Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

14.07.2010

Sinivetikad Tallinna lahe keskosas

Eesti mereinstituudi poolt tehtud vaatluste andmeil täheldati Tallinna lahe keskosas intensiivset sinivetikate õitsengut, mis võib põhjakaare tuultega triivida ka supelrandadesse. Terviseameti hinnangul on Tallinna randade suplusvee olukord praegu rahuldav ja kuna tuul puhub Eestis ilmajaama andmeil valdavalt kagust ja lõunast, siis otsest mürgiste vetikate ohtu pealinna supelrandadele hetkel ei ole. Tuletame kõigile suplejatele meelde, et sinivetikat on lihtne esmase vaatluse põhjal ka ise määrata. Kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-...
13.07.2010

Üleliigse päikesekiirguse eest tuleb end kaitsta

Päikese käes olijaid ohustab lisaks kuumale tugev päikesekiirguse oht, mille eest tuleks end kindlasti sobivate toodetega ise kaitsta. Päikesest tulenev UV-B kiirgus põhjustab päikesepõletust ja UV-A kiirgus enneaegset naha vananemist ning immuunsüsteemiprobleeme. Kuna mõlemad kiirgused suurendavad nahavähki haigestumise riski, siis tuleb esmalt veenduda, et muretsetud päikesekaitse toode pakuks kaitset nii UV-a kui ka UV-B kiirguse vastu.    Õige toote väljavalimise järel tuleb toodet ka õigesti kasutada. Tootele märgitud päikesekaitse faktori saavutamiseks tuleks kanda nahale...
12.07.2010

Kuumalaine ohustab lapsi, eakaid ja päikese käes töötavaid inimesi

Terviseamet tuletab meelde, et kuigi Eestisse jõudnud kuumalaine ohustab enim kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, on kuumus kurnav ka täiesti tervetele inimestele. Eriti tähelepanelikud peaksid olema kuumas füüsiliselt pingutavat tööd tegevad inimesed. Kõrge õhutemperatuur ja tugev päikesekiirgus võivad põhjustada ülekuumenemist, päikesepõletusi, vedeliku ja soolade kaotust, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ja mitmete krooniliste haiguste ägenemist. Võimalike ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoiduda pikaajalisest päikese käes viibimisest...
09.07.2010

Avaldatud on Chesar-i uuendus

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) avaldas kemikaaliohutuse hindamise ja aruandluse vahendi Chesar uuenduse - Chesar-i versiooni 1.1, mille abil on ettevõtetel võimalik luua täielik kemikaaliohutuse aruanne. Chesar-i näol on tegemist IT-vahendiga, mis aitab tööstusel kemikaaliohutuse hindamist läbi viia efektiivsemalt ja tõhusamalt. Chesar-i uuendus võimaldab registreerijatel luua täielikku kemikaaliohutuse aruannet nii tekstikujul kui andmebaasi kujul. Chesar 1.1 töötab IUCLID 5.2 versiooniga. Chesar 1.1 tagab kooskõla kemikaaliohutuse aruandes olevate kokkupuutestsenaariumite ja IUCLID-is...
09.07.2010

Tähelepanu keemiliste ainete allkasutajad!

2010. aastal registreerida plaanitud keemiliste ainete nimekiri täieneb pidevalt. Kontrollige, kas teie poolt kasutatavad ained  registreeritakse õigeaegselt! 30. november 2010 on registreerimistähtaeg ainetele: mida toodetakse ja imporditakse kõige suuremates kogustes (>1000 t/a);mis on potentsiaalselt kõige ohtlikumad keskkonnale (PBT või vPvB >100 t/a);mis on potentsiaalselt kõige ohtlikumad inimtervisele (KMR >1 t/a). Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) on avaldanud nimekirja kõikidest ainetest, mille kohta on ettevõtted kinnitanud plaanilist registreerimist REACH määruse...
08.07.2010

Ettevõtted saavad kontrollida, milline info nende toimikust avalikustatakse

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) võttis kasutusele IT-vahendi, mis võimaldab ettevõtetel kontrollida, milline teave nende registreerimistoimikutest avaldatakse Internetis, ECHA veebileheküljel. Vahendi eesmärk on aidata registreerijatel luua toimikuid, mida saab avaldada, paljastamata konfidentsiaalset äriteavet. IT-vahend võimaldab ECHA-l automaatselt filtreerida toimikute sisu enne toimiku avaldamist Internetis. Vahendi abil näidatakse seda osa teabest, mille ECHA avaldab vastavalt REACH-määruse artiklile 119 (Avalikkuse elektrooniline juurdepääs teabele).Uus IT-vahend on IUCLID-i teabe...
12.06.2010

Poliomüeliit ehk lastehalvatus WHO Euroopa regioonis, uuendatud 02.08

Haigestunutest 21 protsenti olid kuni ühe aasta vanused lapsed (88 haigusjuhtu),   50 protsenti olid 1 - 5 aasta vanused lapsed (217 haigusjuhtu), 19 protsenti - 6-14 aasta vanused (84 haigusjuhtu) ja 9 protsenti olid 14-aastased või vanemad.  Poliomüeliit on levinud pealinnas Dušanbes ning Afganistani ja Usbekistaniga piirnevates rajoonides. Usbekistanis on 2010. aastal registreeritud 41 ägeda lõdva halvatuse juhtu kahtlusega poliomüeliidile, kuid 26 juhul ei ole laboratoorselt avastatud polioviirusi ning 15 juhul ei ole laboratoorne...
03.06.2010

Avaldati projekti REACH-EN-FORCE 1 tulemused

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) Foorum jõustamisalase teabe vahetamiseks (ehk lihtsalt Foorum) tutvustas mais toimunud seminaril oma esimese projekti REACH-EN-FORCE 1 tulemusi.  Seminarile järgnenud koosolekul lepiti kokku esimese projekti järgsed edasised sammud, rõhutades  efektiivse järelevalvetegevuse olulisust REACH määruse erinevate eesmärkide saavutamiseks. Projekti REACH-EN-FORCE 1 raames oli vaja teha kindlaks, kas eelregistreerimiskohustus ja ohutuskaartidega seotud spetsiifilised nõuded on täidetud. Selleks teostati perioodil mai-detsember 2009 ligi 1600 inspekteerimist...
03.06.2010

Avaldati REACH määruse muudatus

31. mail 2010 avaldati Komisjoni määrus (EL) nr 453/2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH). 20. mail 2010 vastu võetud REACH määruse muudatus käsitleb peamiselt REACH määruse II lisa ehk ohutuskaartidega seotud nõudeid. REACH määruse muudatusmäärusega on võimalik tutvuda siin. Lisainformatsioon: Komisjoni määruse (EL) nr 453/2010 inglise keelne tekstTerviseameti Kemikaaliohutuse osakonna REACH menüü
01.06.2010

Algas ametlik suplushooaeg

Järvamaal ootab suplejaid 8, Tallinnas, Pärnu-, Tartu- ja Hiiumaal 5, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Valgamaal 4, Põlva-, Lääne-, Võru-, Viljandimaal 2 ning Saare- ja Jõgevamaal üks supluskoht. Täpsema info supluskohtade kohta leiad siit. Avalikeks supluskohtadeks loetakse rannad, mis on hooldatud ja korrastatud, varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega. Kogu suplushooaja vältel tehakse neis kohtades nõuetekohast suplusvee seiret, suplusvee kontrolli tulemused avaldatakse jooksvalt Terviseameti kodulehel. Eestis on suplemiseks sobivaid...

Lehed