Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

23.03.2010

24. märts – Maailma Tuberkuloosipäev

Tänaseni on tuberkuloos maailma üks tähtsamaid surma põhjustavaid nakkushaigusi, millesse igal aastal nakatub umbes 9 miljonit ja sureb ligi 2 miljonit inimest. Euroopas nakatus 2008.a tuberkuloosi 461 645 ja Euroopa Liidus 82 611 inimest. Maailma Tuberkuloosipäev ergutab riiklikke tuberkuloosi vastu võitlemise programme, mitteriiklikke tugiorganisatsioone ja kopsuarste tegema kokkuvõtteid edusammudest ja puudujääkidest tuberkuloosi vastases võitluses ning tegema efektiivset koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all. Eesti Vabariigis juhib riikliku tuberkuloositõrje...
23.03.2010

Tervishoiutöötajate migratsioonivalmidus näitab tõusutendentsi

Kuna tunnustamise dokument kolme kuu jooksul aegub, siis soovisid 2009. aastal 32 tervishoiutöötajat oma kvalifikatsioonitunnustuse uuendamist. Tunnustamise taotlemist saab pidada siiski ainult migratsioonivalmiduseks, sest tegelik teise riiki töölesiirdujate arv moodustab tunnustuse taotlejate kogu arvust keskmiselt 53-55%. See näitaja on püsinud stabiilsena alates 2006.a aastast. Graafikust nähtuv esialgne buum 2004. aastal tulenes Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, mille järel pidid juba varem välisriikidesse tööle läinud tervishoiutöötajad tegema tagant järele korda ka oma „paberid...
17.03.2010

Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 10. nädalal

Haigestumus 100 000 elaniku  kohta oli 235 (9.nädalal- 229). Haigestunute seas on enim kuni 5-aasta vanuseid lapsi, kuid ka nende hulgas on hakanud haigestumine langema.   Viroloogiliste uuringute põhjal saab öelda, et Eestis ringles üheaegselt mitmeid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viiruseid. Gripiviiruste osakaal on tunduvalt vähenenud, kuid oluliselt on kasvanud respiratoor-süntsütiaalse (RS) ja metapneumoviiruste osakaal.   Vaatamata sellele, et haigestumine oli seotud valdavalt muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, ei saa...
17.03.2010

Tegevusloa taotlemisel tuleb teatada Tervise infosüsteemiga liidestumisest

Selleks tuleb pöörduda Eesti E-tervise Sihtasutuse (ETSA) poole ja sõlmida leping, millega luuakse eeldused, et tervishoiuteenuse osutaja suudab täita talle seadusega pandud kohustusi e-tervise infosüsteemi ees. Alates 1. jaanuarist 2010 on kohustatud ka haiglad esitama e-tervise infosüsteemile epikriise. Ambulatoorsed teenuseosutajad pidid seda tegema juba varem. Kahjuks praktika näitab, et seda kohustust täidetakse ebaühtlaselt, mistõttu Tervisamet ja E-tervise sihtasutus kooskõlastasid sel nädalal sisemised protseduurid, kuidas üheskoos tõhusamalt kaasa aidata e-tervise infosüsteemi...
15.03.2010

Eesti Mürgistusteabekeskusel möödus esimene edukas tööaasta

Olgugi, et numbri avamisele ei eelnenud meediakampaaniat, on abivajajad infoliini üles leidnud ning mürgistusküsimustega helistajate arv kuust-kuusse kasvanud. Kolmandik infonumbrile helistajaist on tervishoiutöötajad, ülejäänud tavakodanikud või ametnikud erinevate mürgistusprobleemidega.   Enamik saabunud mürgistuskõnedest puudutavad alla 3-aastaste lastega juhtunud õnnetusi. Väikelaste mürgistuste sagedasemad põhjused on lastele kättesaadav kodukeemia, samuti taimed, mida lapsed suhu pistavad ja söövad.   Teine suurem grupp kannatanuid on täiskasvanud vanuses 19-35...
12.03.2010

