Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus toetas Sotsiaalministeeriumi haldusalade kriisivalmidust 18 miljoni euroga

Peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets

Valitsus toetas elanikkonnakaitse eesmärke ja võttis vastu tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks, suunates täiendavalt 18 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kriisivalmiduse arendamiseks.

Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets sõnas, et valitsuse poolt eraldatud lisarahastus võimaldab muu hulgas Terviseametil oma võimekust erinevate kriisidele reageerimisel märkimisväärselt tugevdada. "See investeering aitab meil säilitada ja arendada vältimatut meditsiiniabi, katastroofimeditsiini ning esmaabi pakkumise võimekust kriisiolukordades," selgitas ta.

Terviseameti peadirektori asetäitja tõi esile, et COVID-19 pandeemia on olnud proovikiviks, mille käigus arendati välja efektiivsed lahendused hädaolukordadele reageerimiseks. "Meie kogemus pandeemiaga on näidanud, et oleme võimelised kiiresti reageerima ja kohanduma,“ selgitas ta ja lisas, et kriisi käigus töötati välja efektiivne süsteem hädaolukordadele reageerimiseks, mis nüüdsest toimib osana laiemast riigikaitsest. „See hõlmab ööpäevaringset kriisijuhtimist ja hädaolukorrale reageerimise võimekust, samuti partnerite kaasamist ja kriisistaabi moodustamise oskusi,“ selgitas Vaiknemets.

Lisaks kriisijuhtimisele keskendub Terviseamet ka nakkushaiguste seire süsteemi arendamisele, mis hõlmab ööpäevaringset epideemiatõrje reageerimisvõimekust ja laboratoorset kiirreageerimist. "Meie labor on varustatud kaasaegsete seadmetega, mis võimaldab meil kiiresti tuvastada ja reageerida nakkushaigustele," lisas Vaiknemets.

Terviseameti eesmärk on täiustada andmete analüüsi oskusi, et paremini seirata ohtusid ja prognoosida sündmuste arengut nii rahuajal kui ka kriisiolukordades.

Eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti meditsiinisüsteem on valmis erinevate kriiside edukaks lahendamiseks, suurendades riiklikku varu masskannatanutega toimetulekuks. Paindlikkus ja võime tööd ümber korraldada või vajadusel ümber paikneda on kriisiolukordades hädavajalik, sealhulgas elektrikatkestuste ja võimalike välisohtude korral. Eesti kaitsevägi toetub tsiviilmeditsiinisüsteemile, samal ajal kui elanikkond on paremini ette valmistatud esmaabi andmiseks, mitte ainult kiirabi või haiglate erakorralise meditsiini teenuste peale lootma jäädes.