Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

TESTIMINE

 TAGASI COVID-19 LEHELE »

Kuidas, keda ja miks testitakse koroonaviiruse suhtes?

  • Perearsti kaudu suunatakse testimisele kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid olenemata vanusest, kaasuvatest haigustest ja ravikindlustuse olemasolust, sh patsiendid, kes ei kuulu perearsti nimistusse.

  • Kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomitega patsiendid (nii perearstiga kui perearstita) võivad pöörduda ka perearsti nõuandeliini 1220 poole (E-P 08.00-22.00, sh riigipühad), kust neid suunatakse vajadusel arsti poolt koroonaviiruse testimisele.

  • COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujatel on võimalik tööle naasmiseks ja liikumisvabaduse piirangu lühendamiseks testida ennast koroonaviiruse suhtes Tallinna lennujaamasTallinna sadamas, Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktides. Maismaad mööda või Paldiski sadama kaudu Eestisse saabujad saavad prooviandmisele aja broneerida testimise kõnekeskusesse numbril 678 0000 (E-R 9-17). Loe täpsemalt »

  • Testimisele on eelistatult soovituslik saabuda isikliku sõiduautoga. Viiruse potentsiaalsed kandjad peaksid vältima ühistransporti ja taksot. Vajadusel võib tulla proovi andma ka jalgsi. Lisainfot testimise kohta leiab veebiehelt koroonatestimine.ee 

  • Patsientide testimine enne eriarstiabi uuringuid, protseduure, operatsioone, hambaravi jne korraldatakse vajadusel patsienti vastu võtva tervishoiuasutuse poolt.

  • Enne hoolekandeasutusse ja õendushaiglasse suunamist saadetakse perearsti kaudu testimisele kõik sümptomiteta isikud
    Kliendid, kes liiguvad ühest hoolekandeasutusest teise, suunatakse testimisele Terviseameti regionaalosakondade kaudu. 

  • Ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega hoolekandeasutuse kliendid suunatakse testimisele kas perearsti või Terviseameti regionaalosakonna kaudu.

  • Hoolekandeasutuste töötajad sh praktikandid ja vabatahtlikud suunatakse enne tööle asumist testimisele Terviseameti regionaalosakondade poolt. Respiratoorsete sümptomitega hoolekandeasutuste töötajad saavad testimisele minna nii perearsti suunamisel kui ka Terviseameti kaudu.

  • Epidemioloogilistel näidustustel korraldavad Terviseameti regionaalosakonnad vajadusel laustestimisi hoolekandeasutustes, ühiselamutes, varjupaikades, töökollektiivides jne.

Sümptomite tekkimine ja testimine

  • Kui Sul on avaldunud sümptomid, mis reeglina avalduvad 5-6 päeva pärast nakatumist, mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist, siis püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama või broneeri endale ise aeg e-registratuuri kaudu. Täpsem info allpool » 
    Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

  • Oota vastust! 
    Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. 

  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta perearstiga uuesti ühendust või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

  • COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis.

TESTIMISPUNKTID
Koroonaviiruse testimise proovivõtukohad leiab siit »

Perearsti saatekirja laekumisel saab endale ise
koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna

Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga. Sõnumi saavad inimesed vanuses 18 ja enam eluaastat. Patsiendil on vajalik end e-registratuuri keskkonnas ID-kaardiga või mobiil-IDga identifitseerida. Nii saavad inimesed endale kiiresti aja broneerida ja ei pea ootama testimiskeskuse kõnet.

Teenus on vabatahtlik ja täiendav võimalus. Kõikidele, kes e-registratuuri teenust ei soovi kasutada või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistab testimiskeskus saatekirjade laekumise järjekorras. Osaline inimeste poolne e-registratuuri kaudu aja broneerimine lühendab kindlasti ka testimise kõnekeskuse kontakti võtmise aega. Vastused saavad inimesed tavapärasel kujul.

Küsimuste korral võtke ühendust testimise kõnekeskusega +372 646 4848 (E-R 9-17).

Kui kaua läheb aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks?

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti, Mobiil-IDd või Smart-IDd.

Kust ma saan tõendi, et olen haiguse läbipõdenud?

