01.02.2024
Nädalaga lisandus 327 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 327 gripijuhtu, kokku registreeriti 671 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane.
Eelmisel nädalal registreeriti 2909 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 34,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirusega seotud haigusjuhtude arv kasvas 25% võrra.
Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kuna ringlusesse on jõudnud ka B-gripiviirus, võib haigestumine püsida veel mõned nädalad kõrgel tasemel.
TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 102 patsienti. Hooaja algusest on...
31.01.2024
Mis on leetrid ja kuidas neid vältida?
Mitmed Euroopa riigid on teatanud leetrite juhtumite sagenemisest, põhjustades laiemat muret ka teistes riikides. Ohustatud on ka Eesti, sest laste vaktsineerimine on viimastel aastatel langenud alla kriitilise taseme. Terviseamet tuletab meelde, mis haigusega on tegemist, kuidas viirust vältida ja millised on vaktsineerimissoovitused lastele ja täiskasvanutele.
Haiguse olemus
Leetrid on ülinakkav haigus. See levib õhu kaudu ja üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas võib nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja...
25.01.2024
Nädalaga lisandus 238 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
COVID-19 haigestumus ning hospitaliseerimiste arv on püsivas langustrendis. Gripiviirusega seotud haigusjuhtude arv ning gripi tõttu hospitaliseerimiste arv on stabiliseerunud.
Eelmise nädala jooksul registreeriti 2914 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 40% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 538 gripijuhtu, millest 238 olid laboratoorselt kinnitatud.
TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravil 92 patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 526 inimest. Gripi hospitaliseerimiste arv kasvas vanemaealiste inimeste hulgas....
18.01.2024
Nädalaga lisandus 253 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 253 gripijuhtu, kokku registreeriti 538 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane.
Nädala jooksul registreeriti 3162 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist pea kolmandik olid kuni 14-aastased lapsed. Arstide poole pöördunute arv püsib stabiilsena.
Grippi haigestunute arv kasvas 11% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi, ringlusse jõudis ka B-gripiviirus.
Viimase kahe nädala jooksul vajas gripi tõttu haiglaravi 132 patsienti. Hooaja algusest...
12.01.2024
Nädalaga lisandus 266 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 266 gripijuhtu, kokku registreeriti 484 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane.
Nädala jooksul registreeriti 3254 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 26,1% olid kuni 14-aastased lapsed. Haiguste tõttu arstide poole pöördunute arv püsib stabiilsena.
Grippi haigestunute arv vähenes 47% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Haigestumuse langus on suure tõenäosusega seotud pühade ja koolivaheajaga. Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv jätkab kasvamist.
Viimase kahe nädala jooksul on gripi tõttu...
04.01.2024
Nädalaga lisandus 579 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 579 gripijuhtu, kokku registreeriti 1002 gripijuhtu. Haigestumine on kerges tõusutrendis, gripi levik on laialdane.
52. nädala jooksul registreeriti 3636 ägedate hingamisteede haigusjuhtu, neist kolmandik kuni 14-aastaste laste hulgas. Haigestunute arv vähenes nädalaga 30% võrra. Grippi haigestunute arv jätkab kasvamist aeglasemas tempos. Ägedate hingamisteede haiguste langus on suure tõenäosusega tingitud pühadest ja koolivaheajast.
Esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti. Täpsustatud andmetel...
28.12.2023
Nädalaga lisandus 468 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 468 gripijuhtu, kokku registreeriti 938 gripijuhtu. Haigestumine on tõusutrendis, gripi levik on laialdane.
Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse hingamisteede haigustesse 5229 inimest. Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud 101% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, kõige rohkem on haigestunuid kuni 14-aastaste laste seas.
Esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 30 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 133 inimest. Üle 43% haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid, 32,3% üle 65-aastased....
21.12.2023
Nädalaga lisandus 236 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 236 gripiviiruse juhtu. Alanud on gripiviiruse epideemiline levik.
Nädalaga haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 6615 inimest. Gripijuhte registreeriti 466, millest laboratoorselt kinnitati 236 juhtu. Grippi haigestumine on kasvanud 145% võrra. Peamiselt haigestuvad kuni 14-aastased lapsed. Haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.
Eelmisel nädalal vajas gripi tõttu haiglaravi 12 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 76 inimest, neist pooled on olnud...
15.12.2023
Terviseamet kaardistab avalikus ruumis suitsetamist ja veipimist
Terviseamet viib läbi küsitluse, mille eesmärk on kaardistada avalikus ruumis suitsetamist ja veipimist. Küsitluse eesmärk on välja selgitada, mis piirkondades on vaja tugevdada järelevalvet seoses häiriva suitsetamisega.
Uudsete tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete, sealhulgas e-sigarettide tarvitamine on Eesti elanike seas tõusuteel ja neid kiputakse ekslikult tajuma tavasigareti oluliselt ohutuma alternatiivina. Nii tava- kui ka e-sigareti suitsetamine on samades kohtades keelatud, kuid sellest ei olda teadlikud.
Tubakaseaduse kohaselt on suitsetamine ja veipimine muuhulgas...
14.12.2023
Konverentsil koguti mõtteid sõja- ja katastroofimeditsiinist
Detsembri alguses kogunesid Tallinnas tsiviil- ja militaarvaldkonna spetsialistid Eestist ja NATO partnerriikidest. Alustuseks viidi läbi põhjalik tsiviil-militaar tervishoiuõppus ning järgnevatel päevadel arutleti peamiselt tervishoiusüsteemi kriisiaegse toimimise ja sellega seotud otsuste üle.
Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets ütles, et laiaulatuslike kriiside ajal on tsiviiltervishoiu ja militaarmeditsiini koostöö loomulik ja loogiline.
"Teadupärast toetub Eesti Kaitsevägi enamjaolt tsiviiltervishoiule, kus näiteks sõjas kannatada saanuid ravitakse peamiselt...