03.10.2011
Nädalaga lisandus 9 A-viirushepatiidi haigusjuhtu
Käesoleva aasta augustist alates on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 51 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks veel 12 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist 8 Tallinnas, üks Tartu-, Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud 71 kollatõppe haigestumist.
Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.
Nakkus levib praegusel hetkel suure tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt...
30.09.2011
Toitlustamine koolides paraneb iga aastaga
Toitlustamise kontrollimise juures jälgitakse, et toit oleks mitmekesine, tervislik ja toiduenergia vastaks vastava vanusegrupi energiavajadusele, mille juures on väga oluline just makrotoitainete(süsivesikud, rasvad, valgud) õige vahekord. Üksi toiduenergiat ei ole kunagi jälgitud.
2010. aastal kontrollis Terviseamet toitlustamise korraldust peaaegu kõigis Eestis tegutsevates koolides ja neist 98 protsenti vastasid määruses toodud nõuetele. See näitab, et enamus koole suudavad pakkuda lastele tervislikku, mitmekülgset ja maitsvat toitu.
Koolides, kus esines puudusi, olid põhilisteks...
28.09.2011
Wi-Fi kasutamise keelustamine koolides pole vajalik
Agentuuri hinnangul puuduvad kindlad tõendid selle kohta nagu mõjuks WI-FI raadiosignaalid negatiivselt inimeste tervisele. Arvuti ja ruuteri signaalid on väga madala võimsusega ega ületa tavaliselt 0,1 W. Senised uurimused on näidanud, et mõjud on kooskõlas Rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komitee poolt loodud ja rahvusvaheliselt vastu võetud soovitustega.
Praegustele teadmistele ja kogemustele tuginedes on raadiosageduste mõju Wi-Fi-st tõenäoliselt madalam mobiiltelefonide raadiosageduste mõjust. WI-FI süsteemis kasutatavad sagedused on üldjoontes samad...
27.09.2011
28. september- Maailma marutõve päev
Eestis esines inimeste marutõbe Teise maailmasõja järgsetel aastatel ning üksikjuhtudel ka hiljem, sest marutaud oli metsloomade seas laialt levinud ning nendelt nakatusid ka koduloomad.
Eestis esines viimane inimese marutõve juht 1986. aastal. Aastakümneid on meil tehtud mets- või koduloomade poolt puretud inimestele antiraabilist profülaktikat, millega on päästetud rohkesti inimelusid.
Põhipanuse marutõve vaba elukeskkonna tagamiseks on teinud Veterinaar- ja Toiduamet, kes alustas 2005.a sügisel metsloomade marutaudi vastast vaktsineerimist. Marutaudi vaktsiini on külvatud kaks korda...
27.09.2011
A-viirushepatiidi vastasest vaktsineerimisest
Koos Eestis esineva A-viirushepatiidi puhanguga on kasvanud nõudlus A-viirushepatiidi vastase vaktsineerimise suhtes.
Seoses sellega juhib Terviseamet elanikkonna tähelepanu järgmistele asjaoludele:
1. Vaktsineerimine A-viirushepatiidi vastu on näidustatud kõigile Eesti elanikele, kes ei ole varem vaktsineeritud ega põdenud A-viirushepatiiti, eeskätt:
lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised maksahaigused;
toidukäitlejad;A-viirushepatiidi haige lähikontaktsed;vee- ja kanalisatsiooni asutuste töötajad;süstivad narkomaanid;meestega seksivad mehed.
2. Lähikontaktsetele on...
26.09.2011
Kollatõve levikust Eestis 38. nädalal
Aasta algusest on Eestis kinnitatud kokku 62 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, enamik haigusjuhtudest on alates augustist registreeritud Viljandimaal (44) või on olnud Viljandiga seotud (12).
Kuigi esmane nakkusallikas ei ole selge, on selge, et hetkel levib nakkus kõige suurema tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.
Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib...
19.09.2011
Ülevaade kollatõvest Eestis 37. nädala seisuga
Aasta algusest alates on Eestis registreeritud 50 A-viirushepatiidi e kollatõve haigusjuhtu, neist Viljandimaal 37, Tallinnas 10, Harjumaal 2 ja Tartus üks.
Kollatõve puhangu algusest (01.08.2011) on Viljandiga seotud juhte registreeritud kokku 42 (Viljandimaa 36, Tallinn 5 ja Tartu üks). Viljandimaal registreeritud 36-st haigusjuhust on 32 haiget pärit Viljandi linnast ja 4 maakonnast.
Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viljandis ringleva viiruse ühine levikutee pole selgunud....
12.09.2011
Kollatõve levik Viljandimaal jätkub
Esimene haigusjuht leidis Viljandis kinnitust veebruaris, mis oli seotud reisimisega. 01. augustist alates kinnitatud 28-st juhust 25 on registreeritud Viljandi linnas ja kolm maakonnas.
Lisaks Viljandile on A-viirushepatiiti haigestumisi registreeritud sel aastal üks juht Tartus, kaks Harjumaal ja üheksa Tallinnas. Epidemioloogilise uuringu alusel on välja selgitatud, et väljaspool Viljandit kinnitatud haigestumistest neljal juhul on haigestunud olnud seotud Viljandiga.
Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab...
12.09.2011
Prantsusmaal on registreeritud toidutekkelise botulismi puhanguid
Epidemioloogiliste uuringute käigus selgitati välja ja kinnitati ühine puhanguallikas – toidukonserv „Tapenade“, mille valmistamiseks kasutati oliive. Tootja, Lõuna-Prantsusmaal Vaucluse`s asuv ettevõte, müüs toodangut neljas Lõuna-Prantsusmaa administratiivses regioonis (Bouches-du-Rhõne, Drome, Var ja Vaucluse).
Toote brändi nimetus on „Les Delices de Marie-Claire“ ja partii number 112005. Partii oli müügil delikatessidega kauplevates toidupoodides (epicerie) alates 31. maist 2011, parim enne kuupäevaga 16/12/2012.
Juhul kui te olete reisilt Prantsusmaale ostnud kaasa...
07.09.2011
Viljandimaal on hakanud kasvama A-viirushepatiiti haigestunute arv
Viljandimaal ringleva A-hepatiidi täpsemad levikuteed on selgitamisel, haigestunuid on registreeritud praeguseks kõikides vanusegruppides.
A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viirus levib fekaal-oraalsel teel ja tema edasikandumise teedeks on reeglina halvasti kuumutatud toit või pesemata puu- ja köögiviljad. Haigus levib ka kokkupuute järel haige inimesega.
Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis käte pesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne...