02.05.2023
Terviseamet lõpetas COVID-19 hädaolukorra ohu lahendamise
Terviseameti peadirektori otsusega lõpetati COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu lahendamine. Eelkõige andis hädaolukorra ohu taseme kehtimine koormust haiglatele, mis pidid tagama lisavoodikohad võimalikuks nakkushaigete arvu kasvuks.
Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on epidemioloogiline olukord juba mõnda aega rahulik püsinud ning hetkel ei ole näha, et haiglaravi vajajate hulk võiks lähiajal kasvada mahus, et see häiriks tervishoiuteenuse osutajate tavapärast abi osutamise võimekust. „Seetõttu otsustaski Terviseamet lõpetada hädaolukorra ohu...
27.04.2023
Nädala jooksul lisandus 140 gripi ja 1445 COVID-19 juhtu
16. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2785 inimest, 37,5% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 13% võrra.
Grippi haigestumus vähenes eelmise nädalaga võrreldes 31% võrra. Grippi haigestunutest ca 60% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu alusel saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel mõõdukaks, kuid haigestumine on langustrendis,...
20.04.2023
Nädala jooksul lisandus 202 gripi ja 1726 COVID-19 juhtu
15. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3184 inimest, 38,4% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 39% võrra.
Grippi haigestumus kasvas 34% võrra eelmise nädalaga võrreldes. Grippi haigestunutest 44,6% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 26...
20.04.2023
Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant
Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt, edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et iga kümne aasta tagant oma kaitset uuendada.
Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus,...
17.04.2023
Nakkushaiguste tervisekontrolli läbimise tihedus sõltub ettevõtte riskihinnangust
Nakkushaiguste tervisetõend on endiselt vajalik õpetajatele ja lasteasutuse töötajatele, toidukäitlejatele, meditsiinitöötajatele, kliendiga vahetult kokkupuutuvatele ilu- ja isikuteenuseid osutavatele töötajatele jt. Nakkushaiguste tervisekontrolli läbimise tihedus sõltub ettevõtte riskihinnangust.
Viimasel ajal on Terviseametile laekunud palju küsimusi nakkushaiguste tervisekontrolli kinnitavate tervisetõendite kohta. 2017. aastal muudetud NETS-i kohaselt ei pea enam tervisekontrolli tegema iga kahe aasta tagant.
Nakkushaiguste tervisekontrolli reguleerib Nakkushaiguste ennetamise ja...
13.04.2023
Terviseamet korraldab Tartus ilu- ja isikuteenindajatele tasuta infopäeva
Terviseamet korraldab Tartus ilu- ja isikuteenuste osutajatele tasuta infopäeva, mille eesmärk on suurendada teenuseosutajate teadlikkust valdkonnaga kaasnevatest ohtudest. Infopäev on suunatud nii praktiseerivatele kui ka alustavatele ja alles õppivatele ilu- ja isikuteenindajatele. Registreeri end infopäevale SIIN.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul suurendab iluteenindaja puhul kogemuse ja teadmiste puudumine tüsistuste tekke riski ja võib viia ebakvaliteetse tulemuseni või halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni. „...
13.04.2023
Nädala jooksul lisandus 151 gripi ja 1466 COVID-19 juhtu
14. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2297 inimest, 36,4% nendest olid lapsed. Haigestunute arv vähenes kolmandiku võrra.
Sentinel-seire andmete põhjal osutusid 50% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. Domineerib B-gripiviirus, moodustades 37,5% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest.
Kokku registreeriti 151 gripi haigusjuhtu. Grippi haigestumus vähenes eelmise nädalaga võrreldes 38% võrra, langus on tingitud pühadest. Laboratoorse kinnituse said 85 gripiviirust, neist 10 olid A- ja 75 B-gripiviirused. Domineerib B-gripiviiruse...
10.04.2023
Terviseamet tuletab meelde: muudatused rahvatervise labori töös
Seoses terviseohutuslabori Tartu labori sulgemisega ja teenuste ümber kolimisega lõppes 1. detsembril 2022 Tartus uute proovide vastuvõtt ja proovivõtja teenuse osutamine.
Terviseametilt saab laboratoorseid analüüse tellida Tallinnas ja Kohtla-Järvel asuvast rahvatervise laborist.
Lõuna-Eestis saab vee proovivõtu teenust tellida Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu osakonnast, tel: 730 7279, e-post: [email protected].
06.04.2023
Nakkushaiguste ülevaade: nädalaga lisandus 243 gripi ja 1740 COVID-19 juhtu
13. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3613 inimest, 36,7% nendest olid lapsed. Haigestunute arv suurenes 17% võrra. Nädala jooksul lisandus 243 gripi ja 1740 COVID-19 juhtu.
Esialgsete andmete põhjal osutusid 75,9% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. Domineerib B-gripiviirus, moodustades 31% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest. Paragripiviiruse osakaal moodustab 13,8%, rino- ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt 10,3%, A-gripiviiruse, RS-viiruse, inimese metapneumoviiruse (hMPV) osakaal moodustab võrdselt 3,4% kõikidest...
05.04.2023
Ettevaatust: esimeste soojakraadidega ärkavad ka puugid
Varakevade saabumisega on muutunud aktiivseks esimesed puugid. Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamik puukentsefaliidi haigusjuhte.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on puugid muutunud aktiivseteks juba praegu, mil pinnas on soojenenud +5 kraadini. „Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Niisiis on puugid liikvel eelkõige ikka pärast lume sulamist ja rohelisel ajal,“ selgitas Dontšenko ja lisas, et juba praegu tasub vajadusel korrata puukentsefaliidi vaktsiini ja looduses...