Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

21.12.2023

Nädalaga lisandus 236 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 236 gripiviiruse juhtu. Alanud on gripiviiruse epideemiline levik. Nädalaga haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 6615 inimest. Gripijuhte registreeriti 466, millest laboratoorselt kinnitati 236 juhtu. Grippi haigestumine on kasvanud 145% võrra. Peamiselt haigestuvad kuni 14-aastased lapsed. Haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Eelmisel nädalal vajas gripi tõttu haiglaravi 12 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 76 inimest, neist pooled on olnud...
15.12.2023

Terviseamet kaardistab avalikus ruumis suitsetamist ja veipimist

Terviseamet viib läbi küsitluse, mille eesmärk on kaardistada avalikus ruumis suitsetamist ja veipimist. Küsitluse eesmärk on välja selgitada, mis piirkondades on vaja tugevdada järelevalvet seoses häiriva suitsetamisega. Uudsete tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete, sealhulgas e-sigarettide tarvitamine on Eesti elanike seas tõusuteel ja neid kiputakse ekslikult tajuma tavasigareti oluliselt ohutuma alternatiivina. Nii tava- kui ka e-sigareti suitsetamine on samades kohtades keelatud, kuid sellest ei olda teadlikud. Tubakaseaduse kohaselt on suitsetamine ja veipimine muuhulgas...
14.12.2023

Konverentsil koguti mõtteid sõja- ja katastroofimeditsiinist

Detsembri alguses kogunesid Tallinnas tsiviil- ja militaarvaldkonna spetsialistid Eestist ja NATO partnerriikidest. Alustuseks viidi läbi põhjalik tsiviil-militaar tervishoiuõppus ning järgnevatel päevadel arutleti peamiselt tervishoiusüsteemi kriisiaegse toimimise ja sellega seotud otsuste üle. Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets ütles, et laiaulatuslike kriiside ajal on tsiviiltervishoiu ja militaarmeditsiini koostöö loomulik ja loogiline. "Teadupärast toetub Eesti Kaitsevägi enamjaolt tsiviiltervishoiule, kus näiteks sõjas kannatada saanuid ravitakse peamiselt...
14.12.2023

Nädalaga lisandus 101 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 101 gripiviiruse juhtu. Gripi levik on laialdane. Haigestumise intensiivsust saab siiani hinnata madalaks, kuid näha on kasvutrendi. 49. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 6254 inimest, kellest 27% oli alla 14-aastased lapsed. Registreeritud gripijuhtude arv on kasvanud 62,4% võrra. Esialgsetel andmetel registreeriti 190 gripijuhtu, millest 101 kinnitati laboratoorselt. Haigestumist põhjustab peamiselt A-gripiviirus. Eestis ringleb üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Eelmisel...
08.12.2023

Nädalaga lisandus 55 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 54 A- ja üks B-gripiviiruse juht. Gripi levik on kasvamas, kuid hetkel hinnatakse grippi haigestumise intensiivsust siiski madalaks. 48. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 6077 inimest, nädalaga on haigestumine tõusnud kolmandiku võrra. Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud peaaegu 43% võrra, nädalaga lisandus 117 juhtu, millest 55 kinnitati laboratoorselt. Jätkuvalt registreeritakse enam kui pooled juhud Harjumaal. Haigusjuhtude arv kasvab ka teistes maakondades. Sel hooajal on grippi haigestunud 413 inimest, ägedaid...
01.12.2023

Terviseamet tuletab meelde: mida silmas pidada lõhnaküünalde kasutamisel?

Käes on advendiaeg ja taas tulevad kodudes kasutusele erinevad lõhnaküünlad. Terviseamet koondas kokku juhised, mida järgida lõhnaküünlaid kasutades. Lõhnaküünalde iseloomulik värv ja lõhn tuleneb lisatud värv- ja lõhnaainetest, sealhulgas mitmesugustest värvipigmentidest ja eeterlikest õlidest, mille hulka kuuluvad ka ärritust või ülitundlikkust põhjustavad kemikaalid. Eelista lõhnatuid ja värvituid küünlaid Uuringud on näidanud, et värviliste ja lõhnastatud küünalde põlemisel vabaneb palju lenduvaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas benseeni, tolueeni, süsinikmonooksiidi,...
30.11.2023

Nädalaga lisandus 40 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 40 A-gripiviiruse juhtu. Gripi levik on kasvamas, kuid hetkel hinnatakse grippi haigestumise intensiivsust siiski madalaks. 47. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5461 inimest, nädalaga on haigestumine tõusnud neljandiku võrra. Kolmandik haigestunutest on lapsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on haigestumine madalam. Grippi haigestumine on nädalaga kahekordistunud. Kokku tuvastati 88 gripijuhtu, millest laboratoorselt kinnitati 40. Üle poolte juhtudest registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal, kuid gripijuhtude...
23.11.2023

COVID-19 pandeemia analüüsi järelkaja: kuidas saab riik tulevikukriiside lahendamisel edukam olla?

Kantar Emori uuring: Terviseamet jäi koroonakriisi alguses hiidlaine alla Üleilmse koroonapandeemia puhkemisest on möödunud ca 3,5 aastat. Esimene koroonaviirusesse nakatunu Eestis avastati 27. veebruaril 2020, juba 12. märtsil kuulutas toonane valitsus välja eriolukorra. Koroonakriis on aeg, mis puudutas igaüht ning millest on palju meenutada ja õppida. Et kriisikogemust mitte raisku lasta, on oluline sealt edaspidiseks järeldused teha.  Kantar Emor viis 2023. aastal läbi süvaintervjuu 20 eksperdiga, teiste seas Terviseameti juhtide, haiglajuhtide, ministrite ja ...
23.11.2023

Nädalaga lisandus 18 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 17 A- ja üks B-gripiviirus. Gripi levik ja haigestumine koguvad hoogu. 46. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 4375 inimest, nädalaga on haigestumine tõusnud 14% võrra. Kolmandik haigestunutest on lapsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on haigestumine ägedatesse hingamisteede nakkustesse madalam. Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud 50% võrra. Kokku tuvastati nädala jooksul 42 gripijuhtu, millest laboratoorselt kinnitati 18 juhtu. Üle poolte juhtudest registreeriti Tallinnas ja Harjumaal. Tervise infosüsteemi...
21.11.2023

Terviseamet selgitab: mida silmas pidada antibiootikumide kasutamisel

Selleks, et ka tulevastele põlvedele jätkuks infektsioonide ravimiseks toimivaid antibiootikume, tuleb nende kasutamisse suhtuda vastutustundlikult. Ravimite vale kasutamise tagajärjel võivad bakterid muutuda vastupanuvõimeliseks ehk resistentseks. Terviseamet selgitab, mida silmas pidada antibiootikume kasutades, et vältida resistentsuse teket. Antibiootikume ei kasutata viirusnakkuste raviks! Antibiootikumid on ained, millel on bakteritele surmav või paljundamist takistav toime. Antibiootikumid ei ravi gripi, COVID-19 või mõne muu viirushaiguse sümptomeid. Antibiootikumid on...

Lehed