Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

10.02.2012

Euroopas kasvab leetritesse haigestumine

2011. aastal suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka 2012 aastal. Alanud aasta esimese kuuga on registreeritud mitukümmend haigusjuhtu Sankt Peterburis Venemaal. Rospotrebnadzori teatel esines jaanuaris Sankt Peterburis leetrite haiguspuhang ühes raviasutuses, kus haigestus üle 80 inimese. Esimesena haigestunud 16-aastane nooruk nakatus Tšetšeeni Vabariigis, edasi levis nakkus mittevaktsineeritud isikute seas. Leetritesse haigestumist on esinenud ka Komi Vabariigis, Murmanski ja Tambovi oblastites. Ukrainas algas leetrite...
08.02.2012

5. nädal: Gripilaadsed haigestumised jätkasid kasvu

5. nädalal (30.01.- 5.02.2012) püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise stabiilsel tasemel, gripilaadsete haigestumiste arv jätkas kasvu.    Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3774 haigestunut, kasv oli varasema nädalaga võrreldes viis protsenti. Gripi sentinel-süsteemi kaudu kogutud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv samal ajal 12 protsendi võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 281. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Ida-Virumaal -344, Narvas – 340, Harjumaal -327,  Tallinnas -320,...
02.02.2012

Paukuva pakase käes tuleb arvestada külmumise ohuga

Õues viibimisel tuleks kindlasti jälgida tuule ja külma koosmõju. Näiteks 22 külmakraadi tajub organism juba nõrga tuule korral tegelikult kui -30 kraadist näpistavat pakast, mille puhul võivad katmata kehaosad saada külmakahjustusi 10 - 30 minutise  õues viibimise ajal.   Tuule ja külma koosmõjul organismile mõjuvat tegelikku temperatuuri tuleb arvestada koolide õppetöö ja koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamisel. Samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel või ka lihtsalt perega jalutuskäiku planeerides, sest suurem oht külmakahjustuste...
02.02.2012

4. nädal: Talvine gripihooaeg on alanud

4. nädalal (23.-29.01.2012) hakkas märgatavalt kasvama gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv.   Arstide poole pöördus  3583 haigestunut, kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 17 protsenti. Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv samal ajavahemikul 43 protsendi võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli aasta 4. nädalal 267. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal -362,  Narvas – 351; Tallinnas 297, Ida-Virumaal -297, Tartu- 293 ja Raplamaal 289....
30.01.2012

EC (EÜ) numbril ja numbrilisel identifitseerijal „List number“ on oluline vahe

REACH-määrus ei sätesta EC numbrite (EINECS[1], ELINCS[2], NLP[3]) andmist ja põhimõte on, et REACH-määruse jõustumisega lõppes EC numbrite andmise seaduslik alus EC loetellu kandmiseks.  Nende ainete puhul, mis ei olnud EC loetelus ja millele ei ole EC numbrit antud, on Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) määranud REACH-IT-s automaatse numbrilise identifitseerija “List number”, seitsmekohalise numbri, mis algab numbritega 6, 7 või 9.  Numbriline identifitseerija „List number“ on vaid REACH-IT-s kasutatav ja teadlikult või automaatselt määratud tehniline number, millel ei ole mingit...
26.01.2012

Euroopa Kemikaaliamet soovitab lisada 13 ainet autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) esitas Euroopa Komisjonile soovituse, milles on loetletud 13 väga ohtlikku ainet (SVHCd), mida tulevikus ei tohiks kasutada ilma eelneva autoriseerimiseta. Kõik need ained on klassifitseeritud nende kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste tõttu. Nende ainete kasutusalad tingivad potentsiaalse töötajakokkupuute antud ainetega. REACH-määruse peamine eesmärk on inimese tervise ja keskkonna kaitse. Antud 13 väga ohtliku aine kandmine määruse XIV lisasse (ehk autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu) püüdleb selle poole, et tagada väga...
25.01.2012

3. nädal – ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine jätkuvalt madalal tasemel

3. nädalal (16.- 22.01.2012) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3058 inimest, neist vaid 45% olid lapsed. Arstide poole pöördunute arv püsib stabiilsena. Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 3. nädalal 84 korral, haigestumus püsib stabiilsel tasemel. Vanusrühmade järgi haigestusid endiselt enam kuni 5 aastased lapsed. Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse grippi ja gripilaadsete haiguste haigestumuse intensiivsust madalaks. Terviseamet juhib arstide, eeskätt lastearstide tähelepanu asjaolule, et gripisarnase kliinilise haiguspildi...
22.01.2012

Neli Tartu kooli ja üks lasteaed osalevad üle Euroopalises terviseuuringus

Euroopa Komisjon on koostöös 25 liikmesriigi teadlaste ja ekspertidega käivitanud projekti SINPHONIE (Schools Indoor Pollution and Health: Observatory Network in Europe), mille käigus hinnatakse koolide sisekliimat ja õpilaste tervislikku seisundit. Eesti poolses uuringus osalevad neli Tartu kooli ja üks lasteaed, kus mõõdetakse ruumide siseõhu parameetreid ning tehakse lastele tasuta terviseuuringuid, mida tavalise tervisekontrolli raames ei tehta. Projekti läbiviimist koordineerib Terviseamet, kelle koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Lastekliinik ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Üle...
20.01.2012

Soovitame arstidel kutsuda ohtlike rinnaimplantaatidega kliendid läbivaatusele

„On selgunud, et PIP-implantaadid või ka teise firma poolt „M-implant“ nime all turustatud rinnaimplantaadid võivad osutuda ohtlikuks tervisele, kuna neis on kasutatud mittemeditsiinilist tööstuslikku silikooni. Kasutatud silikooni puhul pole selge, kuidas see organismis käitub,“ põhjendas saadetud sõnumi tagamaid Terviseameti peadirektor Tiiu Aro. „Sellise silikooni imbumine rinna kudedesse võib tekitada põletikke ning sattuda ajajooksul lümfiringesse, mistõttu peaksid nimetatud implantaate kandvad kliendid olema vastava ala spetsialistide erilise tähelepanu all,“ lisas Aro. Otsus,...
19.01.2012

2011. aasta oli puuknakkustesse haigestumise kasvu aasta

250-st puukentsefaliidi haigusjuhust 51 kinnitati möödunud aastal Saaremaal. Kui Eesti keskmine puukentsefaliiti haigestunute arv 100 000 elaniku kohta oli 18,7 inimest, siis Saaremaal haigestus mullu puukentsefaliiti 100 000 elaniku kohta 147 inimest, Hiiumaal oli vastav näitaja 79.  Teistest maakondadest märgiti suuremat haigestumuse kasvu mullu veel Lääne-, Harju ja Raplamaal. Puukentsefaliiti haigestumuse vähenemist märgiti Jõgeva- ja Tartumaal. Puukborrelioosi registreeriti 2011 aastal kokku 2303 korral (2010. a – 1721). Kuigi kõige enam haigusjuhte kinnitati mullu...

Lehed