Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

gripp
27.10.2022

Gripiblogi, 42. nädal: lisandus kaheksa A-gripiviiruse juhtu

42. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3808 inimest, nendest 35%  olid lapsed.  Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 286,3. Laboratoorselt kinnitati kaheksa A-gripiviiruse juhtu. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripiviiruse levik on piiratud. Arstide poole pöördunute üldarv ei kasvanud, sellele vaatamata kasvas gripilaadsete sümptomitega haigestunute arv, moodustades võrreldes eelmise nädalaga 19%....
26.10.2022

Terviseameti uuenenud COVID-19 seire keskendub valimipõhisele testimisele

Terviseamet korraldab ümber senised COVID-19 seire põhimõtted ning laialdane PCR-testimise periood saab Eestis läbi. Kui koroonapandeemia alguses saadeti PCR-testi tegema kõik COVID-19 nakkuskahtlusega inimesed, siis alates kevadest keskendusid perearstid üksnes riskirühmadele ja eakatele. 31. oktoobrist lõpeb perearsti saatekirjaga Terviseameti poolt rahastatud PCR-testimine ka eakate ning riskirühmade jaoks. SARS-CoV-2 PCR testimine jätkub edaspidi haiglates, aga mujal testimiseks on hetkel piisav teha antigeeni kiirtest. „Üldelanikkonna laialdase testimise lõpetas Terviseamet juba...
25.10.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 246 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 246 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 218 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 42. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 61% punasel tasemel. Nädala jooksul lisandus 3219 haigusjuhtu, millest 1055 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2164 kliiniliselt diagnoositud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul püsib uute COVID-19 haigusjuhtude arv stabiilne. „Haigestumise suurenemine vanemaealiste patsientide seas võib mõjutada COVID-19 hospitaliseeritute arvu järgnevate nädalate...
20.10.2022

Korduma kippuvad küsimused seoses kohandatud COVID-19 vaktsiinidega

Viimasel ajal on Terviseamet saanud mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses uute bivalentsete COVID-19 vaktsiinidega. Terviseameti nakkushaiguste osakonna spetsialistid panid kokku selgitava artikli korduma kippuvate küsimuste kohta.   Mida tähendab „kohandatud“ või „täiendatud“ COVID-19 vaktsiin? Kuidas erinevad need algse koostisega COVID-19 vaktsiinidest? Täiendatud COVID-19 vaktsiinid sisaldavad lisaks algsele COVID-19 haigust põhjustavale koroonaviiruse tüvele kaitset ka koroonaviiruse omikroni variantide vastu. Millised täiendatud ehk bivalentsed COVID-19 vaktsiinid on...
20.10.2022

Gripiblogi, 41. nädal: Grippi haigestumise intensiivsus püsib madalal

41. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3871 inimest, ca 32%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 291,0. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole. Haigestumine püsib stabiilsena. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks ning haigestumuse intensiivsus ei ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. Haigestumus on langusrendis kõikides vanusgruppides ca 13,7...
18.10.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 224 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 224 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 176 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 41. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 69% punasel tasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3242 haigusjuhtu, millest 1063 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2179 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv suhteliselt stabiilne, vähenedes 6,9% võrra. Suuremat haigestumise kasvu täheldati vanuserühmades 5-9 ja 10-14,“...
16.10.2022

Täna tähistatakse südame taaskäivitamise päeva

16. oktoobril tähistatakse üle Euroopa südame taaskäivitamise päeva, mille eesmärk on tõsta rahva teadlikkust esmastest elustamisvõtetest. Päeva raames jagatakse praktilisi õpetusi, kuidas elustada inimest äkksurma korral. 16. oktoobril kogunevad Euroopa riikide tervishoiutöötajad ja Punase Risti organisatsioonide liikmed avalikesse kohtadesse, et õpetada kodanikele esmaste elustamisvõtete osutamist. Juba 10 aastat on ka Eesti selles projektis osalenud. Meil kannab projekt nime „Sinu käed päästavad elu“.   Haiglaväliste äkksurmade elustamisstatistika Eestis näitab, et enne...
13.10.2022

Oktoobris algas gripiviiruse hooaeg

Oktoobri keskpaigast algas uus gripiviiruse hooaeg. 40. nädalal tuvastati kaks A-gripiviiruse juhtu. 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3906 inimest, kellest 30% olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 288,7. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringus (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks. Haigestunute seas on kõige enam kuni 5-aastaseid lapsi. Peamiseks haigestumise...
11.10.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 201 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 40. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 41% punasel tasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3484 haigusjuhtu, millest 1196 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2288 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv üldiselt stabiilne, vähenedes 2,2% võrra. Haigestumus on kasvutrendis vanuserühmas 55-59 ja üle 70 aastaste hulgas,...
07.10.2022

Terviseamet annab nõu: kuidas kaitsta veesõiduki põhja?

Veesõiduki põhja peab regulaarselt hooldama, et kaitsta paati, vältida veeorganismide kinnitumist paadile ja nende levimist veekogude vahel. Vajalik kaitse sõltub paadi kasutamiskohast ja -sagedusest. Terviseamet toob välja erinevad võimalused paadi kaitsmiseks. Veeorganismid, näiteks vetikad, karploomad ja koorikloomad kahjustavad sõidukit, vähendavad sõidukiirust ja suurendavad kütusekulu. Paadile kinnituvate ja seal kasvavate organismide hulka mõjutavad vee soolsus, kvaliteet, temperatuur, valgus ja voolutugevus. Lisaks oleneb kasv ka paadi kasutusest – mida tihemini ja kiiremini paat...

Lehed