09.05.2023
KKK | Mida Kuressaare kraanivett kasutades silmas pidada?
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakond vastab kõige enam esitatud küsimustele, mis on laekunud seoses Kuressaare joogivee saastumisega.
Milliseid haigussümptomeid põhjustab Saaremaal saastunud vee joomine?
Sümptomid (võib esineda üks või mitu järgnevast): oksendamine, iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus (sh ka veriroe), palavik.
Mida silmas pidada haigussümptomite esinemise korral?
Haigussümptomite esinemise korral pöörduge perearsti või perearsti nõuandetelefoni 1220 poole, kes nõustab sümptomite leevendamise ja ravi osas. Tõsise seisundi puhul kutsuge...
09.05.2023
Analüüs kinnitab: Kuressaare joogivees tuvastati Escherichia coli
Terviseameti nakkushaiguste laboris tehtud veeanalüüsid kinnitasid Kuressaare joogivee saastumise Escherichia coli bakteriga. Kuivõrd Kuressaare veevärgi poolt võetud kordusproovides esines samuti viiteid saastumisele, tuleb joogiks jätkuvalt eelistada pudelivett ning kraanivett enne tarvitamist keeta vähemalt 10 minutit.
Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat selgitas, et joogivees esinenud kolibakteri serotüübi määramiseks viidi täiendavalt läbi PCR-analüüs, mille tulemusel on tegemist E.coli vormiga, mis ei ole kõige toksilisem tüüp, kuid langeb kokku patsientidel...
08.05.2023
Kuressaare kraanivett tuleb enne tarvitamist keeta, käivitati torustike puhastus
Nädalavahetusel Saaremaal Kuressaares alanud massiline nakatumine kõhutõppe, millega kaasneb oksendamine, allub ravile. Kuressaare haigla andmetel möödub äge haiguse faas 12 tunniga, mille järel hakkab inimene paranema. Vanemaealised inimesed ja väikelapsed on haigussümptomitest enim ohustatud suure vedeliku kaotuse tõttu, seepärast tuleb jälgida, et kodus oleks piisavalt puhast vett.
Terviseametile teadaolevalt võib haigestumise põhjusteks olla neljapäeval, 4. mail Kuressaares aset leidnud veeavarii, kus reoveetorustiku parandustööde ajal lõhkes joogiveetoru ja joogivesi võis...
07.05.2023
Oksendamine ja kõhuhäda Kuressaares: kraanivesi võib olla saastunud
Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda on viimase ööpäeva jooksul pöördunud kümned inimesed, kes kurdavad oksendamist ja kõhuhädasid.
Terviseamet selgitab välja võimalikku haigestumise põhjust, kuid hetkel ei viita andmed, et tegemist oleks ühel üritusel või sündmusel osalenutega.
Haigestumine võib olla seotud vee saastumisega, kuid enne kui ei ole selgunud proovide tulemused, soovitab Terviseamet hoiduda Kuressaare ühisveevärgist tuleva vee tarvitamisest ning juua pudelivett. Äärmisel juhul tuleb vesi enne tarvitamist läbi keeta (vähemalt 10 minutit), mis hävitab suure osa...
05.05.2023
Meditsiiniseadmete valdkonna infokiri: mai 2023
Käesoleva infokirjaga anname ülevaate nii üleeuroopalistest kui ka siseriiklikest muudatustest, mis juba on rakendunud või rakendumas ning mis puudutavad teie kui turustusahelas olevate meditsiiniseadmeid levitavate ettevõtjate kohustusi ja vastutust.
LEIA KIIRELT
Euroopa-ülesed muudatused »
Üleminekusätete uuendus »
Levitajate üldised kohustused »
Kaebuste registri pidamine »
Uus roll - importija
Seadmega kaasneva info tõlkimine
Seadmete identifitseerimine tarneahelas...
04.05.2023
Nädala jooksul lisandus 158 gripi ja 1276 COVID-19 juhtu
17. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2326 inimest, kellest 33% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 16% võrra. Grippi haigestumus suurenes eelmise nädalaga võrreldes 13% võrra. Grippi haigestunutest ca 53% olid lapsed vanuses kuni 15 eluaastat.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimasel nädalal gripi tõttu haiglaravi 21 patsienti (nädal varem 13). Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1281 inimest, kellest 67,9% on inimesed vanuses 50 ja enam. Kuni nelja-aastased lapsed moodustavad...
02.05.2023
Terviseamet lõpetas COVID-19 hädaolukorra ohu lahendamise
Terviseameti peadirektori otsusega lõpetati COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu lahendamine. Eelkõige andis hädaolukorra ohu taseme kehtimine koormust haiglatele, mis pidid tagama lisavoodikohad võimalikuks nakkushaigete arvu kasvuks.
Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on epidemioloogiline olukord juba mõnda aega rahulik püsinud ning hetkel ei ole näha, et haiglaravi vajajate hulk võiks lähiajal kasvada mahus, et see häiriks tervishoiuteenuse osutajate tavapärast abi osutamise võimekust. „Seetõttu otsustaski Terviseamet lõpetada hädaolukorra ohu...
27.04.2023
Nädala jooksul lisandus 140 gripi ja 1445 COVID-19 juhtu
16. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2785 inimest, 37,5% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 13% võrra.
Grippi haigestumus vähenes eelmise nädalaga võrreldes 31% võrra. Grippi haigestunutest ca 60% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu alusel saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel mõõdukaks, kuid haigestumine on langustrendis,...
20.04.2023
Nädala jooksul lisandus 202 gripi ja 1726 COVID-19 juhtu
15. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3184 inimest, 38,4% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 39% võrra.
Grippi haigestumus kasvas 34% võrra eelmise nädalaga võrreldes. Grippi haigestunutest 44,6% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 26...
20.04.2023
Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant
Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt, edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et iga kümne aasta tagant oma kaitset uuendada.
Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus,...