Sa oled siin

Gripiviiruse pilt
15.11.2018

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ülevaade - 45. nädal

Terviseameti andmetel pöördus eelmisel, aasta 45. nädalal (5.- 11.11. 2018) ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3019 inimest, neist veidi üle poole olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumuse intensiivsus ei ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. Haigestumine püsib stabiilsena, haigestumuse intensiivsus on madal.   Etioloogilise struktuuri arvestuse järgi oli 75 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga mikroorganismid. ...
31.10.2018

Ühendriikide väärinfo ekspert: vaktsineerimisvastaste hääl on tehislikult võimendatud

Ameerika Ühendriikide väärinfo ekspert Renee DiResta andis täna Tallinnas ligi 50 perearstile, pereõele ja erinevale tervishoiuga seotud asutuse töötajatele ülevaate vaktsineerimisvastaste poolt levitatavast väärinfost ja selle varjatud eesmärkidest. Ameerika Ühendriikide saatkonna ja terviseameti koostöös korraldatud kahetunnine kohtumine koosnes DiResta loengust, mis keskendus väärinfole ja selle sotsiaalmeedias levitamisele ning diskussioonipaneelist, kus osalejad said esinejale küsimusi esitada.   Sotsiaalvõrgustike toimimist ja sõnumite levikut analüüsinud DiResta sõnul...
Jugapuu marjad. Foto: Pixabay
07.08.2018

Mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib eriti just lapsevanemate tähelepanu sellele, et nii koduaias kui metsas tohib süüa ainult neid marju, mille ohutuses ja söögikõlbulikkuses ollakse täielikult veendunud. Ohtlikud taimed Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on viimase kuu aja jooksul mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 saanud ligi paarkümmend telefonikõnet lapsevanematelt, kelle enamasti kuni kolmeaastane laps sõi vanematega metsas liikudes või mänguväljakul mängides mürgiseid marju. Infoliinile helistati nõu küsimiseks nii näsiniine, kuslapuu, leedri, ussilaka, piibelehe...
27.07.2018

Pirita, Harku ja Kakumäe randades heisatakse sinivetika tõttu kollane lipp

Pirita, Harku järve ja Kakumäe randades heisatakse sinivetikate tõttu kollane lipp, mille kohaselt vastutab vettemineku tagajärgede eest supleja. 23. juulil võetud proovide kohaselt oli kõigis kolmes supelrannas võrreldes 10. juuliga suurenenud potentsiaalselt ohtlike liikide biomass ja osakaal.   Pirita ranna proovis oli kolme sinivetika liigi Aphanizomenon floaquae, Nodularia spumigena ja Dolichospermum spp kogubiomass tõusnud 2,77 milligrammini 1 liitri vee kohta. Hepato- ja neurotoksilist sinivetikat Dolichospermum leidus vees 1,09 mg/l,...
Illustreeriv pilt "lima" kohta
18.07.2018

Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks

Geeljas ja kleepuv lima on mänguasjana viimasel ajal võitnud laste ja teismeliste seas suure populaarsuse, kuid isevalmistatava lima osa põhikoostisainetest ja muud lisatavad keemilised ühendid võivad osutuda tervisele ohtlikuks. „Kuna internetis leitavad isevalmistatava lima retseptid varieeruvad ja võivad koosneda erinevatest koostisainetest, mis ei ole mõeldud käte vahel mudimiseks ja sellega mängimiseks, siis peab teadma, et mõned lima koostisosad sisaldavad inimesele kahjulikke ja mürgiseid kemikaale“ ütles terviseameti kemikaaliohutuse peaspetsialist Raili Moldov....
sinivetikate õitseng
13.07.2018

Sinivetikate olemasolu Tallinna supluskohtades sai laboratoorse kinnituse

Eesti Mereinstituudis tehtud analüüside tulemused kinnitasid sinivetikate olemasolu Tallinna supelrandades. Teisipäeval võetud suplusvee proovides oli sinivetikate kontsentratsioon mere supelrandadest suurim Pirital. Lubatust enam leidus sinivetikaid ka Pikakari, Kakumäe ja Stroomi rannas. Tulemustelt lähtuvalt jäävad nimetatud rannad kollaselipu režiimile, mis tähendab, et suplemine neis randades toimub supleja vastutusel. Iga supleja saab visuaalselt hinnata suplusvee olukorda enne vette minekut. Kui vesi on  värvunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ning...
09.07.2018

Palmer’si imetamiskreem on tervisele ohutu

Palmer’si imetamiskreem „Nursing Butter with Pure Cocoa Butter” EAN 010181040375 partii nr X5183E on tervisele ohutu ning antud kosmeetikatoodet võib müüa. 2018. aasta juunis kahtlustas terviseamet, et imetamiskreem „Nursing Butter with Pure Cocoa Butter” võib sisaldada allergiat tekitavat metüülisotiasolinooni. Täiendavate uuringute tulemusel selgus, et Palmer’si imetamiskreem metüülklorotiasolinooni ei sisalda ning on seega tervisele ohutu.  
17.04.2018

Saaremaal diagnoositi kahel täiskasvanul leetrid

Saaremaal diagnoositi leetrid esmalt reisilt naasnud täiskasvanud mehel ning hiljem ka temaga kokku puutunud täiskasvanud naisel. Eestis on sel aastas leetritesse haigestunud neli inimest, lisaks kahele juhule Saaremaal haigestusid märtsi lõpus leetritesse reisilt naasnud vaktsineerimata laps ja tema ema. Saaremaal viimati haigestunud naisterahva vaktsineerimisstaatus on teadmata, meesterahvas oli vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimene pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist. Terviseameti läbiviidud epidemioloogilise uuringu käigus selgitati välja...
11.04.2018

14. nädal: Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise ülevaade

14. nädalal (2-8.04.2018) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5258 haigestunut, neist ligi 44 protsenti olid lapsed. Kui haigestunute üldarv vähenes vaid kolme protsendi võrra, siis grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine  vähenes nende hulgas vastavalt 18 ja 15 protsenti. Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul oli eelmine nädal selle aasta esimene, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas. „Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüd hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks,“ ütles Sadikova...
Illustreeriv pilt hambaarsti kabinetist Foto:Pixabay
06.04.2018

Hambaarstilt tuleks küsida proteeside ohutust tõendavat kinnituskirja

Terviseamet tuvastas koostöös Eesti hambaarstide liiduga, et ligi kaks kolmandikku Eesti hambalaboritest ning nende toodetavad tellimusmeditsiiniseadmed ei ole kantud riiklikku meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse, mistõttu ei ole võimalik tagada ka nende ohutust. Terviseameti peadirektori asetäitja järelevalve alal Marko Sillari sõnul tuvastab amet andmekogusse kandmata seadmed reeglina ohuennetuse või kaebuse põhjal alustatud järelevalvemenetluse käigus. Nõuetele mittevastava hambaproteesi või krooni paigaldamisel tekkinud võimalike komplikatsioonide eest vastutab täies...

Lehed