampidest.
Enne solaariumisse minekut tuleb määrida nahale spetsiaalselt solaariumis kasutamiseks mõeldud kaitsekreem ja vältida tugevatoimeliste antibakteriaalsete kosmeetikavahendite ning suure alkoholisisaldusega näovee kasutamist.
Kontaktläätsekandjatel tuleb silmadest eemaldada kontaktläätsed.
Solaariumis seansi käigus peab kandma UV-kaitseprille ning kaitsta UV-kiirguse eest juuksed.
Kui enne solaariumi külastatakse basseini, tuleb kare kloorivesi kindlasti pärast basseini ja enne solaariumit maha pesta, vastasel juhul võib tugevneda UV-kiirte kahjulik mõju.
Antibiootikumide ning teiste ravimite tarvitamise ajal (hormoonpreparaadid, rahustid, vererõhu alandajad jne) on solaariumis käimine sagedasti vastunäidustatud. Ravimite tarvitamisel tuleb enne solaariumi külastamist konsulteerida arstiga.
Solaariumi kasutamine võib teid rohkem ohustada:
- Kui olete vähem kui 18 aastat vana;
- Kui teil on hele või tundlik nahk, mis võib kergesti saada päikesepõletuse;
- Kui te olete varem saanud päikesepõletuse, eriti lapsepõlves;
- Kui teil on palju tedretähne ja/või punased juuksed
- Kui teil on palju sünnimärke;
- Kui teil või lähematel sugulastel on varem olnud nahavähk;
- Kui päikesevalgus on teie nahka juba kahjustanud.
Päevitamise asemel soovitame eelistada oma loomulikku nahatooni ja nautida päikest turvaliselt.
Päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varude taastamiseks ja säilitamiseks soovitame eelistada D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või vajadusel teatud annuses toidulisandeid.
Meeles tuleb pidada, et solaariumi UV-kiirgusega kokkupuutel ei ole ohutut piiri. UV-kiirgusest (olgu see solaariumis või päikese käes päevitamine) tekkiv nahakahjustus pole koheselt nähtav, see koguneb järk-järgult. Iga päevituskord kahjustab nahka, kiirendades vananemisprotsessi ja suurendades onkoloogiliste haiguste tekkeriski.
Solaariumi kasutamine suurendab riski haigestuda nahavähki ning mida varem alustatakse ja mida sagedamini kasutatakse, seda suurem on risk. Kui otsustate siiski solaariumit kasutada, on oluline järgida ettevaatusabinõusid.
Solaariumiteenuse ohutusjuhised ja soovitused teenusepakkujale
UV-seadme üldine ohutus
Teenusepakkuja peab tagama, et UV-seadmed on heas töökorras. Seadme kasutamise, hooldustööde ja remondivajaduse küsimustes tuleb lähtuda seadme tootja juhistest.
NB! Kasutusjuhis peab olema teenusepakkuja tegevuskohas kättesaadav. Seadme kasutusjuhendi olemasolu salongi tegevuskohas võimaldab seda ohutult ja sihipäraselt kasutada, aitab välja selgitada seadme paigaldamise, ühendamise ja hooldamisega seotud üksikasju ning seeläbi vältida võimalikke tehnilisi probleeme ning minimeerida väärkasutamise riski.
- UV-lambid
UV-lampide vahetuse käigus peab lähtuma tootja soovitustest. Lambid peavad ühilduma originaallampidega. Veendumaks, et UV-seadme kiirgusintensiivsus on vastavuses piirnormiga, tuleb teenusepakkujal regulaarselt kontrollida UV-kiirguse intensiivsust UV-lampides.
Teenusepakkuja tagab defektsete UV-lampide või filtrite asendamise päevitusseadmete tootja poolt soovitatud ja määratud tüüpi vastu määratud sagedusega. Teenusepakkuja vastutab selle eest, et asenduslamp on tootja poolt soovitatud lambiga samaväärne.
Kui kasutatakse lampe, mida UV-seadmete tootja ei ole konkreetselt soovitanud, tuleb lampide müüjalt hankida lampide samaväärsust tõendav dokument.
