Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

21.10.2011

Sotsiaalministeerium otsib osalejaid perearstide ja -õdede asendussüsteemi pilootprojekti

Sotsiaalministeerium otsib asendussüsteemi pilootprojektis osalema arsti ja õe haridusega inimesi, kes on valmis töötama, kas osalise või täiskoormusega asendusperearstina või –õena pilootprojekti toimumisperioodil 1. märtsist 2012 kuni 30. novembrini 2012.  „Oluline on siinkohal rõhutada, et asendusarstiks või õeks kandideeriv ja pilootprojektis osaleda sooviv inimene ei pea olema kindlasti perearsti või pereõe pädevusega,“ ütleb terviseala asekantsler Ivi Normet. „Oluline on, et inimesel on arsti või õe haridus, ehk ta võib olla ka üldarst või mõne kitsama eriala arst või õde.“...
17.10.2011

Algasid ettevalmistused mobiilsete töökohtade loomiseks kiirabile

Kiirabiteenuse dokumenteerimine toimub riigis ühesuguse standardse vormi kohaselt, kuid see on seni paberkandjal ja eraldi digitaalsest e-tervise infosüsteemist. Et kogu kiirabiteenuse info oleks elektrooniline, usaldusväärne ning oleks liidestatud e-tervise infosüsteemiga, on vajalik digitaliseerida ja juurutada uus kiirabikaart – e-kiirabikaart. E-kiirabikaart on kiirabibrigaadi töövahend, mille abil sisestatakse/kogutakse andmeid iga kiirabijuhtumi kohta – nii konkreetse abivajaja terviseandmeid, talle kiirabi käigus osutatud tervishoiuteenuse andmeid, andmed kiirabikutse põhjustanud...
17.10.2011

Nädalaga lisandus 10 kollatõve haigusjuhtu, neist 8 Viljandimaal

Viljandiga seotud haigusjuhte on tänaseks registreeritud kokku 81. Kõige enam haigestumisi Viljandimaal – 66, Tallinnas kaheksa, Raplamaal kolm, Harjumaal kaks ning Pärnu- ja Tartumaal üks A-viirushepatiiti haigestumine.   Kokku on aasta algusest registreeritud Eestis 89 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist Viljandimaal  67, Tallinnas – 13, Harju– ja Raplamaal kolm ning üks haigestumine Pärnu-, Tartu– ja Lääne-Virumaal. Haigestunud on kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.   Kõikide...
14.10.2011

Gripiteemaline pressikonverents: kaitse neid, kes on nõrgemad – vaktsineeri!

Gripiviirustest domineeris pandeemiline gripiviirus A(H1N1) 2009, samal ajal oli viis korda kõrgem ka ringluses olnud B-gripiviiruste hulk, mis on omane tavalisele gripihooajale, selgitas tänasel (14.10.2011) pressikonverentsil Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar. Terviseamet tegi möödunud hooajal koostööd nelja suurema haiglaga ja neilt saadud andmete põhjal saame öelda, et alates jaanuarist 2011 gripi tõttu intensiivravi kokku 58 inimest vanuses 21 – 87 eluaastat. Gripist tingitud surmajuhte oli möödunud hooajal Terviseameti andmetel kokku 10, neist kaks olid vanuses 65 ja enam...
10.10.2011

Ülevaade A- viirushepatiiti haigestumisest 40. nädalal

Käesoleva aasta augustist alates on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 58 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks veel 13 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist 8 Tallinnas, kaks Harjumaal, üks Tartu-, Rapla- ja Pärnumaal. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud  79 kollatõppe haigestumist. Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.   Nakkus levib praegusel hetkel suure tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud...
03.10.2011

Nädalaga lisandus 9 A-viirushepatiidi haigusjuhtu

Käesoleva aasta augustist alates on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 51 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks veel 12 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist 8 Tallinnas, üks Tartu-, Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud  71 kollatõppe haigestumist. Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.   Nakkus levib praegusel hetkel suure tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt...
30.09.2011

Toitlustamine koolides paraneb iga aastaga

Toitlustamise kontrollimise juures jälgitakse, et toit oleks mitmekesine, tervislik ja toiduenergia vastaks vastava vanusegrupi energiavajadusele, mille juures on väga oluline just makrotoitainete(süsivesikud, rasvad, valgud) õige vahekord. Üksi toiduenergiat  ei ole kunagi jälgitud. 2010. aastal kontrollis Terviseamet toitlustamise korraldust peaaegu kõigis Eestis tegutsevates koolides ja neist 98 protsenti vastasid määruses toodud nõuetele. See näitab, et enamus koole suudavad pakkuda lastele tervislikku, mitmekülgset ja maitsvat toitu. Koolides, kus esines puudusi, olid põhilisteks...
28.09.2011

Wi-Fi kasutamise keelustamine koolides pole vajalik

Agentuuri hinnangul puuduvad kindlad tõendid selle kohta nagu mõjuks WI-FI raadiosignaalid negatiivselt  inimeste tervisele. Arvuti ja ruuteri signaalid on väga madala võimsusega ega ületa tavaliselt 0,1 W.  Senised uurimused on näidanud, et mõjud on kooskõlas Rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komitee poolt loodud ja rahvusvaheliselt vastu võetud soovitustega. Praegustele teadmistele ja kogemustele tuginedes on raadiosageduste mõju Wi-Fi-st tõenäoliselt madalam mobiiltelefonide raadiosageduste mõjust. WI-FI süsteemis kasutatavad sagedused on üldjoontes samad...
27.09.2011

28. september- Maailma marutõve päev

Eestis esines inimeste marutõbe Teise maailmasõja järgsetel aastatel ning üksikjuhtudel ka hiljem, sest marutaud oli metsloomade seas laialt levinud ning nendelt nakatusid ka koduloomad. Eestis esines viimane inimese marutõve juht 1986. aastal. Aastakümneid on meil tehtud mets- või koduloomade poolt puretud inimestele antiraabilist profülaktikat, millega on päästetud rohkesti inimelusid. Põhipanuse marutõve vaba elukeskkonna tagamiseks on teinud Veterinaar- ja Toiduamet, kes alustas 2005.a sügisel metsloomade marutaudi vastast vaktsineerimist. Marutaudi vaktsiini on külvatud kaks korda...
27.09.2011

A-viirushepatiidi vastasest vaktsineerimisest

Koos Eestis esineva A-viirushepatiidi puhanguga on kasvanud nõudlus A-viirushepatiidi vastase vaktsineerimise suhtes. Seoses sellega juhib Terviseamet elanikkonna tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Vaktsineerimine A-viirushepatiidi vastu on näidustatud kõigile Eesti elanikele, kes ei ole varem vaktsineeritud ega põdenud A-viirushepatiiti, eeskätt: lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised maksahaigused; toidukäitlejad;A-viirushepatiidi haige lähikontaktsed;vee- ja kanalisatsiooni asutuste töötajad;süstivad narkomaanid;meestega seksivad mehed. 2. Lähikontaktsetele on...

Lehed