Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

26.06.2012

Belgias on tõusnud haigestumine mumpsi

Läti Haiguste Ennetamise ja Tõrje keskuse andmetel on käesoleval aastal ka Lätis suurenenud  mumpsi haigestumine- alates aprillikuust on  registreeritud 19 haigusjuhtu. Eelmisel 2011. aastal registreeriti Lätis kümme juhtu.  Aastatel 2000-2001 oli Lätis mumpsi puhang 8783 haigusjuhuga. Eestis on haigestumine mumpsi tavapärasel tasemel, sel aastal seisuga 25.06 on registreeritud viis haigusjuhtu. Eelmisel 2011. aastal registreeriti üheksa juhtu. Eestis vaktsineeritakse lapsi mumpsi vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ühe aasta vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta...
25.06.2012

Euroopa on olnud poliomüeliidivaba 10 aastat

See on üks olulisemaid saavutusi 1988. aastal alustatud poliomüeliidi likvideerimise initsiatiivist maailmas. Enne seda oli maailmas 125 poliomüeliidi-endeemilist maad ning iga aasta invaliidistus lastehalvatustõvesse nakatumise tagajärjel üle 350 000 lapse. Käesoleval ajal on maailma maad jõudnud selle raske nakkushaiguse kontrolli alla saamisega nii kaugele, et 14. juuni seisuga oli 2012. aastal nakatunud 73 inimest ning maailmas on alles jäänud vaid kolm poliomüeliidi-endeemilist maad, kus poliomüeliidiviirused veel ringlevad elanike seas – Afganistan, Pakistan ja Nigeeria. Selliste...
22.06.2012

Koostatud on ülemaailmne leetrite ja punetiste strateegiline plaan

Enne leetrite vastase vaktsineerimise alustamist nakatus üle 90% kuni viieteist aasta vanustest lastest leetritesse. Maailmas suri aastas leetritesse üle kahe miljoni lapse ning kaotas nägemise kuni 60 000 last. Punetiste peamine oht seisneb selles, et kui vaktsineerimata naine nakatub raseduse algperioodil punetiste viirusega, võib kujuneda nn kaasasündinud punetiste sündroom, millega kaasneb loote surm või loote raskekujulised südame, silmade või sisekõrva kahjustused. Nii leetrite kui punetiste vastu on olemas efektiivne vaktsiin. Eestis alustati laste süstemaatilist vaktsineerimist...
14.06.2012

Legionelloosi haiguspuhang Edinburghis Šotimaal

Haigustekitajaks on  Legionella pneumophila sg 1. Hospitaliseeriti 70 inimest, neist 14 vajasid intensiivravi. Ühel juhul lõppes haigestumine surmaga. Epidemioloogilise uuringu käigus selgus, et kõik haigusjuhud on esinenud Edinburghi Dalry, Gorgie ja Saughton linnaosades. Haigestumine ei ole seotud reisimisega, kahtlustatakse keskkonnatekkelist kohalikku levikut. Võimalikeks nakkusallikateks on kohalikud tööstuslikud jahutusseadmed, nakatumise asjaolud on väljaselgitamisel. Legionelloos on piisknakkus. Inkubatsiooniperiood kestab üldjuhul 2-10 päeva, keskmine 6 päeva, pikim 19 päeva...
13.06.2012

Kollatõve puhang Viljandimaal on vaibumas

    "Haiguspuhangu lõppemisest veel päriselt rääkida ei saa, sest haigus on levinud Viljandist ka mujale Eestisse, aga haigusjuhtude vähenemine on ilmne," ütles Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar. Käesoleval aastal on Eestis registreeritud 41 haigusjuhtu, neist 34 Viljandimaal, kaks Raplamaal ja Tallinnas ning üks juht Jõgeva-, Järva- ja Pärnumaal. Kuna kollatõvel on pikk peiteperiood (kuni 50 päeva), siis tuleb nn sabadeks olla valmis veel mitme kuu vältel. Sellest lähtuvalt soovitab Terviseamet jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu isiklike...
08.06.2012

