Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

11.07.2011

Kauksi ranna ja Paide tehisjärve suplusvees levivad sinivetikad

Kuigi silmaga nähtavat veeõitsengut ei olnud võeti eelmisel nädalal veeproovid ka Paide tehisjärvest. Proovid näitasid, et  sealgi on üks toksiline sinivetikaliik hakanud mitme soodsa asjaolu kokkulangemise tõttu vohama. Paide tehisjärves on õitseng mõõdukas.  Sinivetika õitsengute suhtes tasub olla ettevaatlik, kuna mõningad õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või ka kogu oma elutegevuse jooksul mürkaineid. Mõned neist toksiinidest on mürgised ka inimesele. Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk...
30.06.2011

Uue liiklusseadusega muutub tervisetõendi vorm

Amet soovitab perearstidel ning liiklusmeditsiini komisjoni liikmetel tutvuda põhjalikult uue liiklusseaduse sätetega (§ 70 "Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund", § 101 "Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll" ja § 102 "Tervisekontrolli teostamine") ning Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 80 "Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul...
21.06.2011

5. Grillihooaja mürgistusohud: süütevedelikud, alkohol, sigaretid

Terviseameti mürgistusteabekeskuse spetsialistide sõnul pole grillipidude ajal haruldane, kui täiskasvanute vahel sibav  pisike laps lonksab maha jäetud pudelist alkoholi või koguni süütevedelikku. Süütevedelikud sisaldavad tänapäeval enamasti petrooleumitooteid, kuid levinud on ka piirituse baasil toodetud süütevedelikud, mis võivad sisaldada tervisele  ohtlikus koguses alkoholi surrogaate (nt. metanooli). Kui laps on kogemata joonud süütevedelikku või alkoholi, on oksendamise esilekutsumine vastunäidustatud ja söetableti andmine mõttetu, kuna see taolise mürgistuse puhul ei...
20.06.2011

Kinnitati ühtsed suplusvee kvaliteedist ja suplusvee ohust teavitavad sümbolid

Käesoleva aasta juunist kehtivad kogu Euroopa Liidus ühtsed suplusvee kvaliteedist ja suplusohust teavitavad sümbolid. Vajadusest teavitada üldsust suplusvee kehtivast klassifikatsioonist ja mis tahes suplemiskeelust või soovitusest mitte supelda selge ja arusaadava märgi või sümboli abil oli sätestatud juba Suplusvee direktiivis 2006/7/EÜ. Sümbolid töötati välja ja kinnitati vastava otsusega 27. mail 2011. Kinnitatud sümbolid koosnevad pildist ja tekstist. Märgistust sümbolitega, mis tähistavad suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda, tuleb supluskohas kasutada siis, kui suplusvesi on...
20.06.2011

4. Mürgistusriskid kodudes, kus lapsed tavaliselt ei viibi

Terviseameti mürgistusteabekeskuse spetsialistide sõnul tuleb kõige enam mürgistusjuhte ette kuni 3-aastaste lastega, kes alles avastavad maailma ja kes kõik kättesaadavad kirevad ning pilkupüüdvad ahvatlused esmalt suus järele proovivad. Mürgistusinfo telefonile 16662 saabunud kõnedest selgub, et lapsed leiavad erinevaid mürgistusi tekitavaid aineid nii külaliste poolt maha asetatud kottidest, nagisse riputatud riiete taskutest, prügikastide ümbrusest, kodumurult pärast grillipidu või lihtsalt lauaservadelt ja kapiäärtelt. Valdav osa laste mürgistustest on õnnetusjuhtumid, mis on ...
17.06.2011

3. Mürgistusriskid peol: alkohol ja narkootilised ained

Igal aastal vajab Eestis rohkem kui  500 inimest arstiabi alkoholimürgistuse tõttu. Terviseameti mürgistusteabekeskuse spetsialistide sõnul kasvab alkoholist tingitud mürgistuste tõttu infoliinile 16662 helistajate hulk just koolilõpetamiste ja suuremate suviste vabaõhu ürituste ajal. Helistajateks on tavaliselt lapsevanemad, noorukid ise või nende sõbrad. Mürgistusinfoliinile helistaja peaks alkoholimürgistuse kahtluse korral esmalt välja selgitama, mida joodi. Eelkõige on nõustamiseks vajalik teada, kas joodud alkohol osteti poest, baarist või toodi kuskilt mujalt ning võimalusel ka...
16.06.2011

2. Mürgistusriskid putukatõrjevahendite kasutamise või ussihammustuse korral

Eestimaa  ilusate suveõhtute tüütuteks külalisteks ja tujurikkujateks on sageli putukad, kelle eemalepeletamiseks on müügil väga palju erinevaid tõrjevahendeid. Enne peletusvahendite kasutamist tuleks aga selgeks teha ohud, mis võivad nende kasutamisega kaasneda. Terviseameti mürgistusteabekeskuse spetsialistide sõnul sisaldavad näiteks sääsetõrjevahendid dietüültoluamiidi (ka DEET, toluamiid), mis imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu, kui juhtute seda kogemata alla neelama või kui näiteks  putukatõrjevahendiga määritud kätega toidu kallale asute. Lastevanemate...
15.06.2011

1. Mürgistusriskid metsas ja aias

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel ohustavad erinevad mürgistused enim kuni 3-aastaseid lapsi. Ohud varitsevad lapsi aastaringselt, kuid vahelduvad vastavalt hooajale. Järgnevate päevade jooksul tutvustame suvekuudel enimlevinud mürgistusriske koos lihtsamate esmaabi nõuannetega. Looduses liikudes kättesattunud taimede ja marjade söömisest tingitud mürgistuste tõttu on mürgistusinfoliini 16662 kõnede hulgas esirinnas piibelehed (õied, marjad), tulikalised, ussilaka marjad ja seened. Ussilaka mari on õnneks mõru ja lapsed seda palju ei söö, kuid ohtlikuks võib osutuda juba kolme...
03.06.2011

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise hooaeg on lõppenud

Hooajal 2010/2011  haigestus grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 85 000 inimest. Haigestumus ei ületanud varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid. Võrreldes eelmise gripihooajaga vähenes haigestumus kõikides vanusrühmades, kõige olulisemalt kuni 15-aastaste laste seas. Kõikidest 0 - 4 aastastest lastest põdes lõppenud hooajal grippi 12 protsenti, 5-14 aastastest lastest 8,  täiskasvanutest vanuses 15-65 aastat haigestus kolm ning üle 65 aastastest veidi üle ühe protsendi. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsis haigestumine juba...
02.06.2011

Soovitused erinevate E.coli bakterite poolt põhjustatud soolenakkuste ennetamiseks

Soolenakkusi põhjustavad erinevad E. coli bakterid, nende seas: Shiga toksiini tootev E. coli (STEC), verotoksiini tootev  E. coli (VTEC) või enterohemorraagiline E. coli (EHEC). Tarbijate kaitsmiseks on Euroopas kasutusel tõhus toiduohutuse süsteem. Kasutusel olevad meetmed ulatuvad tootjast tarbijani, tagades head põllumajandus-, loomakasvatus-, tootmis- ja hügieenitava tarbijate kaitsmise eesmärgil. Rangete kontrolli ja jälgitavuse süsteemide olemasolu toetab siseturu toimimist, mis võimaldab tarbijatele juurdepääsu ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Kõneks on erinevad...

Lehed