Nõuannete järgimine aitab tagada UV-seadme ohutu kasutamise nõutud UV-kiirguse taseme piirides. Tootja poolt ettenähtust erineva kiirgusintensiivsusega UV-lambid võivad põhjustada ka akrüülklaasi enneaegset kulumist.
- Akrüülklaas
Teenusepakkuja peab veenduma, et lampide ja UV-seadme kasutaja vahel on füüsiline barjäär ehk UV-kiirgust läbilaskev akrüülklaas. UV-lambid ei tohi puutuda kokku kliendi nahaga. Kaitsekatted ehk akrüülklaasid peavad olema hea mehaanilise tugevusega ja valmistatud materjalist, mis ei rikne UV-kiirguse mõjul.
See aitab ära hoida kliendi vigastused lambi juhusliku purunemise korral. Samuti kaitseb akrüülklaas põletuste tekke eest, mis võivad tulla liiga tihedast kokkupuutest UV-lampidega. Kui kliendi nahk puutub UV-lampidega kokku, suurenevad terviseriskid. UV-seadmed peavad olema piisavalt kaitstud, et tagada nende korrektne töö ohutusjuhiste kohaselt.
Teenusepakkuja peab regulaarselt kontrollima UV-seadme akrüülklaasi seisundit. Pragunenud või mõranenud akrüülklaas tuleb välja vahetada. Kriimustuste või pragude tõttu muutub UV-kiirgustihedus, mis ei vasta enam UV-seadme tootja poolt deklareeritud tasemetele. Akrüülklaasi kriimustustesse ja pragudesse võivad peituda ka haigustekitajad. Samuti võib tugevalt mõranenud akrüülklaas klienti vigastada.
- Ligipääsetavus
UV-seade peab olema mugavalt ligipääsetav. Puhas ümbrus aitab vältida komistamisohtu.
UV-seadme puhastamine
Kõik pinnad, mis puutuvad kliendiga kokku, tuleb pärast iga seansi lõppu desinfitseerida, näiteks UV-seadme pinnad ja kaitseprillid. Regulaarne puhastamine ja desinfitseerimine aitab tagada hügieeni ning seeläbi vältida nakkuse levikut klientide vahel.
Soovitatav on kasutada UV-seadme tootja poolt soovitatud puhastus- ja desinfitseerimisvahendit. Teenusepakkuja peab veenduma, et desinfektsioonivahend on nahaga kokkupuutel ohutu ega põhjusta valgustundlikkust.
Terviseohutus
Teenusepakkuja peab tagama kliendi terviseohutuse. Teenusepakkuja peab mõistma solaariumiteenusega kaasnevaid terviseriske ja oskama klienti nii terviseriskide, UV-seadme ohutu kasutamise reeglite kui ka riske vähendavate meetmete osas nõustada. Näiteks tuleks pikkade juustega kliente hoiatada vertikaalsetes kabiinides olevatest laeventilaatoritest tulenevate ohtude eest.
Teenusepakkuja määrab kliendile päevitusseansi kestvusaja. Klient ei tohi taimerit lähtestada iseseisvalt.
Klientide maksimaalset kokkupuuteaega ei pikendata lampide vananemisest tingitud UV-kiirguse intensiivsuse vähenemise kompenseerimiseks.
Teenusepakkuja teadmised ja nõustamisoskus ning oskus määrata kliendi nahatüüp ja päevitusseanssi pikkus on olulised lülid teenuse terviseohutuse tagamises ja kliendi rahulolu saavutamises.
- Kliendi esmakordne visiit
Klienti tuleb enne esimest päevitusseanssi teavitada nahatüüpidest, võimalikest vastunäidustustest, päevitusseansi pikkusest olenevalt nahatüübist ja kliendi soovil ka lampide kasutustundide arvust.
Teenusepakkuja teeb kliendi esmasel külastusel kindlaks, kas ta võtab päevitamist takistavaid ravimeid. Kahtluse korral tuleb kliendil enne päevitamist nõu pidada oma arsti või apteekriga.
