Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

27.09.2011

28. september- Maailma marutõve päev

Eestis esines inimeste marutõbe Teise maailmasõja järgsetel aastatel ning üksikjuhtudel ka hiljem, sest marutaud oli metsloomade seas laialt levinud ning nendelt nakatusid ka koduloomad. Eestis esines viimane inimese marutõve juht 1986. aastal. Aastakümneid on meil tehtud mets- või koduloomade poolt puretud inimestele antiraabilist profülaktikat, millega on päästetud rohkesti inimelusid. Põhipanuse marutõve vaba elukeskkonna tagamiseks on teinud Veterinaar- ja Toiduamet, kes alustas 2005.a sügisel metsloomade marutaudi vastast vaktsineerimist. Marutaudi vaktsiini on külvatud kaks korda...
27.09.2011

A-viirushepatiidi vastasest vaktsineerimisest

Koos Eestis esineva A-viirushepatiidi puhanguga on kasvanud nõudlus A-viirushepatiidi vastase vaktsineerimise suhtes. Seoses sellega juhib Terviseamet elanikkonna tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Vaktsineerimine A-viirushepatiidi vastu on näidustatud kõigile Eesti elanikele, kes ei ole varem vaktsineeritud ega põdenud A-viirushepatiiti, eeskätt: lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised maksahaigused; toidukäitlejad;A-viirushepatiidi haige lähikontaktsed;vee- ja kanalisatsiooni asutuste töötajad;süstivad narkomaanid;meestega seksivad mehed. 2. Lähikontaktsetele on...
26.09.2011

Kollatõve levikust Eestis 38. nädalal

Aasta algusest on Eestis kinnitatud kokku 62 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, enamik haigusjuhtudest on alates augustist registreeritud  Viljandimaal (44) või on olnud Viljandiga seotud (12). Kuigi esmane nakkusallikas ei ole selge, on selge, et hetkel levib nakkus kõige suurema tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu. Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib...
19.09.2011

Ülevaade kollatõvest Eestis 37. nädala seisuga

Aasta algusest alates on Eestis registreeritud 50 A-viirushepatiidi e kollatõve haigusjuhtu, neist Viljandimaal 37, Tallinnas 10, Harjumaal 2 ja Tartus üks. Kollatõve puhangu algusest (01.08.2011) on Viljandiga seotud juhte registreeritud kokku 42 (Viljandimaa 36, Tallinn 5 ja Tartu üks). Viljandimaal registreeritud 36-st haigusjuhust on 32 haiget pärit Viljandi linnast ja 4 maakonnast. Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viljandis ringleva viiruse ühine levikutee pole selgunud....
12.09.2011

Kollatõve levik Viljandimaal jätkub

Esimene haigusjuht  leidis Viljandis kinnitust veebruaris, mis oli seotud reisimisega. 01. augustist alates kinnitatud 28-st juhust 25 on registreeritud Viljandi linnas ja kolm maakonnas. Lisaks Viljandile on A-viirushepatiiti haigestumisi registreeritud sel aastal üks juht Tartus, kaks Harjumaal ja üheksa Tallinnas. Epidemioloogilise uuringu alusel on välja selgitatud, et väljaspool Viljandit kinnitatud haigestumistest neljal juhul on haigestunud olnud seotud Viljandiga. Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab...
12.09.2011

Prantsusmaal on registreeritud toidutekkelise botulismi puhanguid

Epidemioloogiliste uuringute käigus selgitati välja ja kinnitati ühine puhanguallikas – toidukonserv „Tapenade“, mille valmistamiseks kasutati oliive. Tootja, Lõuna-Prantsusmaal Vaucluse`s  asuv ettevõte, müüs toodangut neljas Lõuna-Prantsusmaa administratiivses regioonis (Bouches-du-Rhõne, Drome, Var ja Vaucluse). Toote brändi nimetus on „Les Delices de Marie-Claire“ ja partii number 112005. Partii oli müügil delikatessidega kauplevates toidupoodides (epicerie) alates 31. maist 2011, parim enne kuupäevaga 16/12/2012. Juhul kui te olete reisilt Prantsusmaale ostnud kaasa...
07.09.2011

Viljandimaal on hakanud kasvama A-viirushepatiiti haigestunute arv

Viljandimaal ringleva A-hepatiidi täpsemad levikuteed on selgitamisel, haigestunuid on registreeritud praeguseks kõikides vanusegruppides. A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viirus levib fekaal-oraalsel teel ja tema edasikandumise teedeks on reeglina halvasti kuumutatud toit või pesemata puu- ja köögiviljad. Haigus levib ka kokkupuute järel haige inimesega. Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis käte pesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne...
05.09.2011

Tallinnas arutatakse arstide vaba liikumise tulevikku Euroopa Liidus

Avalikkuse jaoks pigem tuntud kui arstide vaba liikumise asutuste töönõupidamise päevakorras on seekord vaid üks, kuid äärmiselt oluline punkt -  selleks on lõpliku ühisseisukoha väljatöötamine Euroopa Komisjoni poolt 22. juunil esitatud ettepanekutele kutsekvalifikatsioonide direktiivi ajakohastamiseks. Nimetatud päevakorrapunktiga on kaasnenud liikmesriikide väga suur huvi ürituse vastu. Rohelise Raamatuna tuntud dokument visandab järgmiseks kümnendiks põhiseisukohad, mis peaksid täpsustama liikmesriikide vahelist spetsialistide vaba liikumist. „Kuigi esmapilgul võib tõesti tunduda...
02.09.2011

Augustis registreeriti läbi aegade suurim puukborrelioosi haigestunute arv

Augustis registreeriti Eestis 457 puukborrelioosi ehk Lyme´i tõve haigusjuhtu, mis on läbi aegade suurim ühes kuus registreeritud borrelioosi juhtude arv Eestis. Kuna enamik haigusjuhtudest on saanud laboratoorse kinnituse ja vaid väike osa kinnitatakse arstide poolt kliinilise pildi alusel, siis tuleb sellesse numbrisse ja haigestumise tõenäosusesse väga tõsiselt suhtuda. Kõikidest käesoleval aastal registreeritud puukborrelioosi juhtudest (1093) enam on haigestumisi registreeritud Saaremaal (186), Tallinnas (185), Hiiumaal (103), Harjumaal (88), Tartumaal (84), Läänemaal (76) ja...
31.08.2011

31. augustil lõppeb Eestis ametlik suplushooaeg

Suplejate jaoks oli lõppenud hooajal avatud 49 avalikku supluskohta, aasta varem oli neid 50, aastal 2009 ootas ujujaid 52 ja 2008 aastal koguni 67 supluskohta. Supluskohtade vähenemine on tingitud suuresti omanike, valdavalt kohalike omavalitsuste jaoks supluskoha pidamisega kaasnevate kulutustega. Kulutused on seotud peamiselt avalike supelrandade korrashoiu ja suplusvee kvaliteedi kontrolliga. Nõuete kohaselt peavad olema kõik avalike supluskohtade rannad  hooldatud ning varustatud riietuskabiinide, tualettruumide,  prügikastide ning asjakohase teabega vee terviseohutuse ja...

Lehed