Sa oled siin

 TESTIMINE

TAGASI COVID-19 LEHELE »

Kuidas, keda ja miks testitakse COVID-19 suhtes?

Koroonatest tehakse:

  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mistahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

 

Testimisele pääsemine

  1. Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  2. Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  3. Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.
  4. Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
  5. Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus Terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

 

TESTIMISPUNKTID

Koroonaviiruse testimise proovivõtukohad leiab siit »

 

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest?

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.

 

Mis on koroonaviiruse kiirtest ja miks seda Eestis ei kasutata?

Praeguste teadmiste ja tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne viis uue koroonaviiruse nakkusjuhtumite varaseks avastamiseks koroonaviiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramise uuring. Selleks võetakse patsiendi ninaneelust vatitikuga proov. RNA määramise uuringuid teevad Eestis suuremad haiglalaborid, Terviseameti labor ja SYNLAB Eesti OÜ.

Müügil olevad nn seroloogilised kiirtestid põhinevad veres sisalduvate antigeeni või antikehade määramisel, kuid need testid ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Nimelt kulub viimaste uuringute kohaselt koroonaviiruse vastaste esimeste antikehade tekkeks 5–10 päeva alates haigusnähtude avaldumisest. Seetõttu annavad niisugused kiirtestid palju valenegatiivseid vastuseid, kuigi tegelikult on patsient ka kogu antikehade tekkimisele eelneval ajal väga nakkusohtlik.

Neid asjaolusid arvestades ei soovita Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) antikehi määravaid kiirteste koroona diagnoosimiseks kasutada. Mõlema asutuse hinnangul võivad sellised testid osutuda kasulikuks aga hilisemate sero-epidemioloogiliste (veres leiduvate viirusevastaste antikehade) uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust. Praeguse seisuga on erialaspetsialistid ja teadlased siiski seisukohal, et usaldusväärseid sero-epidemioloogilisi uuringuid saab teha üksnes laboritingimustes.

Ka Eesti Terviseamet on hoiatanud, et kõik testid on tegelikult meditsiiniseadmed ja kodus kasutamiseks sobivaid teste praeguseks veel olemas ei ole. Lisateavet vaata Terviseameti kodulehelt.

Kui kiirtesti tootja või tema volitatud esindaja asub Eestis, siis peab ta testi müügile paiskamisest Eesti Terviseametit teavitama. Kui tootja asub mõnes muus riigis, siis on levitajal kohustus veenduda, et testi tootja oleks kõik nõuded täitnud. Teavitamiskohustust levitajal ega ka müüjal pole. Sellest hoolimata soovitab Terviseamet kõigil sissevedajatel Terviseametit sellistest testidest teavitada, kuna liikvel on väga palju võltsinguid.