Ujulad
Nõuded ujulatele ja basseiniveele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. aasta määrusega nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”.
Määrus kehtestab nõuded basseinivee kvaliteedile, vee ja basseini puhastamisele ja desinfitseerimisele ning ruumide korrasolule.
Basseinivee kvaliteet
Basseinivesi peab olema epidemioloogiliselt (nakkushaiguste levimise suhtes) ohutu ning keemiliselt kahjutu. Mikroorganismide hävitamiseks, orgaaniliste ainete jääkide kõrvaldamiseks ja vetikate vohamise takistamiseks vajab basseinivesi desinfitseerimist.
Basseinivee töötlemiseks kasutatakse mitmesuguseid desinfektsioonivahendeid, näiteks kloori, kloori ja osooni kombinatsiooni, broomi, ultraviolettkiirgust jm. Eestis on kõige levinum kloori kasutamine.
Iga päev tuleb mitu korda kontrollida vaba ja seotud kloori sisaldust basseinivees, samuti vee pH-taset, hägusust ja temperatuuri.
Vaba kloor on see osa vees olevast kloorist, mida algselt vette lisatakse ja millel on suur desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge ning mis ei ole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjusta naha ega silmade ärritust.
Seotud kloor on see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad näiteks higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jm. Seotud kloori nimetatakse ka klooramiinideks. Just need tekitavadki nn kloorihaisu, mis ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Klooramiinid põhjustavad silmade, naha ja hingamisteede ärritusi. Mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus.
Loe lisaks:
- Vaba ja seotud kloor basseinivees (PDF)
- Vaba ja seotud kloor ujulate õhus (PDF)
- Vaba ja seotud kloori sisalduse mõõtmine basseinides (PDF). Tervisekaitseinspektsiooni sihtuuring 2009
Basseinivee laboratoorseid uuringuid tehakse vähemalt kord kuus, mille põhjal antakse hinnang basseiniveele.
Koostatud hinnangud vee kvaliteedile ei arvesta ujulas kohapeal määratavate igapäevaste seotud ja vaba kloori, pH ning vee hägususe tulemusi.
- Basseinivee mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad vastavad määruses nr 80 toodud piirnormidele.
- Basseinivee mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad ületavad määruses nr 80 toodud piirnormidele.
Juhul kui veekvaliteet ei vasta nõuetele kasvõi ühe näitaja osas, peab ujula koheselt rakendama meetmeid veekvaliteedi parandamiseks.
Tutvu basseinivee kvaliteediga »
Sihtuuring "Ujulate terviseohutus"
Antud sihtuuringu eesmärgiks oli hinnata basseinivee kvaliteeti mõjutavaid tegureid, veekvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid, seadusandlusega kehtestatud nõuete täitmist basseinivee töötluse ja analüüsimise ning ujulate puhtuse ning ohutuse osas, samuti selgitada välja basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele kehtestatud nõuete ajakohasus.
Sihtuuring viidi Terviseameti poolt läbi alates 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta aprillini ning see hõlmas 97% ehk 186 Eestis tegutsevat ujulat või veekeskust. Kõige suurema osa uuringus osalenud ujulates moodustasid Harjumaa ujulad (41%), seejärel Ida-Virumaa ujulad 17%, Pärnumaa ujulad 8%, Tartumaa ujulad 7%, Saaremaa ujulad 6% ning ülejäänud maakodade omad vaid mõne protsendi. Kokku oli 186 ujulas 308 basseini veevahetus- ja puhastussüsteemi 367 basseiniga. Suuremas osas on basseini veevahetus- ja puhastussüsteemid ühe basseiniga – 275 ja vaid 33 on mitme basseiniga süsteemid. Kõik sihtuuringusse kaasatud basseinid on vee korduvkasutusega ehk kõigi basseinide vett puhastatakse ja desinfitseeritakse.
Ujulate järelevalve tulemused näitavad, et basseinivee kvaliteedi osas on ujula omanikele kõige suuremaks probleemiks vaba ja seotud kloori sisalduse hoidmine piirnormi piires. Nii järelevalve kui ka antud sihtuuringu tulemused näitavad, et põhjusteks miks ei suudeta hoida kloori sisaldust nõutud piirides, on suur või reguleerimata basseinikoormus, puudulik veetöötlus (nt vanad seadmed, seadmed ei vasta koormusele jm), vähene värske ja puhastatud vee juurde lisamine, puudulikud teadmised vee keemiast, töötlusest, kemikaalide ohutusest ja basseiniveele kehtestatud nõuetest ning vastutava isiku puudumine.
Terviseamet on juhtinud ujulate tähelepanu sihtuuringu raames leitud puudustele ning andnud soovitusi nende kõrvaldamiseks. Määruse nõuete rikkumiste puhul koostati ujulatele puuduste kõrvaldamiseks vastavasisulised märgukirjad ja/või ettekirjutused.
Tutvu uuringuga » (PDF)