01.04.2010
Üleujutused võivad ohustada joogivett
Kõik kaevuomanikud peaksid oma kaevu seisukorda vähemalt vaatlusega jälgima. Juba üksi kaevuümbruse ja rakete vaatlemise järgi saab aru, kas sulavesi ja pinnavesi pääsevad kaevu seni korras olnud põhjavett saastama.
Tähelepanelikult tuleb jälgida vee hägususe ilmumist, värvuse, lõhna või maitse muutumist. Niisuguste lihtsalt märgatavate vee omaduste avastamisel tuleb hakata koduses majapidamises joogiks, toidu valmistamiseks ja hammaste pesemiseks kasutama ainult keedetud vett.
Pärast tulvavee taandumist tuleb kaev korda teha ja puhastada. Salvkaevu puhastamise juhendid leiate Terviseameti...
01.04.2010
Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 12. nädalal
Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 236 (11.nädalal - 259). Viroloogiliste uuringute põhjal saab öelda, et Eestis ringlesid üheaegselt mitmed respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavad viirused. Gripiviiruste osakaal väheneb jätkuvalt, samas kasvas respiratoor-süntsütiaalse (RS) viiruse ja paragripiviiruste osakaal.
Positiivse kinnituse sai kaks A gripiviiruse proovi, ühtegi uue A(H1N1) gripiviiruse proovi ei ole Eestis kinnitatud juba kahel järjestikusel nädalal.
Hooaja algusest on Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris uuritud 2578 proovi uue gripi tekitaja suhtes...
30.03.2010
Terviseamet hangib kiirabile sidetehnikat
Riigihanke väljakuulutamine sai võimalikuks tänu 25. veebruaril 2010 allkirjastatud Eesti- Šveitsi koostöölepingule. Selle tulemusena saab Terviseamet projekti elluviimiseks Šveitsi riigilt tagastamatut abi 1 280 000 Šveitsi franki, millele lisandub Eesti-poolne 15% kaasfinantseerimine.
Lisaks raadiosidevahenditele soetatakse projekti abil järgnevate riigihangetena ka mobiilsed arvutitöökohad kiirabiautodesse, luuakse ja juurutatakse nende tarvis spetsiaalne tarkvara, kiirabiautod varustatakse internetiühendusega ning korraldatakse kiirabi ja haiglate EMO-personali koolitus. Kogu...
24.03.2010
90 kiirabibrigaadi jõudsid 2009. aastal 241 894 abivajajani
Riigis tegutses 24 kiirabiettevõtet.
2009. aastal abi saanud patsientidest ligi 88 protsenti olid täiskasvanud ja 12 protsenti lapsed. Eelneva aastaga võrreldes on abi saanud laste osakaal veidi suurenenud ning täiskasvanute osa langenud.
Haiglaravile toimetas kiirabi 87 743 isikut, mis moodustab 36 protsenti ( 2008 aastal 36,7%) kõikidest abivajajatest. Traumade tõttu tuli hospitaliseerida kannatanuid kokku 31 713 juhul (2008 aastal vastavalt 33 238 juhul), mürgistusjuhtumite korral osutati abi 2538 korral (2008 aastal 3094 korral). Mürgistusjuhtumitega pöördumiste ...
23.03.2010
Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 11. nädalal
Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 259 (10.nädalal - 235). Grippi ja gripitaolistesse nakkustesse haigestunute arv jäi samale tasemele. Vähest tõusu on küll täheldatud, aga see ei ole olnud seotud gripiviirustega.
Kuna gripiviiruste poolt põhjustatud hingamisteede haigusi on ainult sümptomite põhjal raske eristada teistest respiratoorsetest haigustest, palume arstidel olla jätkuvalt valvsad ja pöörata kõrgendatud tähelepanu gripitaolistele haigusnähtudele.
Viroloogiliste uuringute põhjal võib öelda, et Eestis ringles üheaegselt mitmeid respiratoorseid...