Uuring: ettevõtted eelistavad töökeskkonna riskianalüüsi ise teha

Põhjustena toodi välja ennekõike ettevõtte väiksust, töökeskkonna lihtsust või olemasolevat kompetentsi, aga ka tellitava teenuse ebakvaliteetsust. Selgus, et töötervishoiuteenuse osutaja poolt koostatud riskianalüüsi kvaliteediga on rahul ainult kolmandik vastanutest, 20 protsenti  hindab selle teenuse ühel või teisel põhjusel ebakvaliteetseks ning suurem osa  ei oska kvaliteedi osas oma seisukohta määratleda.  Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peavad tööandjad korraldama ettevõtetes töökeskkonna riskianalüüsi tegemist. Seaduse alusel võib riskianalüüsi teha...
12.03.2010

Terviseamet ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts kummutavad vaktsineerimis-alaseid müüte

„Internetifoorumites ja perekoolides on hakanud levima erinevad vaktsineerimisalased müüdid ja kuulujutud, mis mõjuvad eksitavalt. Kui isegi väike hulk inimesi jätab end ja oma lapsi nende mõjul oluliste haiguste vastu vaktsineerimata, võib see kaasa tuua ohtlike haiguste uue leviku Eestis,“ kommenteeris initsiatiivi vajalikkust Terviseameti peadirektor Tiiu Aro. „Seepärast on meil heameel, et Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts on probleemi tõsidusest aru saanud ja valmis vabatahtlikult appi tulema.“  Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi asepresident välissuhete alal Rainer Ratnik ütles...
11.03.2010

Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 9. nädalal

Haigestumus 100 000 elaniku  kohta oli 229 (8.nädalal- 238). Grippi haigestunute arv vähenes samal ajal 20 protsenti. Haigestunute seas on jätkuvalt enim kuni 5-aasta vanused lapsed,  kuid nendegi hulgas hakkab haigestumine langema.   Viroloogiliste uuringute põhjal saab öelda, et Eestis ringles üheaegselt mitmeid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viiruseid. Gripiviiruste osakaal on tunduvalt vähenenud, samas oluliselt kasvas respiratoor-süntsütiaalse (RS) viiruse osakaal.   Üheksandal nädalal sai positiivse kinnituse kolm A gripi proovi,...
05.03.2010

Uue gripi vastu on vaktsineeritud üle 33 000 inimese

Nn riskirühma kuuluvatest kodanikest on suuremat huvi vaktsineerimise vastu ilmutanud täisealised kroonilisi haigusi põdevad inimesed (vaktsineerituid 7190),  ja tervishoiutöötajad (vaktsineerituid 3318). Uue gripi vastase kaitse on saanud ka 2114 kroonilisi haigusi põdevat last vanuses 2- 17 eluaastat. Rasedaid ja alla kuue kuu vanuste laste emasid on vaktsineerimas käinud 1140, 6 – 24 kuu vanuseid lapsi 1550. Väljaspool riskirühmi on vaktsineerimas käinud 16949 inimest. Vaktsineerimisi viiakse Eestis läbi kahe erineva vaktsiiniga, neist Celvapaniga vaktsineerimine eeldab kahe...
05.03.2010

Hambaproteesiliim Corega „Eriti tugev“ sage kasutamine ohustab tervist

Corega „Eriti tugev“ proteesiliim on ohutu, kui seda kasutatakse nii, nagu on kirjas toote etiketil. Paraku tarbivad mõned inimesed rohkem proteesiliimi kui juhises ette nähtud ja kasutavad seda sagedamini kui üks kord päevas. Põhjuseks tavaliselt halvasti sobivad hambaproteesid. On tähtis teada, et tsink ei imendu suus, vaid ainult allaneelamisel. Tavapärasel kasutamisel neelatakse samuti alla väike kogus proteesiliim, kuid see ei ole kahjulik. 2009. aastal sai GSK aga teateid kõrvalnähtude kohta, mis viitavad asjaolule, et tsinki sisaldavate toodete ülemäärane kasutamine, võib põhjustada...

Lehed