Vabatahtlikud meedikud startisid Saaremaa välihaiglasse tööle
Täna varahommikul sõitis Saaremaale 11 vabatahtlikku meedikut, kes hakkavad tööle Saaremaa haigla juurde paigaldatud kaitseväe välihaiglas.
Meedikute hulgas on kuus arsti ja viis õde, kes töötavad igapäevaselt erinevates Eesti haiglates, kiirabis või erasektoris. Vabatahtlikud hakkavad tööle mitmes vahetuses Kuressaare haigla ette paigaldatud kaitseväe välihaiglas ühe või kahe nädala pikkuste perioodidena.
Täna hommikul vabatahtlikuna Saaremaale appi sõitnud erakorralise meditsiini arst-residendi Tanel Lepiku sõnul ei olnud neil keskpäevase seisuga veel ühtegi patsienti, seetõttu on vara öelda, kuivõrd erineb välihaigla tingimustes töötamine haiglate tavapärasest töökorraldusest.
„Logistiline pool on teistsugune – ravimeid peab tellima, tooma ja viima, piltide tegemiseks tuleb keegi haiglast, laborianalüüside liikumine on korraldatud teistmoodi,“ loetles Lepik. Samas on välihaigla korraldatud selliseks, et sisuline töö patsiendiga tavatingimustest oluliselt ei erine ja patsient saab ravi sama heal tasemel kui tavahaiglas.
Lepiku sõnul oli tal otsust Saaremaale appi minna väga lihtne teha, kuna ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja ei pidanud oma tööandjaga selleks läbirääkimisi pidama. Lepiku abikaasa on samuti arst ja sai mehe otsusest koheselt aru ning toetas seda.
„Meedikut motiveerib võimalus head tööd teha, selleks on mind õpetatud ja koolitatud,“ vastas Lepik küsimusele, mis ajendas teda vabatahtlikuna appi minema.
Kaitseväe välihaigla tööd koordineerivad kaitsevägi, Kuressaare haigla ja Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhid, kelle koostöös tegeletakse igapäevaselt meedikute rotatsioonide planeerimisega, et Kuressaares oleks pidev täiendav meditsiinipersonal olemas.
Lisaks vabatahtlikele meedikutele töötab kaitseväe välihaigla juures 18 tegevväelasest meedikut, nende hulgas arst, õed ja parameedikud.
Kõigile tervishoiutöötajatele tagatakse nõuetekohased isikukaitsevahendid patsientide käsitlemiseks, seega pärast Kuressaarest lahkumist pole neil vaja kahenädalases karantiinis viibida. Samuti on vabatahtlikele tagatud kohapealne majutus ja toitlustus.
Veel uudiseid samal teemal
Dr Kersti Kink laste vaktsineerimisest: vanemate hirmud on reaalsed ja tugevalt juurdunud
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta on näinud seda, kuidas vaktsineerimata laps sureb haiguse tagajärjel, mida saanuks vaktsiiniga ennetada.
Läkaköhasse haigestumine on möödunud aastaga võrreldes kümnekordistunud
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97.