23.03.2010
24. märts – Maailma Tuberkuloosipäev
Tänaseni on tuberkuloos maailma üks tähtsamaid surma põhjustavaid nakkushaigusi, millesse igal aastal nakatub umbes 9 miljonit ja sureb ligi 2 miljonit inimest. Euroopas nakatus 2008.a tuberkuloosi 461 645 ja Euroopa Liidus 82 611 inimest.
Maailma Tuberkuloosipäev ergutab riiklikke tuberkuloosi vastu võitlemise programme, mitteriiklikke tugiorganisatsioone ja kopsuarste tegema kokkuvõtteid edusammudest ja puudujääkidest tuberkuloosi vastases võitluses ning tegema efektiivset koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all.
Eesti Vabariigis juhib riikliku tuberkuloositõrje...
23.03.2010
Tervishoiutöötajate migratsioonivalmidus näitab tõusutendentsi
Kuna tunnustamise dokument kolme kuu jooksul aegub, siis soovisid 2009. aastal 32 tervishoiutöötajat oma kvalifikatsioonitunnustuse uuendamist.
Tunnustamise taotlemist saab pidada siiski ainult migratsioonivalmiduseks, sest tegelik teise riiki töölesiirdujate arv moodustab tunnustuse taotlejate kogu arvust keskmiselt 53-55%. See näitaja on püsinud stabiilsena alates 2006.a aastast.
Graafikust nähtuv esialgne buum 2004. aastal tulenes Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, mille järel pidid juba varem välisriikidesse tööle läinud tervishoiutöötajad tegema tagant järele korda ka oma „paberid...
17.03.2010
Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 10. nädalal
Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 235 (9.nädalal- 229). Haigestunute seas on enim kuni 5-aasta vanuseid lapsi, kuid ka nende hulgas on hakanud haigestumine langema.
Viroloogiliste uuringute põhjal saab öelda, et Eestis ringles üheaegselt mitmeid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viiruseid. Gripiviiruste osakaal on tunduvalt vähenenud, kuid oluliselt on kasvanud respiratoor-süntsütiaalse (RS) ja metapneumoviiruste osakaal.
Vaatamata sellele, et haigestumine oli seotud valdavalt muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, ei saa...
17.03.2010
Tegevusloa taotlemisel tuleb teatada Tervise infosüsteemiga liidestumisest
Selleks tuleb pöörduda Eesti E-tervise Sihtasutuse (ETSA) poole ja sõlmida leping, millega luuakse eeldused, et tervishoiuteenuse osutaja suudab täita talle seadusega pandud kohustusi e-tervise infosüsteemi ees.
Alates 1. jaanuarist 2010 on kohustatud ka haiglad esitama e-tervise infosüsteemile epikriise. Ambulatoorsed teenuseosutajad pidid seda tegema juba varem. Kahjuks praktika näitab, et seda kohustust täidetakse ebaühtlaselt, mistõttu Tervisamet ja E-tervise sihtasutus kooskõlastasid sel nädalal sisemised protseduurid, kuidas üheskoos tõhusamalt kaasa aidata e-tervise infosüsteemi...
15.03.2010
Eesti Mürgistusteabekeskusel möödus esimene edukas tööaasta
Olgugi, et numbri avamisele ei eelnenud meediakampaaniat, on abivajajad infoliini üles leidnud ning mürgistusküsimustega helistajate arv kuust-kuusse kasvanud. Kolmandik infonumbrile helistajaist on tervishoiutöötajad, ülejäänud tavakodanikud või ametnikud erinevate mürgistusprobleemidega.
Enamik saabunud mürgistuskõnedest puudutavad alla 3-aastaste lastega juhtunud õnnetusi. Väikelaste mürgistuste sagedasemad põhjused on lastele kättesaadav kodukeemia, samuti taimed, mida lapsed suhu pistavad ja söövad.
Teine suurem grupp kannatanuid on täiskasvanud vanuses 19-35...