Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

13.10.2022

Oktoobris algas gripiviiruse hooaeg

Oktoobri keskpaigast algas uus gripiviiruse hooaeg. 40. nädalal tuvastati kaks A-gripiviiruse juhtu. 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3906 inimest, kellest 30% olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 288,7. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringus (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks. Haigestunute seas on kõige enam kuni 5-aastaseid lapsi. Peamiseks haigestumise...
11.10.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 201 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 40. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 41% punasel tasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3484 haigusjuhtu, millest 1196 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2288 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv üldiselt stabiilne, vähenedes 2,2% võrra. Haigestumus on kasvutrendis vanuserühmas 55-59 ja üle 70 aastaste hulgas,...
07.10.2022

Terviseamet annab nõu: kuidas kaitsta veesõiduki põhja?

Veesõiduki põhja peab regulaarselt hooldama, et kaitsta paati, vältida veeorganismide kinnitumist paadile ja nende levimist veekogude vahel. Vajalik kaitse sõltub paadi kasutamiskohast ja -sagedusest. Terviseamet toob välja erinevad võimalused paadi kaitsmiseks. Veeorganismid, näiteks vetikad, karploomad ja koorikloomad kahjustavad sõidukit, vähendavad sõidukiirust ja suurendavad kütusekulu. Paadile kinnituvate ja seal kasvavate organismide hulka mõjutavad vee soolsus, kvaliteet, temperatuur, valgus ja voolutugevus. Lisaks oleneb kasv ka paadi kasutusest – mida tihemini ja kiiremini paat...
06.10.2022

Terviseameti mürgistusteabekeskusel täitus neljateistkümnes tegevusaasta

6. oktoobril aastal 2008 avati Eestis mürgistusinfoliin 16662. 14 aasta jooksul on Terviseameti koosseisus toimetav mürgistusteabekeskus nõustanud abivajajaid mürgistusõnnetuste puhul ja tegelenud mürgistuste ennetamistööga.   Nende aastate jooksul on keskus vastanud enam kui 30 000 kõnele ja mürgistusinfoliin on muutunud ööpäevaringseks teenuseks. Nõustamise ja ägedas staadiumis olevate mürgistuste ravi kõrval peavad keskuse eksperdid oluliseks ka mürgistuste ennetamist, mis on osa mürgistusteabekeskuse tööst. Tugev ennetustöö on tõstnud rahva teadlikkust mürgistusohtudest,...
04.10.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 210 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 210 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 201 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 39. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 52% ulatuses oranžil ohutasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3561 haigusjuhtu, millest 1316 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2245 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv pigem stabiilne, kasvades 5,7% võrra, positiivsete testide arv jätkab kasvamist just vanemates vanuserühmades,“...
03.10.2022

UFI-kood kemikaalidel võimaldab õnnetuse korral saada kiiret abi

Uus kemikaalide märgistuselement UFI-kood võimaldab tuvastada tootes sisalduvad kemikaalid. Element võimaldab õnnetusjuhtumi korral edastada kannatanule kiirelt käitumis- ja ravijuhised, lähtudes vastava kemikaali koostisest ja omadustest. Igapäevaselt on kodudes kasutusel erinevad kemikaalid: pesu- ja puhastusvahendid, putukamürgid, liimid, värvid ja palju muud. Nendest osa on tervisele suuremal või vähemal määral ohtlikud. Inimesele võivad ohtu kujutada ka elektrooniliste sigarettide täitevedelikud ja nikotiinipadjad. Kemikaalide pakenditele lisatakse numbrite ning tähtede...
27.09.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 176 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 176 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 160 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul lisandus eelmisel nädalal 3370 haigusjuhtu, millest 1188 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2182 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes suurenes haigusjuhtude arv 10% võrra. Positiivsete testide arv kasvas kõige rohkem väikelaste (0-4a) hulgas,“ selgitas Sadikova. Nakatamiskordaja R on üle-eestiliselt 1,08, hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku...
21.09.2022

Terviseamet korraldab Raplas ja Pärnus ilu- ja isikuteenindajatele tasuta infopäeva

Terviseamet korraldab Raplas ja Pärnus ilu- ja isikuteenuste osutajatele tasuta infopäeva, mille eesmärk on suurendada teenuseosutajate teadlikkust valdkonnaga kaasnevate ohtude osas. Infopäev on suunatud nii praktiseerivatele, kui ka alustavatele ja alles õppivatele ilu- ja isikuteenindajatele. Terviseameti lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul toimuvad ilu valdkonnas pidevad arengud: lisanduvad uued tooted, tehnikad ja protseduurid, kasvab nõudlus erinevate ilu-isikuteenuste järele, järjepidevalt kasvab ka teenuseosutajate hulk. „Soovime infopäevade abil tõsta...
20.09.2022

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 150 COVID-19 patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 150 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 150 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 37. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 52% ulatuses oranžil ohutasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 3059 haigusjuhtu, millest 1189 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1870 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmisel nädalal oli õppeaasta algusele iseloomulikult näha suurimat haigestumise kasvu kooliealiste laste hulgas. Sel nädalal kasvas haigestumine enim üle 30-aastaste hulgas,...
19.09.2022

Terviseamet hoiatab: soojavee temperatuuri langetamine jaotusvõrgus loob soodsad tingimused legionella paljunemiseks

Terviseameti poole pöördub üha rohkem korteriühistuid, kes soovivad energiakulu kokkuhoiu nimel reguleerida soojavee temperatuuri ülemist piiri. Terviseamet paneb südamele, et korterühistud peaks kinni sätestatud piirmääradest, sest vastasel juhul võib veevarustussüsteemis hakata vohama legionella bakter. Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul loob soojavee temperatuuri reguleerimine trassis soodsad tingimused legionella levikuks. Tegemist on ägeda kuluga bakteriaalse päritoluga nakkushaigusega, mis  5-15% juhul lõppeb surmaga. „Energia säästmine peab...

Lehed