Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

14.02.2011

Käreda pakase korral võivad nooremad koolilapsed koju jääda

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri. Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on: 1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis; 2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi....
09.02.2011

5. nädal - ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine hakkab stabiliseeruma

Laboratoorselt kinnitatud grippide arv vähenes 28  protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv püsib esialgu samal tasemel. Sentinelsüsteemi andmetel on gripi haigestumuse intensiivsus Eestis keskmine ja geograafiline levik laialdane. Haigestumus ei ületa siiski varasemate aastate tavapäraseid gripihooaja näitajaid. Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aastased lapsed. Haigestumus nende hulgas kasvas umbes 15 protsenti, koolilaste seas püsib haigestumus stabiilsel tasemel, täiskasvanute ja vanemaealiste hulgas (65 ja vanemad) vähenes haigestumus vastavalt 14 ja 16 protsenti...
08.02.2011

Kihnu saarel tegutsevad kohapealsed kiirabi abistajad

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgase selgitusel ei kaalunud nad pikalt Terviseameti pilootprojekti pakkumist. „Regionaalhaigla reanimobiiliosakond on loomisest alates tegelenud erakorralise abi osutamise ja vajadusel ka haigete transportimisega väikesaartelt. Tänu pilootprojektile oleme tõesti saanud kohapeal koolitada inimesed, neile on muretsetud vajalik varustus, mis annab võimaluse pidevalt konsulteerida Regionaalhaigla valvearstidega,“ sedastas Remmelgas. Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe sõnul võib kiirabilise abi uue...
04.02.2011

Mürgistusteabe infoliini 16662 tööaeg pikenes 16 tunni võrra

Mürgistusteabekeskuse infotelefoni 16662 tööaeg pikenes 16 tunni võrra ja on nüüd avatud ööpäevaringselt alates esmaspäeva hommikust 09.00 kuni laupäeva hommikuni 09.00. Infotelefonile 16662 võib helistada erinevate mürgistusi puudutavate küsimuste korral. Helistamine on anonüümne ning kõnedele kehtivad tavatariifid.   Mürgistusinfoliini 2-aastase tööperioodi vältel on helistajate arv pidevalt kasvanud - 2010 aastal võrreldes 2009. aastaga oli kõnede kasv üle 35 protsendi. Infoliinile helistajateks on tavakodanikele lisaks ka tervishoiutöötajad erakorralise meditsiini...
02.02.2011

Sotsiaalministeeriumi pressiteade: peatasime Pandemrixi väljastamise selguse saabumiseni

"Peatasime vaktsiini väljastamise kuni lõpliku selguse saabumiseni, kas konkreetne vaktsiin põhjustab lisaprobleeme või mitte. Inimestel on äärmiselt oluline teada, et võimalus enda kaitsmiseks gripi vastu on jätkuvalt olemas. Hooajalise gripi vaktsiinis on olemas kaitse erinevate gripi tüvede vastu ja Terviseamet on andnud ka soovituse kasutada just hooajalist vaktsiini," täpsustas minister. Ravimiameti andmetel ei ole Eestis pandeemilise gripi vastu vaktsineerimisega seotud narkolepsia juhtudest teavitatud. Eesti andmed ei viita, et Pandemrix võiks narkolepsiat põhjustada,...
02.02.2011

Sotsiaalministeeriumi pressiteade: peatasime Pandemrixi väljastamise selguse saabumiseni

"Peatasime vaktsiini väljastamise kuni lõpliku selguse saabumiseni, kas konkreetne vaktsiin põhjustab lisaprobleeme või mitte. Inimestel on äärmiselt oluline teada, et võimalus enda kaitsmiseks gripi vastu on jätkuvalt olemas. Hooajalise gripi vaktsiinis on olemas kaitse erinevate gripi tüvede vastu ja Terviseamet on andnud ka soovituse kasutada just hooajalist vaktsiini," täpsustas minister. Ravimiameti andmetel ei ole Eestis pandeemilise gripi vastu vaktsineerimisega seotud narkolepsia juhtudest teavitatud. Eesti andmed ei viita, et Pandemrix võiks narkolepsiat põhjustada,...
02.02.2011

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv kasvas 4. nädalal

Laboratoorselt kinnitatud grippide arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 10  protsenti (3.nädal 57%), gripitaoliste haigestumiste arv kasvas 22 protsenti (2. nädalal - 80 %; 3.nädalal 32%). Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aastased lapsed. Haigestumus väikelaste hulgas kasvas umbes 20 protsenti, koolilaste seas püsib haigestumus stabiilsel tasemel. Täiskasvanute seas täheldati haigestumuse 33 -protsendilist tõusu Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel. Gripi haigestumus vanusrühmade järgi   Sentinelsüsteemi...
27.01.2011

Loomahammustuste arv on viimastel aastatel langenud

Kõige sagedamini satuvad inimesed konflikti koertega, möödunud aastal registreeriti 1464 koerahammustust. Pahandusi juhtub palju ka kassidega, arsti abi vajas seetõttu 458 inimest. Enim loomahammustusi registreeritakse reeglina Tallinnas ja Harjumaal - 2010. aastal 654 ning Narvas ja Ida-Virumaal kokku 382 hammustust. Tartus pöördus arstide poole 331 hammustuste tõttu abivajanud inimest. Kõige vähem vajasid loomahammustuste tõttu arstiabi hiidlased – kõigest 19-l korral. Kui kõikides teistes maakondades on vigastuste tekitajaks valdavalt koerad, siis Hiiumaal tekitasid traumasid 15...
26.01.2011

Kolmas nädal - grippi haigestumuse kõrghooaeg on käes

Grippi haigestumine kasvab samuti jätkuvalt, kuid haigestunute arvu juurdekasv on hakanud aeglustuma. Laboratoorselt kinnitatud grippide arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 57  protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv kasvas veidi üle 32 protsendi (2. nädalal - 80 %). Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aastased lapsed, pisut väiksem oli haigestumus vanusrühmas 5-14. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas aeglustus, kuid koolilaste seas täheldati haigestumuse 138 -protsendilist tõusu. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilselt madalal...
25.01.2011

Taanis töötati välja kahesuunalise toimega tuberkuloosivastane vaktsiin

Aktiivsesse ehk kliiniliselt väljendunud tuberkuloosi vormi nakatub ainult teatud osa inimestest. Küllalt suurel osal haigustekitajaga kokkupuutunud inimestest jääb tuberkuloosikepike organismis püsima latentses ehk varjatud vormis, mis aga hiljem võib taasaktiveeruda ja kutsuda esile kliiniliselt väljendunud tuberkuloosi. Praegu kasutusel olevad tuberkuloosivaktsiinid ei toimi latentses olekus tuberkuloosikepikestele. Taani Seerumi Instituudis töötaval rahvusvahelisel uurimisrühmal on  aga õnnestunud välja töötada uus tuberkuloosi vastane vaktsiin H56, mis sisaldab nii aktiivses...

Lehed