Kui kliendil on olemasolevaid/varasemaid terviseprobleeme või ta on päikesevalguse suhtes eriti tundlik, peab teenusepakkuja klienti hoiatama, et enne päevitusseadmete kasutamist tuleks nõu pidada oma arstiga. Teatud tingimustel võib isegi normaalselt tundliku naha korral tekkida patoloogiline nahareaktsioon. Teatud keemilised ained, mis sisalduvad erinevates ravimites, parfüümides, toiduainetes või kosmeetikatoodetes, võivad põhjustada fotoallergilise reaktsiooni.
Esimesel visiidil selgitab teenusepakkuja kliendile ka tehnilisi üksikasju UV-seadme kasutamise kohta.
- seadme sisse-välja lülitamise viis;
- keha asendi kirjeldus;
- UV-seadme avariiväljalülitamise viis. Hädaseiskamise nupp peab töötama ja teenusepakkujal tuleb seda regulaarselt kontrollida.
- Infoleht
UV-seadme lähedal peab olema infoleht, mis sisaldab järgmist teavet terviseriskide kohta:
- Igasugune kokkupuude UV-kiirgusega on potentsiaalselt kahjulik. See võib põhjustada nahavähki ja soodustada naha vananemisprotsessi. Korduv kokkupuude suurendab riski haigestuda nahavähki.
- Suurem risk on heleda nahaga inimestel ja neil, kes põlevad kergesti.
- Teatud haigusseisundid, ravimid, kosmeetika ja vedelikud suurendavad tundlikkust UV-kiirguse suhtes ja võivad põhjustada tõsiseid põletusi ning vigastusi.
- Isikutele, kes põlevad või ei päevita kunagi, on soovitav solaariumiteenuseid mitte kasutada. Inimesed, kes ei päevita kergesti (näiteks heledanahalised punaste või blondide juuste ja tedretähnidega täiskasvanud), ei tohiks päevitusvahendeid kasutada nii kaua kui tumeda naha ja juustega täiskasvanud kliendid. Isik, kellel on nahapõletik, lööve või mõni muu nahahaigus, ei tohi solaariumi kasutada enne tervenemist või üksnes arsti soovitusel.
Teenusepakkuja peab seda teavet kliendile enne esimese päevitamisseansi alustamist selgitama. Kui inimene otsustab solaariumiteenust kasutada, on oluline, et ta oleks teadlik kaasnevatest ohtudest, mis võimaldab teha kliendil teadlik valik UV-kiirgusega saadava kokkupuute ulatuse kohta. Teenusepakkujal tuleb veenduda, et klient on teavitatud teguritest, mis võivad negatiivselt mõjutada tema taluvust ultraviolettkiirguse suhtes.
- Pesemisvõimalus
Kliendile peab olema tagatud pesemisvõimalus. Enne päevitusseanssi alustamist tuleb kliendil eemaldada nahalt kosmeetikavahendid, deodorandid jms. Kosmeetikatooted võivad suurendada kliendi naha tundlikkust UV-kiirguse suhtes. Teenusepakkuja peab tagama igale külastajale ühekordseks kasutamiseks mõeldud peakatte ja salvrätid või muud vahendid, millega kosmeetika eemaldada.
- Ventilatsioon
Siseõhu kvaliteedi tagamiseks peab ruumis olema tõhus ja sobiv ventilatsioon. Ventilatsiooni nõutav võimsus oleneb UV-seadme tüübist ja ruumi suurusest.
- Prillid
Teenusepakkuja peab tagama kliendile sobiva silmade kaitse (prillid). Kaitseprillidel peab olema täielik UV-A ja UV-B kaitse. Teenusepakkuja juhendab klienti, kuidas kasutada prille õigesti, enne kui ta lubab kliendi esimest korda päevitamisseansile. Teenusepakkuja kontrollib prille pragude esinemise ja kulunud või puuduvate rihmade suhtes.
Silmade kaitse aitab vähendada silmade kahjustuse riski. Kui sobivaid kaitseprille ei kanta, võib inimesel tekkida lühiajaline silmade ärritus või konjunktiviit ja pikemas perspektiivis katarakt.
- Vanusepiirang
Teenusepakkuja ei luba lastel (alla 18-aastastel) UV-seadmetele juurdepääsu või nende kasutamist. Teaduskirjandus kinnitab, et nahavähi tekke risk on suurem varases eas. Solaariumide esmakordne kasutamine enne 35. eluaastat suurendab melanoomi haigestumise riski 87%.
