Vulkaanilised tuhapilved liiguvad kõrgel

Terviseameti kinnitusel ei kujuta nii kõrgel liikuvad tuhapilved ohtu inimese tervisele.

Keskkonnauuringute Keskuse seirejaamades mõõdetud saaste peenosakeste hetketasemed on väga madalad. Seirejaamade näitusid jälgitakse ja kui peaks esinema kõrvalekaldeid kas osakeste või vääveldioksiidi sisalduse osas, siis teavitatakse sellest asjaomaseid asutusi. Lisaks on ilm pilves ja esineb kergeid sajuhooge, mis pesevad välisõhust osakesed ja vesilahustuvad gaasilised saasteained välja.

Vulkaaniline tuhk on üldjuhul oma keemilistelt omadustelt reageerimatu, hõõrduv ja kergelt happeline ning koosneb erinevatest mineraalidest. Vulkaanipurse paiskas tuhapilve troposfääri ülemistesse kihtidesse, kus see tuultega laiali kandub.
Pikema aja jooksul tuhapilv hajub ja osaliselt jõuab ka troposfääri alumistesse kihtidesse, kuid need protsessid võtavad aega ja selle ajaga
tuhapilv hajub ja lahjeneb oluliselt. Kuna tegemist ei ole süsinikuühendite põlemisel tekkinud osakestega, siis puudub sel ka tahmaosakestele iseloomulik kahjulik tervisemõju.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) sõnul mõjutavad saabunud  tuhapilved küll lennuliikust, kuid muid ohte endaga kaasa ei too. Praegu liikuvad lausvihmapilved asuvad maapinnast kuni 1 kilomeetri kõrgusel, mistõttu ei ole põhjust muretseda ka vihma ajal õues viibivate laste ja täiskasvanute tervisohutuse pärast.

Olukorda jälgivad nii Keskkonnaamet, Terviseamet, Keskkonnauuringute Keskus kui ka EMHI.