  • Patsiendiportaalis on olemas koroonaviiruse testimise saatekirjade vastuste dokumendid, mida on võimalik välja printida.

    Patsiendiportaalist saatekirja vastuste näidised:

  • Kui Sinu koroonaviiruse SARS‑CoV‑2 testimise analüüs on teostatud SYNLAB Eesti laboris, siis on võimalik tasuta sertifikaat genereerida TESTI mobiilirakenduse kaudu. Rakendus võimaldab vaadata koroonaviiruse testide tulemusi, jagada enda tulemust PDF formaadis ja genereerida ise vastusest sertifikaat. TESTI mobiilirakenduse saad allalaadida veebiaadressilt https://api.testi.me/install.

Reisilt naastes testimine

COVID-19 riskiriikidest lähte või transiitriigina Eestisse saabujatel on võimalik tööle naasmiseks ja liikumisvabaduse piirangu lühendamiseks testida ennast koroonaviiruse suhtes vastavalt saabumise viisile:

  • Laevaga – Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal

  • Lennukiga – Tallinna lennujaamas Medicumi testimispunktis

  • Narva, Luhamaa, Koidula piiripunktides

  • Kui Eestisse saabutakse mööda maismaad või laevaga Paldiskisse, saab tasuta antigeeni testi anda Tartus, Pärnus ja Tallinnas asuvates avalikes testimispunktides, kuid sinna peab aja broneerima testimise kõnekeskuse numbril 646 4848 (E-R 8-18, L-P 10-16). Endale sobivaima avaliku testimispunkti võib leida SIIT.

Alates 19.juulist saavad Eestisse sisenejad valida koroonaviiruse tuvastamiseks erinevate testide vahel. PCR testi kõrval pakutakse valikuna antigeeni kiirtesti, mis võetakse ninaneelukaapest ja mille tulemus saabub poole tunni jooksul. Piiripunktide avalikes testimispaikades läbi viidav antigeeni test on Eesti elanikele tasuta, teistel tuleb selle eest tasuda 30 €. Tasuta testimine on mõeldud nendele, kes saabuvad nn riskiriigis. Positiivse antigeeni kiirtesti tulemuse korral saab teha täiendava testi PCR meetodil, mis võimaldab kiirtesti tulemust kinnitada või ümber lükata. PCR testi võib anda koheselt samas piiripunktis, kuid aja saab broneerida ka sobivas siseriiklikus testimispunktis. PCR kinnitustest on kõikidele tasuta ja selle tulemus saabub hiljemalt 48 tunni jooksul.

Kui Eestisse saabuja soovib antigeeni testi tulemuse kohta sertifikaati, tuleb selle saamiseks avaldada soovi enne proovi andmist ning tasuda 10 €. Sertifikaat edastatakse verifitseerituna testiandja e-mailile. Antigeeni kiirtestide sertifikaati ei saa genereerida testi.me rakendusest, kuid jätkuvalt saavad Eesti elanikud seal genereerida tasuta sertifikaate PCR testidele.

Testimine on vabatahtlik. Riskiriikidest lähte või transiitriigina saabuvad Eesti elanikud saavad tasuta testida ühe järgneva isikut tõendava dokumendi alusel: Eesti kodaniku või välismaalase pass, Eesti ID-kaart või elamisloa kaart. Välismaalastele on test tasuline (Tallinna sadamas ja Narva piiripunktis 53 €, Tallinna lennujaamas 61 €) ja selle eest saab kohapeal tasuda kaardimaksega. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras, kus testimispunktid on avatud vastavalt laevade ja lennukite saabumisele, vahepealsel ajal suletud.

Kes saabuvad riskiriigist maismaad pidi, saavad esimesele prooviandmisele aja broneerida avaliku testimise kõnekeskusesse numbril 678 0000 (E-R 9-17). Informatsiooni testimise kohta leiab veebiaadressilt www.koroonatestimine.ee/patsiendile/reisilt-naasmine.

Proovi saab anda üle Eesti asuvates avalikes testimiskohtades: Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Raplas, Hiiumaal, Valgas, Põlvas, Jõgeval, Kundas.