Solaariumit ümbritsev ala on tsoon, kuhu teenusepakkuja ei lase alla 18-aastased isikud. Kui seade ei ole eraldatud kabiiniga (või ei ole muul viisil eraldatud), loetakse kogu tuba piirangutsooniks, kuhu on alaealistel keelatud minna.
Kui UV-seade on paigaldatud näiteks spaasse või vabaajakeskusesse, on oluline tagada, et alla 18-aastastele isikutele ei oleks juurdepääsu UV-seadmetele.
Soovitatav on hoida selged juhised vanusepiirangu kohta nähtaval kohal.
- Päevitusprotsess ja selle kombineerimine
Teenusepakkuja nõustab klienti, et ta ei kombineeriks 24-tunnise perioodi jooksul päevitamist siseruumides ja välistingimustes. Teenusepakkuja tagab, et UV-seadme UV-kiirgusega kokkupuute aeg, intervall ning külastuste arv nädalas vastab tootja soovitustele.
Tuleb arvestada, et päevitusprotsess ei peatu solaariumilt lahkudes, nahas UV-kiirguse toimel käivitunud protsessid arenevad edasi. Vahetult pärast solaariumiseanssi päikese käes päevitamine tähendab, et organism saab veelgi rohkem UV-kiirgust ja nahakahjustus on veelgi suurem.
- Rasedus
Rasedatel tuleb solaariumiteenuse kasutamist vältida. Nahk on raseduse ajal tundlikum, mistõttu suureneb põletuse risk. Samuti arvatakse, et organismi hormonaalsete muutuste tõttu suureneb naha pigmentatsiooni häirete tekke risk.
Materjali koostamisel kasutatud allikad:
[1] Biological effects of ultraviolet radiation relevant to health with particular reference to sunbeds for cosmetic purposes. 2015.
[2] Tanning bed use and melanoma: Establishing risk and improving prevention interventions. 2016.
[3] Indoor Tanning and Melanoma Risk: Long-Term Evidence From a Prospective Population-Based Cohort Study. 2017.
[4] Tanning bed use and melanoma: Establishing risk and improving prevention interventions. 2016.
[5] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019.
[6] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019
[7] UV and pigmentation: molecular mechanisms and social controversies. 2008.
[8] Far-UVC light: A new tool to control the spread of airborne-mediated microbial diseases. 2018
[9] EVS-EN 60335-1:2012+A11+A13+A1+A14+A2:2019 „Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 1: Üldnõuded“.
[10] Tanning bed hygiene: Microbes found on tanning beds present a potential health risk. 2010.
[11] Tanning bed warts. 1987. www.jaad.org/action/showPdf?pii=S0190-9622%2888%2980297-4
[12] Indoor tanning: Evidence surrounding advertised health claims. 2021
[13] Indoor tanning: Evidence surrounding advertised health claims. 2021
[14] Vitamin D and Influenza—Prevention or Therapy? 2018.
[15] The benefits and risks of ultraviolet (UV) tanning and its alternatives: the role of prudent sun exposure. 2009.
[16] Biological effects of ultraviolet radiation relevant to health with particular reference to sunbeds for cosmetic purposes. 2015.
[17] Duration of Casual Sunlight Exposure Necessary for Adequate Vitamin D Status in Indian Men. 2018.
[18] The potential carcinogenic risk of tanning beds: clinical guidelines and patient safety advice. 2010.
[19] Modulation of the immune system by UV radiation: more than just the effects of vitamin D? 2011.
[20] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019.
[21] EUROSKIN Recommendations on Sunbed Use.
[22] Ultraviolet radiation therapy and UVR dose models. 2015
* Annuse-vastuse seos - seos mingi teguri erinevate intensiivsustasemete (hulk, tugevus või kestus) ja tulemi vahel.
** Hooajaline depressioon (inglise keeles seasonal affective disorder ehk lühendina SAD) on häire, mis on seotud vähesema päevavalgusega sügisesel ja talvisel perioodil (www.peaasi.ee/hooajaline-depressioon).
*** Impetiigo - mädavill-lööve on pindmine naha bakternakkus. Haigustekitajateks on Staphylococcus aureus ja streptokokid.