Sa oled siin

 HAIGESTUMINE

TAGASI COVID-19 LEHELE »

Soovitused COVID-19 kahtlusega inimesele või nakatunule

 

Sümptomite (köha, palavik, hingamisraskused) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile ☎️ 1220, kust antakse käitumisjuhised.

Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon ☎️ 1247.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile ☎️ 112.

 

Kodune isolatsioon

Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja mida vähem on sotsiaalseid kontakte, seda väiksem on nakkusoht. Periood on 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigussümptomid avalduma. Kui see juhtub, siis tuleb kodus püsida kuni tervenemiseni või tervise halvenemisel kutsuda endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt, kuid ohustatud on vanemaealised ja nõrgema immuunsussüsteemiga inimesed, kelle haigusnähud võivad areneda raskeks kopsupõletikuks. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Kui oled COVID-19 positiivne või kahtlustad haigestumist, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus ja võta ühendust oma perearstiga. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning võimalusel lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada. Ka vaimne tervis vajab tähelepanu – ära jää üksi, suhtle oma lähedastega kasutades sidevahendeid (näiteks Facebook, Skype  ja muud rakendused võimaldavad vestelda ja näha teisi). Loo endale harjumus (kui seda varem pole) suhelda teiste inimestega iga päev. Suhtlus on isolatsioonis olles eriti oluline. Teistega rääkimisel jälgi, et põhiteema ei oleks koroonaviirus.

 

Terviseameti soovitused:

  • Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.
  • Hoiduge külastustest hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
  • Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.
  • Samuti tuleks hoiduda hooldekodu elanike liikumisest hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed.

Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed, isegi siis kui sümptomeid veel pole. Maski tasub kanda külastades rahvarohkeid suletud ruume - poed, kaubanduskeskused, ühistransport jm. See on tungivalt soovitatav just nendes piirkondades, kus on tekkinud uued nakkuskolded. Maski tuleks kanda ka väljas rahvarohketes kohtades viibides, kui pole võimalik hoida võõraste inimestega distantsi. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.

 

Pidude ja muude ürituste pidamine 

Terviseamet soovitab edasi lükata või ära jätta kõik perekondlikud kogunemised, peod ja muud üritused. Soovitatav on üritused lükata 3-4 nädalat edasi ja seejärel uuesti olukord üle hinnata. Riskide püsimisel või kõrgenemisel tasub üritus üldse ära jätta või lükata see kaugemasse tulevikku. Kui üritus on täiesti vältimatu, tasub seda teha võimalikult väikeses seltskonnas, järgides kõiki terviseameti välja antud turva- ja ohutusnõudeid. Vajadusel saad konsulteerida mõne terviseameti spetsialistiga.