Sa oled siin

23.03.2020

Haiglaravil on 17 inimest, neist 4 on kriitilises seisus

Hetkel vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 17 inimest, neist intensiivravi vajab 6 ja kriitilises seisus on 4. Pärnu Haiglas on 3 inimest, neist 2 seisund on stabiilne ja 1 kriitiline. Ida-Tallinna Keskhaiglas on 2 inimest, mõlemad on stabiilses seisundis. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on 2 inimest, mõlemad kriitilises seisundis.  Tartu Ülikooli Kliinikumis on ravil 3 inimest, neist 1 on kriitilises seisus intensiivravis. Lääne-Tallinna Kekshaiglas viibib hetkel 7 inimest, nende kõigi seisund on stabiilne ja nad ei vaja intensiivravi. Haiglatest on välja kirjutatud 7...
23.03.2020

Eile tuvastasid laborid 26 koroonaviirusesse nakatunut

23. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 352 inimesel, kokku on tehtud 3724 testi. Ööpäevaga laekus 495 testi tulemust, mis on 78 võrra rohkem kui eile. Võrreldes eilsega lisandus 26 uut positiivset tulemust, kellest 16 on Saaremaal, 5 Harjumaal, 4 Võrumaal ja 1 Tartumaal. Vanusegruppide vaates on seis endine: nooremad kui 20-aastased moodustavad vähem kui 6 protsenti ja vanemad kui 60 eluaastat 17 protsenti nakatunutest. Haiglaravil on 15 inimest, neist 4 vajab intensiivravi. Kahe intensiivravil viibiva patsiendi seis on kriitiline. Eesti andmeid kuvava koroonakaardi...
22.03.2020

Haiglaravil on 15 inimest, neist 2 on kriitilises seisus

Hetkel vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 15 inimest, neist intensiivravi vajab 4 ja kriitilises seisus on 2. Pärnu Haiglas on 3 inimest ja kõigi seisund on stabiilne. Ida-Tallinna Keskhaiglas on 2 inimest, kes vajavad intensiivravi, kuid nende seisundit hinnatakse stabiilseks. Tartu Ülikooli Kliinikumis on ravil 5 inimest, neist 2 on kriitilises seisus intensiivravis. Lääne-Tallinna Kekshaiglas viibib hetkel 5 inimest, nende kõigi seisund on stabiilne ja nad ei vaja intensiivravi. Täna hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel, kokku on tehtud 3229...
22.03.2020

Terviseamet vastab korduma kippuvatele küsimustele maskide kasutamise kohta

Terviseamet, Sotsiaalministeerium ning riik tervikuna töötab selle nimel, et tarnida Eestisse rohkem isikukaitsevahendeid. Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja –prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse. Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.   Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist...
Foto: Pixabay
22.03.2020

Eile tuvastasid laborid 20 koroonaviirusesse nakatunut

22. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel, kokku on tehtud 3229 testi. Ööpäevaga laekus 417 testi tulemust, 109 võrra rohkem kui eile. Võrreldes eilsega lisandus 20 uut positiivset, uusi nakatunuid tuli enim juurde Harjumaal – 9. Tartus ja Võrus lisandus kummaski 4, Saaremaal 2 ja teistes  maakondades nakatunuid ei lisandunud (1 nakatunu puhul isikukood puudub). Vanusgruppide vaates on seis endine, 6% alla 20 aastased ja  17% 60+ vanusgrupi positiivseid. Haiglaravil on 14 inimest, neist 2 vajab intensiivravi. Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab...
Foto: Pixabay
21.03.2020

Vanemaealised moodustavad nakatunutest 17%

21. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 306 inimesel, kellest 50 on vanuses 60 või enam aastat. Ööpäevaga tehti 308 testi, millest 23 osutus positiivseks. 31. jaanuarist on Eestis tehtud 2812 testi. Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid, haiglaravil on 14 inimest. Praegu keegi koroonaviiruse tõttu intensiivravi ei vaja. Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud). Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise...
Foto: Pixabay
20.03.2020

Eile tuvastasid laborid 16 koroonaviirusesse nakatunut

20. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 283 inimesel, võrreldes eilsega lisandus 16 juhtu. Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 2504 COVID-19 testi. Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid, haiglaravil on 10 inimest. Praegu keegi koroonaviiruse tõttu intensiivravi ei vaja. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul näitavad läbiviidud analüüside hulk võrrelduna tuvastatud haigusjuhtude ja hospitaliseeritute arvuga seda, et Eesti avastas viiruse kohapealse leviku algfaasis. Elanikkonna aktiivne teavitamine, esmaste haigestunute ja...
20.03.2020

Gripiblogi, 11. nädal: grippi haigestumine on langustrendis

Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis. Üldine haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes 6 protsenti, grippi 10 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 136 gripiviirust, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused. Gripiviiruste osakaal moodustab 44 protsenti muudest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega....
Foto: Siim Verner Teder
20.03.2020

Terviseamet andis kiirabipidajatele loa ajutiselt brigaadide koosseisu vähendada

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu on kiirabil võimalik teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. Sotsiaalministeeriumi tervisearendamise nõuniku Ragnar Vaiknemetsa sõnul on võimaluse eesmärk säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus peamiselt koroona testimise tõttu viimasel ajal oluliselt on suurenenud. „Koroona testimise tõttu suurenes häirekeskuse kõnede arv ning abivajajateni jõudmine võis mõnevõrra võtta rohkem aega,“ ütles Vaiknemets. Ta lisas, et võimalus teenindada kaheliikmelises brigaadis tagab töötajate tööjõulisuse, kui...
20.03.2020

Mürgistuste ennetamisele tuleb tähelepanu pöörata ka eriolukorra ajal

Haiguspuhangu ajal on eriti aktuaalsed desinfitseerimisvahenditest ja ravimitest põhjustatud mürgistused. Täna lõppeval mürgistusennetusnädalal juhtis Terviseameti Mürgistusteabekeskus tähelepanu mürgistuste ennetamise vajalikkusele igal ajal. Sobiva puhastus- ja desinfitseerimisvahendi valimine on praegu mureks paljudele. „Käte desinfitseerimise vahend sobib vaid kätele, pindade puhastamisel sellest abi pole. Pihustatavaid aineid ei tasu õhku piserdada, sest hingamisteedesse sattudes võivad need ohtlikuks osutuda,“ soovitas Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Samuti ei tasu Oderi sõnul...

Lehed