Teist proovi saab anda avalikes testimise punktides ainult eelbroneeritud ajal. Täpsem info on leitav aadressil www.koroonatestimine.ee/testimispunktid

Testimist viib terviseametiga sõlmitud lepingu alusel läbi avaliku testimise organisatsioon, kelle võetud proove analüüsib SYNLABi Tallinna labor.

Testi tulemuse teada saamiseni peab inimene järgima liikumisvabaduse piirangut. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testitavat tekstisõnumi teel, positiivsete puhul helistatakse. Tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga sisenedes.

Kui riiki saabumisel või 72 h enne Eestisse saabumist on tehtud esimene koroonatest ning selle tulemus on negatiivne, tuleb 6 esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl, et täita edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja elukoha lähedal poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida, kanda vajadusel maski jne.

Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes kahte testi ei tee.
NB! Lugeda tuleb selliselt, et testi tegemise päev on 0-päev ehk esmaspäeval testi teinud isik saab teise testi teha mitte varem kui pühapäeval.

Kahe testi vahelisel perioodil peab järgima liikumisvabaduse piirangut. Varem kui kuue päeva pärast tehtud teine test ei lühenda eneseisolatsiooni.

Teabe riikide ja liikumispiirangute kohta leiab välisministeeriumi veebilehelt »
Riskiriikide nimekirja uuendab Välisministeerium igal reedel ja need hakkavad kehtima uue nädala esmaspäevast. 

Kus ja kuidas tuleb reisilt tulles teha teine test 
(kuus päeva pärast esimese testitulemuse teadasaamist)? 

  • Eesti kodaniku või välismaalase passi, Eesti ID-kaarti või elamisloa kaarti omavate isikute kordustestimise osas, kes on Eestisse saabudes andnud esimese proovi Eestis, võtab testimise kõnekeskus ise aja pakkumiseks ühendust. Teine test on tasuta, kui Eestisse saabumisel oli naasmise lähte- või transiitriik riskiriik (ehk nö punane Välisministeeriumi lehel).

  • Eesti kodaniku või välismaalase passi, Eesti ID-kaarti või elamisloa kaarti omavate isikute kordustestimise osas, kes on vahetult enne Eestisse saabumist andnud esimese proovi välisriigis, tuleb teiseks testiks ise aeg broneerida. Selleks on vaja helistada avaliku testimise kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17). Soovituslik on helistada paar päeva varem, kuid aeg tuleks kirja panna mitte varem kui 6. päevaks.

  • Väliskodanik, kes andis esimese proovi vahetult enne Eestisse saabumist välisriigis või Eesti piiril tasulisena, peab teiseks testiks endale aja broneerima tasulise koroonatesti tegija juures. Kontaktid on leitavad SIIT. Soovituslik on helistada paar päeva varem (kuna testimisele võib olla järjekord), kuid aeg tuleks kirja panna mitte varem kui 6. päevaks.

Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud 

Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub nimistusse või ei. Tegemist on vältimatu abiga, mida peab andma iga perearst.

☎️ Tervist puudutavate küsimuste korral helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või +372 634 6630 (saab helistada ka välismaalt). 
Liinil nõustatakse patsiente ööpäevaringselt.

PCR diagnostika usaldusväärsus SARS-CoV-2 diagnostikas

Miks on PCR diagnostika oluline?

SARS-CoV-2 RNA määramine hingamisteede materjalist reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil on nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kui ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustes ning kliinilises praktikas nn kuldne standard koroonaviiruse analüüsimiseks.

PCR meetod on ka teiste hingamisteede viirusinfektsioonide (nt gripp) diagnoosimiseks juba aastaid arstidel igapäevases kasutuses.

 

Kas PCR test suudab eristada nakkusohtlikke ja mittenakkusohtlikke patsiente?

PCR test võimaldab määrata ainult viiruse geneetilise materjali olemasolu, mitte selle nakatamisvõimet. Eluvõimelise viiruse olemasolu saab määrata vaid viiruse kasvatamisega rakukultuuris, kuid see on kõrge hinna ja ajamahukuse (kulub mitu nädalat) tõttu tavadiagnostikasse sobimatu.

