Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kiirabi

 

Kiirabi on ööpäevaringselt valmis osutama meditsiiniabi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või kiirelt.

Kiirabi on ööpäevaringselt valmis osutama meditsiiniabi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või kiirelt – seega õnnetusjuhtumist tingitud vigastuste, traumade ning mürgistuste ja ägedate erakorraliste haigestumiste korral.

Kui sellise abivajaja seisund vajab haiglaravi, transpordib kiirabi tema ravi jätkamiseks haiglasse.

Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 töötavalt perearsti nõuandetelefonilt ☎️ 1220.

Kiirabi väljakutse ootel (foto autor: Karmen Ekbaum)

Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:


 ❖ näiliselt tervel inimesel tekkis teadvuse kaotus, teadvusehäire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus;

❖ abivajajal on järsku tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;

❖ abivajajal on tekkinud tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevendu pärast ravimite tarvitamist või pärast nõuandetelefonilt 1220 antud soovituste järgimist;

❖ abivajajal on tekkinud pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;

❖ esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvusehäired;

❖ on tekkinud tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada;

❖ on äkki tekkinud allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;

❖ abivajajal on võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;

❖ näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;

❖ abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast mida ei taastu inimesel hingamine, teadvus;

❖ esinevad vigastused või trauma, kus abivajaja ei saa selle järgselt seista püsti või liigutada kätt, jalga või toetuda sellele;

❖ tekkis põletus kõrgest temperatuurist, keemilisest ainest või elektrist ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;

❖ abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired. Mürgistusnähtude või kahtluse korral mürgistusele saad alati küsida nõu Mürgistusteabekeskuse infotelefonilt 16662, mis töötab 24/7.  

Helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või pöördu perearsti vastuvõtule, kui esineb:


❖ palavik, äge nohu, köha, kurgu-, pea- ja kõrvavalu, seedehäired;

❖ pikemat aega kestnud nõrkus, pearinglus, kohin kõrvades, tasakaaluhäired;

❖ keskmise tugevusega ja/või  pikalt kestnud peavalu, kõhuvalu, liigeste valu, seljavalu või muu valu;

❖ mitu ööpäeva tagasi tekkinud südamerütmihäire, millega ei kaasne valu rindkeres ega õhupuudust;

❖ trauma või vigastus, kui ei esine vigastuse kohal tugevat turset, kehaosa kuju muutust või liikumise piiratust;

❖ putuka-, sealhulgas puugihammustus;

❖ sageli esinev ninaverejooks;

❖ verekiud köhimisel rögas;

❖ veri väljaheites ja uriinis;

❖ sage urineerimine, valulik või takistatud urineerimine;

❖ vaevused seedetraktis: kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised, iiveldus, oksendamine;

❖ nahapõletikud, ohatised, kroonilised haavandid jms;

❖ ärevus- ja unehäired;

❖ sõltuvus ravimitest või mõnuainetest;

❖ mürgistusnähtude või kahtluse korral mürgistusele küsi nõu Mürgistusteabekeskuse  infotelefonilt 16662, mis töötab 24/7 või loe infot mürgistuste kohta põhjalikumalt aadressilt www.16662.ee

 

 

Abi saamiseks helista:

112 logo koos telefoniga

Kuidas kutsuda kiirabi?

  1. Helista hädaabinumbrile 112 kõne on kõigile tasuta;
  2. räägi rahulikult juhtunust (kellega, mis, millal, kus juhtus?);
  3. vasta lühidalt, täpselt ja ausalt Häirekeskuse küsimustele;
  4. ära katkesta kõne enne selleks loa saamist;
  5. ära lahku abivajaja juurest ning hoia telefon vaba, et Häirekeskus saaks vajadusel tagasi helistada;
  6. kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.

Pea meeles!

  • Kiirabi kutsu õnnetusjuhtumist tingitud vigastuste, traumade ning mürgistuste ja ägedate erakorraliste haigestumiste ning seisundite korral;
  • kiirabi kui vältimatu abi, on Eestis kõikidele Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele isikutele tasuta, ka välismaalastele ja ravikindlustamata isikutele;
  • kiirabi ei ravi kroonilisi haigusi;
  • kiirabi ei väljasta haigus- ja hoolduslehti, retsepte, saatekirju haiglasse ja uuringutele;
  • kiirabi ei teosta mittekiirabilist patsientide transporti.

 

Kes, kus ja kuidas osutavad kiirabi?

Kiirabiasutused

Kiirabiasutusi ehk kiirabibrigaadi pidajaid on käesoleval ajal riigis kokku 10.
Kiirabi osutavad kolmeliikmelised kiirabibrigaadid. Olenevalt brigaadijuhist jagunevad kiirabibrigaadid arsti- või õebrigaadideks.
Arsti- ja õebrigaadidele pakuvad vajadusel sündmuskohal täiendavat abi ning tegelevad raskesti haigete transportimisega ühest haiglast teise reanimobiilibrigaadid (kolmeliikmeline kõrgelt kvalifitseeritud arsti poolt juhitav brigaad).

Kiirabiasutuste asukohad

Käesoleval ajal tegutseb riigis  kokku 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, millest 82 on õebrigaadid, 14 arstibrigaadid ning  6 reanimobiilibrigaadid. Väljasõitude vahelisel ajal asuvad kiirabibrigaadid kiirabibaasides, mida on käesoleval ajal riigis kokku 61.
Lisaks osutavad kiirabiteenust veel  Ida-Virumaal Iisakus baseeruv kaheliikmeline vähendatud koosseisuga õebrigaad ning Tallinnas kaheliikmeline arstlik toetusbrigaad, mis vajadusel läheb appi väljakutsel juba viibivale õebrigaadile, või reageerib esmaselt kõrge astmega kiirabi väljakutsetele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla on rakendanud  oma Lääne-Harju, Läänemaa ning Hiiumaa kiirabi õebrigaadidele arsti poolse vajaduspõhise telemeditsiinilise konsultatsiooni.
Tallinna Kiirabi rakendab juba aastaid suvekuudel tööle kaheliikmelise kiirabi jalgrattapatrulli, mille eesmärk on jõuda kiirelt abivajajani Tallinna vana-ja südalinnas ning osutada sündmuskohal kiirabi.
Arvestades elanikkonna asustustihedust, kiirabibaaside ja haiglate paiknemist, teede võrku ning kiirabi sündmuskohale jõudmise aega, on kogu riigi territoorium jaotatud 10 kiirabi teeninduspiirkonnaks.
Kõrgema astmega väljakutsele annab  Häirekeskus väljasõidukorralduse sündmuskohale kõige lähemal olevale kiirabibrigaadile olenemata kiirabi teeninduspiirkonnast.