Sügisest hakkavad kehtima uued nõuded hambavalgendustoodetele

Praegu on lubatud müüa ja kasutada suuhügieenitooteid, mis sisaldavad kuni 0,1% (sisalduvat või vabanevat) H2O2.  Selline kogus on tarbijaohutuse komitee kinnitusel inimese tervisele ohutu. Alates 30.10.2012 kohalduv Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/84/EL, mis muudab kosmeetika direktiivi 76/768/EMÜ ja reguleerib vesinikperoksiidi (edaspidi H2O2) sisaldust hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ettenähtud toodetes, lubab hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks müüa ja kasutada ka tooteid, mis sisaldavad vesinikperoksiidi 0,1% kuni 6%. Nii suure H2O2 sisaldusega...
31.05.2012

Sel suplushooajal ootab suvitajaid 50 avalikku supluskohta

1. juunist algab Eestis ametlik suplushooaeg, mis kestab kuni 31. augustini. Sellel aastal avatakse suplushooajaks 50 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra rohkem kui möödunud aastal. Avalike supluskohtade loetellu lisandus taas Järvamaal asuv Karinu järvistu supluskoht.  Tarbija tehisjärve supluskohas hooaega veel avada ei saa, kuna seal jätkuvad järve  hooldustööd. Hiiumaal avati uus supluskoht Liivalauka, mis asub endisest Sõru supluskohast vaid mõni kilomeeter eemal, on aga seejuures ilusam, liivasem ja suurem. Peaaegu kõikidest ametlikest supluskohtadest on esimesed...
31.05.2012

Eesti supluskohtade vesi on klassifitseeritud enamasti väga heaks või heaks

Suplusvee kvaliteedi hindamiseks on vaja omada minimaalselt 16 proovi ühe supluskoha suplusvee kohta. Ühel suplushooajal peab määruse kohaselt võtma supluskohast vähemalt neli korda veeproove. Eesti alustas uue EL direktiivi kohast suplusveeseiret 2008. aasta suplushooajal ja 2011 aasta lõpuks oli meil nõutav proovide arv koos. 2011 aastal saime EL aruande jaoks esitada andmeid 55 supluskoha suplusvee kohta, neist 27 asuvad mere ääres ning 28 siseveekogude, viis jõe ja 23 järve ääres.   55st supluskohast klassifitseeriti klassi „väga hea” 39, klassi „hea” 11, klassi „piisav” kolm ja...
31.05.2012

Vastu võeti uus EL biotsiidide kasutamise määrus

27. juuni avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist. Uue määruse eesmärk on harmoniseerida biotsiide sisaldavate toodete regulatsiooni ja lihtsustada toodete turule toomist. Määrus jõustub järk-järguliselt alates 1. septembrist 2013. a. Lisainfo:Tutvu määruse (EL) nr 528/2012 eestikeelse tekstiga SIINTutvu määruse (EL) nr 528/2012 inglise keelse tekstiga SIIN
25.05.2012

Esialgne kokkuvõte sihtuuringust “Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse hindamine“

Terviseameti poolt 2011 aastal läbiviidud “Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse hindamise“, sihtuuringu tulemused näitasid, et ilu- ja isikuteenuste valdkond vajab põhjalikku ülevaatamist ning õiguslikku reguleerimist ja täiendamist. Sihtuuringu käigus külastati rohkem kui 100 ilu- ja isikuteenuste salongi, ülesandega välja selgitada teenuse pakkujate kvalifikatsioon, tarbijate teavitamine ees seisva protseduuri käigust, vastunäidustustest, võimalikest ohtudest ning viis kuidas teavitamist tehakse. Uuriti, milliseid tooteid kasutatakse teenuse osutamisel ning kuidas neid säilitatakse,...

Lehed