SARS-CoV-2 PCR test ei võimalda täpset viiruse hulga määramist, kuid kaudselt saab viiruse hulka patsiendi proovimaterjalis hinnata Ct väärtuste kaudu.

 

Mis on Ct väärtus ja kuidas ta on seotud PCR testidega?

Ct (cycle threshold) on viiruse RNA paljundamistsüklite arv, millest alates loetakse konkreetse testi tulemust positiivseks. Ct väärtust aetakse segamini tsüklite arvuga, need on 2 erinevat väärtust. Madal Ct väärtus viitab viiruse suurele tasemele, mis seostub suurema nakkusohtlikkusega.

Kõrge Ct väärtus viitab viiruse madalale tasemele uuritavas materjalis, mis võib viidata:

  nakatumisfaasi algusele, kus viiruse hulk pole veel selgelt tuvastatav ja seetõttu on inimene juba potentsiaalselt nakkusohtlik;

  paranemisfaasile (infektsiooni lõpule), kus inimene on hiljuti olnud nakatunud ning tema nakkusohtlikkus võib olla juba vähenenud.

Ct väärtus ei ole vastuse osa. See kuulub testi tehniliste andmete hulka, mitte ei ole vastuse osa ega valideeritud kliiniliseks kasutamiseks.

Ct väärtused ei ole standardiseeritud ja laborites kasutatavate erinevate testidega võime saada samast proovimaterjalist erinevad väärtused.Seetõttu ei ole nende võrdlemine ja ainult selle alusel järelduste tegemine kliiniliselt põhjendatud.

Laborid ei väljasta valetõlgenduste vältimiseks Ct väärtusi. See otsus põhineb erialaseltside (ELMÜ, EIS) ja Terviseameti konsensusotsusel.

 

Kuidas kommenteerida väiteid, et enamik PCR positiivsetest on jääkpositiivsed ning pole nakkusohtlikud?

Patsiendi nakkusohtlikkus sõltub mitmest tegurist: kui suures koguses esineb viirust hingamisteedes, kui palju viirust ta eritab (kas hingab rahulikult või laulab/aevastab), kas kasutab ettevaatusabinõusid (mask, distantsi hoidmine) jne. Laboris analüüsitakse viiruse olemasolu hingamisteedes. Nagu eelpool selgitatud, siis PCR nakkusohtlikkust otseselt ei määra. Nakkusohtlikkust on püütud ligikaudselt hinnata korreleerides Ct väärtusi viiruse kultiveerimisega rakukultuuris.

Väide, et suur osa PCR positiivsetest on nn jääkpositiivsed ja pole nakkusohtlikud, võib kehtida vaid teatud piiratud patsiendigruppides (näiteks seires testides juhuslikke inimesi). Diagnostilisel eesmärkidel laborisse saadetud uuringutest on valdaval enamikul (ca 90%) väga kõrged viirusehulgad, mis viitavad nakkusohtlikusele. Vaid alla 5% juhtudest võiks oletada madalat nakkusohtlikkuse taset (kasutatud Jaafar al 2020 a uuringu andmeid ning SYNLAB Eesti proovide statistikat).

Võimalus, et inimene on küll PCR positiivne, aga mingi tõenäosusega pole ehk nakkusohtlik, ei tohi olla argument isikukaitsevahenditest keeldumiseks või muude reeglite eiramiseks.

 

Mida arvavad Ct väärtustest infektsioonhaiguste arstid ja laboriarstid?

Nagu ka iga muu analüüsi korral, tuleb testi tulemust, sh Ct väärtust, hinnata kliinilises kontekstis (sümptomite olemasolu, nende tekkest möödunud aeg ning vajadusel lisauuringute (nt antikehade) tulemused) ja ei tohi automaatselt otsustada patsiendi nakkusohtlikkuse üle. Lõplik tulemuse tõlgendamine jääb raviarstile, kes eelnevat arvestades otsustab, kas patsient vajab isoleerimist või võib olla tegemist läbi põetud infektsiooniga.

Oluline on märkida, et Ct väärtused ei erine sümptomaatilistel ja asümptomaatilistel patsientidel. Asümptomaatilistel patsientidel on keerukas hinnata täpset nakkusohtliku perioodi algust.

 

Korduma kippuvad küsimused testimise kohta »